Õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Natalja Losevtsova
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. märts 2008, Narva
Tsiviilasja number
2-05-16746
Tsiviilasi
GÜ J. hagi Y. S. vastu garaažiboksist väljatõstmises ja Y. S. vastuhagi GÜ J. vastu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamises
Menetlusosalised ja nende
Hageja/vastuhagi kostja: GÜ J. (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx xx, xxx) Hageja seaduslik esindaja: A. R. Hageja lepinguline esindaja: Aleksandr Kazikov, 24.04.2007 volikiri Kostja/vastuhagi hageja: Y. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Kostja lepinguline esindaja: B.P., 03.09.2007 volikiri Kostja lepingulise esindaja nõustaja: Olga Närgi
esindajad
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Hageja GÜ J. esitas kohtule 08.09.2005.a. hagiavalduse, mille kohaselt kostja on garaažiühistu J. liige alates 1983 a. Hagiavalduse kohaselt on kostja kogu aja jooksul pidevalt rikkunud ühistu põhikirja sätteid ja seadusandluse nõudeid. Üldkoosoleku poolt kehtestatud makseid ja osamakse on tasunud pideva viivitusega, mõnesid makseid pole üldse tasunud. 08.05.2005.a. seisuga on kostjal võlgnevus maksude osas 1804 eesti krooni ulatuses, mida kostja pole hagi esitamiseni tasunud, millest on ühistu juhatus teda korduvalt teavitanud. Seoses kostja võlgnevusega, tegi juhatus 08.05.2005 a. otsuse kostja kustutamisest garaažiühistu liikmete seast. Otsus oli vastu võetud ühistu juhatuse liikmete häälteenamusega. Vastavalt VÕS §16 lg l kuulub ühistu liikmete seast kustutamine juhatuse pädevusse kui muu pole kehtestatud ühistu Põhikirjaga. Vastavalt Põhikirja punktile 47 (2) kuulub ühistu liikmetest kustutamise küsimus juhatuse pädevusse. Juhatuse otsus kostja kustutamisest ühistu liikmetest tehti kostjale teatavaks 10.05.2005 a. üldkoosoleku 08.05.2005 a. otsuse saatmise teel tähtkirjaga. Kostja ei kaevanud edasi tema ühistu liikmete seast kustutamise otsust. Kostja pole käesoleva ajani vabastanud garaažiühistule kuuluvat garaažiboksi ja jätkab ühistu vara kasutamist ilma omaniku vastavasisulise nõusolekuta Hageja leiab, et kostja tegevus on vastuolus kehtiva seadusandluse sätetega. Ülaltoodut arvestades, juhindudes Mittetulundusühingute seaduse §16 lg 1,2,3 ja §22, Asjaõigusseaduse §40 lg 1 ja 3 palub hageja tõsta kostja välja ebaseaduslikult hõivatavast garaažiboksist nr 114 ehitises aadressil: xxx xxx linnas ning välja mõista kostjalt hageja kohtukulud. Kostja vastus hagiavaldusele. Oma 17.11.2005 vastuses kostja hagi ei tunnistanud viidates sellele, et kostja ei rikkunud kunagi GÜ J. Põhikirja ja seadusesätteid. Kostja tutvus esimest korda hagile lisatud tõenditega, varem neid saanud ei ole. Hageja ei ole selle kohta esitanud mingeid tõendeid- teatisi, et kostja on mingid dokumendid kätte saanud, või kviitungeid, et need olid saadetud. Kostja leiab, et juhatus peab enne, kui hagi esitada, otsustama, kes võib antud asjas olla kostja. Kostja esitas 08.11.2003.a hagejale avalduse palvega arvata ta välja GÜ liikmete hulgast, kuna edastab oma osaku J. P.. Käesoleva ajani kostjale tema avalduse saatus vastuoluliselt Põhikirja p 16 ja MTÜ § 15 teada ei ole. Vastuoluliselt Põhikirja p 21 ja p 7 ei ole ka osakut tagastatud. Kostja märgib, et GÜ J. juhatus võttis 08.11.2003.a osaku ümbervormistamise eest J.P.50 krooni, aga hiljem juhatus keeldus kostja lapselapselt J.P. vastu võtmast liikmemaksu. Järelikult ei saa rääkida sellest, et Põhikirja oli selles osas rikutud. Mis puudutab valvekordi, siis kostjale ei esitatud üldkoosoleku otsust kuidas ja millisel viisil valvekorrad toimuvad. Ükskõik millise küsimuse otsustamisel tuleb arvesse võtta iga liikme võimalusi ja tervislikku seisundit või leida alternatiiv. Alternatiivi leidmisest juhatus keeldus, kostja on aga eakas inimene ja tal puudub võimalus olla öösiti valves. Sellel põhjusel, et otsustada vaidlusalune küsimus valvekordade kohta, ta esitas juhatusele avalduse osaku ümbervormistamiseks. Kostja leiab, et hagejal ei ole seaduslikku õigust nõuda garaažiboksi vabastamist. Võib-olla vastavalt seadusele võib liikme GÜ-st välja arvata, kuid garaažiboksi vabastamise nõue on seadusevastane. Põhikiri ei määratle, millisel viisil võib sundkorras liikme GÜ-st välja heita, seetõttu on vaja juhinduda MTÜS, kuid ka MTÜS ei anna õigust vabastada vara, mis kuulub kostjale. Nagu nähtub hagist, garaažiboks nr 114 kuulus J.S. alates 1984.a, GÜ J. oli asutatud 06.05.1998.a, s.o selle liikmete vara alusel. Hageja ei esitanud tõendeid, et garaažiboks kuulub hagejale ja millistel alustel garaažiboks oli üle antud kostjale ning järelikult hagi rahuldamisele ei kuulu. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ja kohtukulud sisse nõuda hagejalt kostja kasuks.
