Asjaõigus › Omandiasjad

1/7

2-11-17813 Edasikaebamise õigus Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 puudub pooltel lihtmenetluse asjas apellatsiooni korras edasikaebamise õigus. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline teatab, kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, täiendab kohus lihtmenetluses tehtud otsust (Ts MS § 444 lg 4). Apellatsioonkaebuse esitamis soovi ei pea põhjendama (TsMS § 448 lg 41) Kohtu selgitused Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast 1900 eurot, mis jääb alla 2000€, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 9 teha sellise hagi menetlemisel asjas otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata 8TsMS § 444 lg4 ja 448 lg 41) Kohus selgitab, et otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetluseosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osafa hakkab apellatsioonkaebuse tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest alates. Kohus hoiatab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule kohtuotsuse kättetoimetamisest alates 10 päeva jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamisest loobunud. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1, märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. Seega tuleb kõik kohtukulud tervikuna jätta kostjate kanda solidaarselt.

ASJAOLUD JA POOLTE TÕENDID

2-11-17813 2003. aastal soovis Y.S garaažiboksil põhineva liikmesuse üle anda oma lapselapse J P omandisse. Garaažikooperatiivi juhatus keeldus avaldust rahuldamast. Hageja tasus liikmesuse ümbervormistamise eest 50 krooni (tl 17), seda ei ole temale tagastatud. Hageja on tasunud ühistu liikmemakse (tl 7-8). Perioodil 2004-2009 tasus hageja liikmemaksu 27.07.2010 (tl 8). Maa erastamise käigus tasus 12.07.2006.a hageja eest garaažiboksi nr 114 aluse maa erastamiseks 909 EVP-d Ida-Viru maavalitsuse arvele M P (tl 19). Täiendavalt tasus hageja tütar, B P, 20.07.2006.a garaažiühistule maa erastamiseks 600 krooni (tl 19). Hageja on algusest peale olnud hooneühistu JÕEKALLAS liige. Hageja on üritanud liikmesuse üle anda üksnes J P, kuid peale juhatuse keeldumist ei ole Y. S ise oma liikmesust mitte kellelegi võõrandanud ega üle andnud. See fakt on tuvastatud ka tsiviilasjas 2-05-16746 jõustunud kohtuotsusega (tlk 20-22 ja 191-193). Kohus tuvastas hageja omandiõiguse ja jättis sealjuures rahuldamata garaažiühistu haginõude tõsta hageja garaažiboksist välja. Hageja algatas 2010. aastal väärteomenetluse selle kohta, et kostja I püüdis garaažiboksi hagejalt ära võtta (tl 31). 20.04.2011.a algatas Ida Prefektuur kriminaalasja nr 11240101856 selle kohta, et kostja on esitanud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile ebaõigeid andmeid liikmesuse nr 114 omaniku kohta (tl 97). 2009. aastal registreeriti garaažiühistu ümber hooneühistuks. Selle käigus esitas kostja I registrile ebaõiged andmed, nagu kuuluks liikmesus nr 114 garaažiühistule. 10.04.2011.a sai hageja teada, et 23.04.2011.a toimub hooneühistu üldkoosolek, mille päevakorras on muuhulgas boksi nr 114 müük (tl 30-31). Oma õiguste kaitseks esitas hageja 19.04.2011.a hagiavalduse kohtule. Kohtumenetluse ajal s.o. 22.07.2011.a sõlmis ühistu Y L liikmesuse loovutamise lepingu. GÜ Jõekallas juhatus teadis liikmesust müües, et hageja ei nõustu liikmesuse nr 114 kuulumisega ühistule. Hageja palub tunnistada tema omandiõigust liikmesusele nr 114 hooneühistus Jõekallas ning muuta selles osas mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kannet.