Y. S.vastuhagi GÜ J. vastu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamises 11.10.2005 esitas Y. S. kohtule vastuhagiavalduse GÜ J. vastu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamises. Vastuhagiavalduse kohaselt oli 08.05.2005.a GÜ J. juhatuse poolt tehtud otsus hageja GÜ J. liikmete hulgast väljaarvamise kohta Antud otsus on järgmistel alusel ebaseaduslik Kostja esitas 08.11.2003.a hagejale avalduse palvega arvata ta välja GÜ liikmete hulgast, kuna edastab oma osaku J. P.. Käesoleva ajani kostjale tema avalduse saatus vastuoluliselt Põhikirja p 16 ja MTÜ § 15 teada ei ole. Vastuoluliselt Põhikirja p 21 ja p 7 ei ole ka osakut tagastatud. Hageja märgib, et GÜ J. juhatus võttis 08.11.2003.a osaku ümbervormistamise eest J. P. 50 krooni, aga hiljem juhatus keeldus kostja lapselapselt J. P. vastu võtmast liikmemaksu. Järelikult ei saa rääkida sellest, et Põhikirja oli selles osas rikutud. Hagejat ei teavitatud temale süükspandud rikkumistest, ta ei olnud teadlik vajadusest osaleda valvekordades. Samuti ei saanud hageja kunagi teadet juhatuse koosolekute toimumisest, kuid seadusevastaselt: jäeti läbi vaatamata tema avaldus osaku üleandmisest ta oli ilma seaduslike alusteta GÜ liikmete hulgast välja arvatud Hageja palub tunnistada juhatuse 08.05.2005.a otsus kehtetuks, sisse nõuda kostjalt hageja avalduse osaku ümbervormistamise kohtaja otsus ning kohtukulud. Kostja vastus vastuhagile 17.11.2005 esitatud vastuse kohaselt ei tunnista kostja tema vastu esitatud hagiavalduse, viidates sellele, et oma hagis eksib hageja asja tegelike asjaolude suhtes. Hageja viitab sellele, et ta on just nagu garaažiühistu liige alates 2003 aastast. Tõepoolest, hageja esitas avalduse tema osa ühistus ümbervormistamisest J. P., kes soovis ühistusse astuda. Enne poolte avalduste läbivaatamist, nõusid juhatus sisseastumismaksu tasumist enne juhatuse poolt otsuse tegemist sisseastumise kohta, kuid sisseastumismaksu tasumine ei ole garaažiühistu liikmeks vastuvõtmise faktiks. Vastavalt Mittetulundusühingu sätetele, võtab otsuse garaažühistu liikmeks astumise otsuse vastu juhatus, mis on samuti märgitud Ühistu põhikirjale. Kuni käesoleva ajani puuduvad juhatusel mingid andmed J.P. ühistu liikmeks vastuvõtmise kohta, kuid juhatus on korduvalt teavitanud hagejat olemasolevast võlgnevusest, mida ta pole kuni käesoleva ajani kustutanud ja pole esitanud oma vastuväiteid tema garaažiühistu liikmetest väljumise suhtes. Kostja palub jätta vastuhagiavaldus rahuldamata. Hageja arvamus kostja vastusele 13.12.2006 on kohtule laekunud vastuhagiavalduse hageja arvamus kostja vastusele, mille kohaselt esitas hageja vastuhagi juhatuse 08.05.2005.a. otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 08.05.2005.a. GÜ J. juhatus otsustas välja arvata J. S. GÜ J. liikmete hulgast, kuna ta korduvalt rikub GÜ põhikirja sätted. Samas, hageja palus sisse nõuda kostjalt hageja avalduse osaku ümbervormistamise tasuja otsus. Hageja tütrepoeg J. P.08.11.2003.a. maksis GÜ-le tasu garaažiboksi ümbervormistamise eest. Hageja esitas 08.11.2003.a. GÜ juhatusele avaldus garaažiboksi valdaja muutmise kohta. Kostja vastas, et juhatus ei võtnud otsust hageja osaku ümbervormistamise kohta, vaid kostja raamatupidaja võttis vastu osaku ümbervormistamise tasu summas 50 krooni. Kostja poolt vastusele lisatud raamatupidaja seletuskiri ainult tõendab, et nimetatud tasu oli makstud. Tema väide, et ta ei saa saadud raha tagastada, kuna unustas kviitungist on paljasõnaline, kuna raamatupidaja korraldab GÜ raamatupidamist. Kohtule esitatud dokumentidest on nähtav, et osaku ümbervormistamise tasu oli makstud 08.11.2003.a. Juhatus tegi vaidlustatav otsus 1,5 aasta hiljem 08.05.2005.a. Jääb arusaamatu, miks ajavahemikus alates 08.11.2003.a. kuni 08.05.2005.a. GÜ juhatus ei saanud lahendada
hageja avaldus garaažiboksi nr 114 aadressil xxx ümbervormistamise kohta tema tütrepoja J. P. nimele. Kostja väidab, et GÜ juhatus korduvalt teavitanud hagejat olemasolevast võlgnevusest. Omas protokollis kostja nimetab võlgnevuste summad. Kuid ei ole selge, millest nad koosnevad, mille eest, mis ajavahemiku eest ja mille alusel võlgnevus oli arvestatud (üldkoosoleku ostus, juhatuse otsus). Hageja kinnitab veel kord, et ta ei saanud ühtegi teadet juhatuse 08.05.2005.a. otsusest ning võlnevustest. Kostja ei esitanud mingit tõendit, et ta teavitas hagejat oma 08.05.2005.a. otsusest ning arvestatud võlgnevustest. Vastavalt GÜ põhikirjale ühistu liige omandis on osa. Hetkel toimub maa xxx erastamine. Maa erastatakse isikutele vastavalt GÜ juhatuse poolt esitatud nimekirjadele. On alus arvata, et GÜ juhatus tahtlikult otsustas välja aravata hageja GÜ liikmetest, et tema asemel saaks hagejale kuuluva garaažiboksi nr 114 all maa erastada teine isik. Seega, hageja asus seisukohale, et kostja ei esitanud täieliku ja põhjendatud vastuse vastuhagile ning oluliselt rikkub hageja kui GÜ J.osaku omaniku ja garaažiboksi nr 114 aadressil xxx all maa potensiaalse omaniku omandi omandiõigus GÜ J. osakule. Kohtuistung 24.04.2007 toimunud kohtuistungile kostja Y. S. ning tema esindaja ei ilmunud. 12.11.2007 toimunud kohtuistungile kostja Y. S. ei ilmunud. Hageja esindaja ja kostja esindaja palusid anda 1 kuu aega selleks, et arutada tingimusi ning sõlmida kompromissi ja esitada kohtule. Kohus rahuldas poolte taotluse. Pooled ei esitanud kohtule kompromissi. 11.03.2008 toimunud kohtuistungil on hageja GÜ J. esitanud oma kirjalikku nõusoleku asja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks. 11.03.2008 ei ilmunud kostja ja tema esindaja kohtuistungile, esitas kostja Y. S. kohtule nõusoleku asja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks. TsMS § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kohtu seisukoht Kohus, ära kuulanud hageja seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi ja vastuhagi ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse. Kohus leidis, et GÜ J. hagi J. S. vastu garaažiboksist väljatõstmise nõudes tuleb jätta rahuldamata. Põhikirja p 21 on sätestatud liikme õigused. Ühistu liikmel on õigus vallata, kasutada ja käsutada temale kuuluvat omandit kooskõlas õigusaktidega, põhikirjaga ja omandile pandud koormistega. Päeval, mil liige loetakse ühistust väljaastunuks või väljaarvatuks, lõpevad tema liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused (Põhikiri p.19). Isikul, kelle liikmelisus ühistus on lõppenud, ei ole õigusi ühistu varale (Põhikiri p. 20). Sama on sätestatud MTÜS § 17 lg-s 2. Ühistu liikmed valdavad, kasutavad ja käsutavad ühistu vara ühiselt oma juhtorganite kaudu, teostades seda ühistu kui juriidilise isiku omandiõiguse kaudu seaduse ja ühistu põhikirjaga ettenähtud korras. Ühistu liikme omanduses või valduses olevad garaažiboksid ei arvata ühistu kapitali hulka ja see ei kuulu ühistule (Põhikiri p. 29). Ühistu vara tekib liikmete osamaksudest, sihtotstarbelistest ja muudest maksetest, ühistu vara kasutamise tulust, juriidiliste ja füüsiliste isikute abist ja annetustest ning muudest laekumistest (Põhikiri p.24).