2-11-17813

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus vaatleb esmalt, milline oli kostja I õiguslik staatus peale hooneühistuseaduse jõustumist 01.01.2005.a, kas tegemist oli tavalise mittetulundusühingu või hooneühistuga, seejärel vaatleb kohus hooneühistu liikmesuse lõppemise aluseid ning hindab, kas hageja omand ühistu liikmesusele on omanikku vahetanud või mitte. Viimaks võtab kohus seisukoha liikmesuse väidetava üleminekust Y L omandisse. Kohus lahendab esmalt küsimuse, kas GÜ JÕEKALLAS oli 01.01.2005.a Hooneühistuseaduse (HÜS) § 20 lg 1 tunnustele vastav juriidiline isik ? Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et GÜ JÕEKALLAS oli juriidiline isik, kellel olid liikmed ning liikmed kasutasid XXX asuvaid garaažibokse. GÜ JÕEKALLAS 04.03.2004 - 18.05.2009 kehtinud põhikirja(tlk 9-16) punkti 4 kohaselt on garaažiühistu eesmärgiks kindlustada igale ühistu liikmeks olevale garaažiboksi omanikule või valdajale võimalus omada, kasutada ja käsutada oma garaažiboksi ühise ekspluateerimise, hooldamise ning alalhoidmise tingimustel, mis on vajalikud ühistu tegevuseks ning kuuluvad ühistu omandisse ja on ühistu liikmetele ühiseks kasutamiseks: maa-ala, kommunikatsioonid, energia- ja soojussüsteemid. Ühistu liikmeks võis põhikirja punkti 9 kohaselt olla füüsiline isik või juriidiline isik, kes on garaažiboksi omanik või valdaja. Põhikirja punkt 29 küll ütles, et ühistu liikme omanduses või valduses olevad garaažiboksid ei arvata ühistu kapitali hulka ja see ei kuulu ühistule, kuid selles osas oli põhikiri vastavuses tegelikkusega. Garaažiboksid läksid GÜ JÕEKALLAS liikmete tahtel maa erastamise menetlusega üle GÜ omandisse, mida kinnitab kinnistusraamatu kanne (tl 18). Maavanema 22.05.2006.a korralduse (tl 186) punktis 2 on öeldud, et erastataval maal asuvad hooned kuuluvad GÜ JÕEKALLAS. Seega vastas GÜ JÕEKALLAS kõigile HÜS § 20 lg 1 ette nähtud tunnustele. Lisaks leiab kohus, et GÜ JÕEKALLAS vastavus HÜS sätestatud tunnustele on kindlaks tehtud ka ühingu registriandmete muutmisel. Ühingut ei ole võimalik registrisse kanda hooneühistuna, kui ta ei vasta HÜS sätestatud hooneühistu tunnustele. Ümberregistreerimine toimus küll aastal 2009, kuid põhikiri kehtis samas redaktsioonis 04.03.2004 - 18.05.2009. Järgmisena analüüsib kohus, kas hageja, Y S oli 01.01.2005.a GÜ JÕEKALLAS liige Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja oli 01.01.2005.a garaažiühistu liige. Hageja väidab seda algsuest peale, ning kostjate I ja II ühine esindaja nõustus sellega kohtuistungil (tl 165).