Tulenevalt eeltoodust garaažiboks nr 114 on kostja omanduses ja valduses ning ei ole ebaseaduslikult hõivatud J. S. poolt. Seega hagejal ei ole õigust nõuda J. S. välja tõstmist garaažiboksist nr 114 aadressil xxx. MTÜS § 17 näeb ette liikmelisuse lõppemise tagajärjed. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Isikul, kelle liikmelisus mittetulundusühingus on lõppenud, ei ole õigusi ühingu varale. Kohus leidis, et J. S. vastuhagi GÜ J. vastu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. TsÜS § 38 lg 1 järgi huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. ! " # " # " $
"$ !
#
"
% &" juhatusse pädevusse kuulub ühistu liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg 1 ja 2 sätestab, et liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab juhatus (punkt 47.2). Seega J. S. ühistust välja arvamise otsustamine on juhatuse pädevuses.
Põhikirja p. 51 järgi juhatus on pädev otsuseid vastu võtma, kui juhatuse koosolekust võtab osa vähemalt 1⁄2 juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu osalejate lihthäälteenamusega. Juhatuse koosoleku protokollitakse, protokoll kirjutatakse alla kõik koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolt. MTÜS § 29 lg 1 kohaselt juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. 27.04.2005.a J. S. oli teavitatud, et 08.05.2005.a toimub juhatuse koosolek tema välja arvamise ühistust küsimuse üle otsustamiseks. 08.05.2005.a juhatus tegi otsuse J. S. kustutamises ühistu liikmetest, millest J. S. oli teavitatud 10.05.2005.a. GÜ-s J. on 8 juhatuse liiget, koosolekust võttis osa 6 liiget, kes kõik hääletasid J. S.ühistust välja arvamise poolt ning kirjutasid protokolli alla. Vastavalt Põhikirja p. 17 neljanda lõige kohaselt liige arvatakse ühistust välja põhikirjaga ja kehtivate seadustega määratud kohustuste mittetäitmisel. Põhikirja p. 22 esimese ja kolmanda lõige järgi ühistu liige on kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid ning õigeaegselt tasuma osamakseid, sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud tähtajal ja suuruses. Põhikirja p 23 on sätestatud ühistu liikme vastutus. Juhul, kui osaletakse ühiskondlikus töös, mis on määratud koosoleku poolt on ühistu liige kohustatud töötama teisel ajal või kompenseerima kulud üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses. Üldkoosoleku otsuse korral peab ühistu liige olema valves boksides. Juhul, kui pole võimalik või valvest keeldumise korral on ühistu liige kohustatud kompenseerima valve organiseerimisega seotud kulud üldkoosolekuga kehtestatud suuruses (rahalises väljenduses). $#
%
08.05.2005.a vastu võetud juhatuse otsus.
#
"$
!
MTÜS § 12 lg 1 kohaselt võib mittetulundusühingu liikmeks olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. MTÜS § 14 lg 1 kohaselt ei saa liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 15 lg 1 kohaselt on mittetulundusühingu liikmel õigus avalduse alusel mittetulundusühingust välja astuda. MTÜS § 16 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et 08.05.2005.a vastu võetud juhatuse otsus ei ole seaduse ega põhikirjaga vastuolus ning seetõttu tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.$# "
Menetluskulud Hageja esitas kohtule hagi 08.09.2005.a, seega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kuulub menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud TsMS sätteid. Hageja ja kostja palusid hagiavalduses ja vastuses kohtukulude hüvitada. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 ja § 61 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. TsMS § 60 lg 3 ei ole pooltel õigust kulude hüvitamist nõuda, kuna pooled ei ole esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente. Kuivõrd hagi ning vastuhagi jäeti rahuldamata tuleb jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 403 lg 1, 434-436. 438, 439, 441-442, 630 lg 1, 632 lg 1.
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.