4/7

2-11-17813 Kohus tuvastab, millistel alustel ja mil viisil on võimalik lõpetada isiku liikmesus hooneühistus HÜS § 20 sätestab, et HÜS § 20 lg 1 tunnustele vastavatele juriidilistele isikutele, mis on asutatud enne 01.01.2005.a, kohaldatakse hooneühistuseadust (lg 2); hooneühistuseadust kohaldatakse vastavalt ka nende eelnimetatud tunnustele vastavate juriidiliste isikute suhtes, kellele kuuluv hoone on tsiviilkäibes vallasasjana (lg 8); kui eelnimetatud tunnustele vastava juriidilise isiku põhikiri on vastuolus hooneühistuseaduse või tulundusühistuseadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut (lg 9). Kohus on seisukohal, et GÜ Jõekallas ei muutunud hooneühistuks mitte siis, kui garaažiühistu avalduse alusel kanti registrisse otsus põhikirja muutmise kohta, vaid kõigile hooneühistu tunnustele vastavale miteetulundusühingutele (sh. garaažiühistu) kohaldus hooneühistuseadus alates 01.01.2005.a, automaatselt, ilma et garaažiühistu oleks pidanud selleks mingeid toiminguid tegema. Hageja liikmesus ei saanud enam lõppeda või hagejalt kostjale üle minna automaatselt, liikme väljaarvamisega, kuna HÜS § 7 kohaselt ei kohaldata hooneühistu liikmesuse lõppemisele tulundusühistuseaduse §-des 16 (liikmesuse lõppemise alused) ja 20–24 (liikme väljaarvamine, liikme väljaarvamine võlausaldaja nõudel, liikme surm, juriidilisest isikust liikme lõppemine) sätestatut. Seega HÜS § 7 kohaselt ei tohi hooneühistust (või hooneühistu tunnustele vastavast veel reorganiseerimata mittetulundusühingust) liikmeid MTÜS seaduse alusel välja arvata Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi) TSÜS § 87 tulenevalt Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejat, kes oli hooneühistu liikmeks, sai alates 01.01.2005.a liikmete hulgast välja arvata ainult hooneühistuseaduses sätestatud alustel ja korras. . Seega oli GÜ Jõekallas 08.05.2005.a. juhatuse otsus algusest peale vastuolus seadusega ja seetõttu tühine. TsÜS § 84 lg 1 tulenevalt Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et käesoleva tsiviilasja menetlemist ei mõjuta Viru Maakohtu menetluses olnud tsiviilasi nr 2-05-16746 ( GÜ JÕEKALLAS hagi Y S vastu garaažiboksist väljatõstmiseks ja Y S hagi GÜ JÕEKALLAS vastu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks). Kohus jättis rahuldamata Y S (hageja) hagi GÜ JÕEKALLAS (kostja I) vastu juhatuse 08.05.2005.a otsuse kehtetuks tunnistamiseks. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei saa kohus mitu korda menetleda vaidlust samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tegemist samade pooltega (tsiviilasjas 2-05-16746 oli ei olnud pooleks kostja II), sama esemega (tsiviilasjas 2-05-16746 oli vaidluse esemeks juriidilise isiku organi otsuse kehtetus, praeguses tsiviilasjas liikmesuse kuuluvus) ega sama alusega (tsiviilasjas 2-05-16746 oli hagi aluseks juhatuse otsuse mittevastavus põhikirjaga, praeguses tsiviilasjas kehtiva käsutuse puudumine). Kohus leiab, et kuigi garaažiühistu juhatus võis 08.05.2005.a teha otsuse hageja ühistust välja arvata, ei olnud sellise otsuse tegemine ei olnud enam juhatuse pädevuses ning otsus oli vastuolus seadusega. Seega oli tegemist tühise otsusega, mis ei oma mingeid õiguslikke tagajärgi ning mida ei pea täitma. 5/7

2-11-17813 Kohus on käesolevas menetluses kõigi menetlusosaliste selgitustest tulenevalt tuvastanud, et hageja ei ole kuni käesoleva ajani kaotanud faktilist valdust oma omandi üle. III Kas hageja omandiõiguse tunnustamist takistab see, et kostja I võõrandas liikmesuse kostjale II, Y L ? Hooneühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt mõistetakse liikmesuse all hooneühistu liikmeks olekuga kaasnevaid liikme õigusi ja kohustusi. TsÜS § 48 kohaselt on esemeks asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Hooneühistu liikmesus on ese, aga mitte asi. TsÜS § 49 lg 2 kohaselt kohaldatakse seaduses sätestatud juhtudel õigusele asja kohta sätestatut. Puuduvad õigusnormid, mis sätestaksid, et liikmesuse võõrandamisel või omandamisel kohaldatakse liikmesusele asja kohta sätestatut. TsÜS § 6 kohaselt antakse õigused ja kohustused üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). TsÜS § 114 sätestab, et kui õigustamata isik on eset käsutanud, on käsutus kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek; kui õigustamata isikul ei olnud eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnevat nõusolekut, muutub tema poolt eseme käsutamine kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab käsutuse heaks. Eeltoodust tulenevalt kohus tuvastas et kostja I, GÜ Jõekallas, kes hageja, Y S, liikmesust käsutas, ei olnud selleks õigustatud, kuna käsutuse esemeks olev õigus - GÜ liikmesus - ei kuulunud mitte kostja I-le, vaid hagejale. Kohus veendus, et asjas puuduvad täielikult tõendid, mis kinnitaksid Hageja eelnevat nõusolekut liikmesuse käsutamiseks või käsutuse hilisemalt heakskiitu. Kohus on seisukohal, et kostja I poolt sooritatud liikmesuse võõrandamine kostjale II ei ole seaduslik ega kehtiv tehing, tal puuduvad kehtiva käsutuse tagajärjed, mistõttu liikmesus ei ole kostjale II üle läinud. Siinjuures tugineb kohus tugineb lahendi tegemiselt ka Riigikohtu lahendite 3-2-1-110-11 p 14 ja nr 3-2-1-164-05 p 11 toodud seisukohtadele. Heauskse omandamise korral võib õigustatud isik kaotada oma õigused ka juhul, kui kehtiv käsutus puudub. Heauskne omandamine on võimalik kinnisasjade puhul asjaõigusseaduse § 561 alusel (tuginedes kinnistusraamatule), vallasasjade puhul asjaõigusseaduse § 95 alusel (tuginedes sellele, et asi oli võõrandaja valduses), Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 9 lg 2 alusel (tuginedes Eesti väärtpaberite keskregistrile). Seadus ei näe ette hooneühistu liikmesuse heauskset omandamist. See tähendab, et liikmesuse heauskne omandamine ei ole võimalik. Heauskse omandamise aluseks ei saa olla ka äriseadustiku § 34 lg 2, mis ütleb, et äriregistri kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Esiteks ei reguleeri ÄS § 34 käsutustehinguid või juriidilise isiku aktsia, osa või liikmesuse omandamist. Teiseks ei ole hooneühistu liikmete nimekirja andmed registrikanded ÄS § 34 mõttes. Registrisse kantavad andmed on loetletud tulundusühistuseaduse § 8 ja hooneühistuseaduse § 4 lg 3. Nende seas ei ole nimetatud andmeid hooneühistu liikmete kohta. Registrisse kantakse ainult tulundusühistu liikmete andmed juhul, kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete täielik isiklik vastutus või lisavastutus. Hooneühistuseaduse § 6 lg 1 kohaselt hooneühistu liikmete nimekirja küll peetakse äriregistri juures, kuid see ei tee liikmete nimekirja andmetest registriandmeid ÄS § 34 tähenduses. Selles, et andmed hooneühistu liikmete kohta ei ole 6/7

2-11-17813 registriandmed, on kerge veenduda, kui tutvuda hooneühistu registrikaardiga (tl 5) - liikmete andmeid seal ei ole. Liikmete andmed on ära toodud registriosakondade keskandmebaasi väljatrükil (tl 23 - 29), kuid seal on selgelt öeldud, et nendel andmetel ei ole õiguslikku jõudu ja äriseadustiku § 34 (mittetulundusühingute seaduse § 80) tähenduses ja registriandmete väljastaja ei vastuta nende õigsuse eest. Kostja II ei omandanud liikmesust heauskselt. Kostja II teadis, et garaažiboks nr 114 on hageja otseses valduses alates 1983. aastast. Kostja II on samuti garaažiühistu liige ja ühe garaažiboksi otsene valdaja alates 1983. aastast. Hageja ja kostja II ehitasid samal ajal garaažiboksid ning kõik teadsid, kes on bokside valdajad. 12.07.2011.a sõlmis kostja I kostjaga II liikmesuse loovutamise lepingu. Seda sõlmides rikkus kostja I hageja omandiõigust. Tegemist on mitteõigustatud isiku käsutusega. Liikmesuse loovutamise leping ei ole kehtiv, sest kostja I ei olnud lepingu sõlmimise ajal liikmesuse omanik. Kostja I teadis liikmesust müües, et hageja ei nõustu liikmesuse nr 114 kuulumisega kostjale I. Tsiviilasjas 2-05-16746 tuvastas kohus, et hageja on garaažiboksi nr 114 omanik ning jättis rahuldamata kostja I hagi tõsta hageja garaažiboksist välja. Kostja II saatis liikmesuse loovutamise lepingu sõlmimise päeval, 12.07.2011.a, hagejale kirja nõudega garaažiboks nr 114 vabastada (tl 172, tõlge tl 171). Lisaks saatis hageja 14.07.2011.a kostjale II kirja, milles selgitas, et liikmesuse omanik on hageja (tl tl 170, tõlge tl 169). Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et kostja II ei olnud heauskne otsese valduse saamisel, vaid oli teadlik sellest, kelle omandis ja valduses garaažiboks tegelikult on. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja haginõuded täies ulatuses ning tunnistab hageja, Y S (IK XXX), liikmesust Hooneühistus Jõekallas (RK 80033864), mis põhineb garaažiboksi nr 114 ainukasutusel. Kohus leiab, et hageja, Y S, tuleb kanda Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste Registrisse Hooneühistu Jõekallas liikmena tagasiulatuvalt, alates liikmeks vastuvõtmisest s.o. 06.05.1998.a. liikmesuse nr 114, ainukasutuses oleva hooneosa pindala 21,5 m2, liikmemaksu määr hariliku murruna 512/26541.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Leanika Tamm

7/7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.