Tatiana Merzlyakova hagi kohtutäitur Kristel Maalmani ja Oleg Postnovi vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
25 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Kristel Maalmani apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Kohtutäitur Kristel Maalman, esindajad Marko Tiirik ja advokaat Hillar Villers
esindajad
Viru Maakohtu 1. detsembri 2008 otsus
Vastustaja (hageja): Tatiana Merzlyakova (isikukood: 47312192245), esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga
RESOLUTSIOON
Vastustaja (kostja): Oleg Postnov (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja Paul Paas Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 1. detsembri 2008 otsuse resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt maakohtu otsuse õiguslikku põhjendust.
Edasikaebamise kord
Jätta menetluskulud maakohtus kohtutäitur Kristel Maalmani ja Oleg Postnovi ning ringkonnakohtus kohtutäitur Kristel Maalmani kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seadus ei sätesta teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja Tatiana Merzlyakova esitas kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt müüdi 05.03.2008 toimunud enampakkumisel hageja korteriomand asukohaga XXX XX Kohtla-Järve 90 000 krooni eest Oleg Postnovile. Hageja leidis, et antud enampakkumine oli ebaseaduslik. Hageja ei olnud teadlik enampakkumise toimumisest. Hageja sai 18.02.2008 täitetoimingu teate, kuid kuna ta ei valda eesti keelt, siis sai ta teatest aru, et 05.03.2008 kell 12.00 kutsutakse teda kohtutäituri juurde. Hageja leidis, et kohtutäituri käitumine oli pahatahtlik. Hageja tuli 05.03.2008 kell 11.50 kohtutäituri juurde, kus ta sai teada, et kohe toimub enampakkumine. Hageja palus anda talle kuni õhtuni ajapikendust võlgnevuse tasumiseks, kuid kohtutäitur keeldus sellest, teatades, et hagejal on aega 9 minutit ja siis müüakse korter enampakkumisel. 05.03.2008 õhtul tasus hageja võlgnevuse 14 907.70 krooni. Korteriomandi müük oli ebaproportsionaalne vahend võlgnevuse sissenõudmisel. Kuigi täitemenetluse seadustik (TMS) kohustab kohtutäiturit enne enampakkumist vara arestima, siis hageja korteriomandit ei arestitud. Samuti rikkus kohtutäitur TMS § 84 lg-s 2 sätestatud enampakkumisest teatamise kohustust. Enampakkumisest ei teatatud ei kohalikus ega üleriigilise levikuga ajalehes. Kuigi hageja vara on kinnisvara, viidi enampakkumine läbi vallasasja enampakkumise reeglite järgi. Kuna korteriomandi puhul on tegemist abikaasade ühisvaraga, ei ole kohtutäitur saanud ühisvarale sissenõude pööramiseks hageja abikaasalt nõusolekut.
2.Kostja kohtutäitur Kristel Maalman palus jätta hagi rahuldamata. Vastuse kohaselt sai hageja täitetoimingu (05.03.2008 enampakkumise) teate kätte 18.02.2008. Hagejal oli piisav aeg (16 päeva) selgitada välja, milleks teda kohtutäituri juurde kutsutakse.
Samuti on 16 päeva piisav ajavahemik, et tõlkida riigikeeles väljastatud teade endale arusaadavasse keelde. Hageja ei ole kohtutäiturile esitanud avaldust enampakkumise edasilükkamise kohta. Hagejal oli 14.02.2008 tasumata nõudeid summas 14 907.66 krooni. Arvestades võlgniku käitumist täitemenetluses, ei olnud korteriomandi müük ebaproportsionaalne vahend. Hagejale kuuluv korteriomand XXX XX Kohtla-Järve on arestitud kohtutäituri poolt 15.01.2008 kinnisasja arestimise aktiga. Kohtutäitur avaldas teate enampakkumisest teadaandes „Ametlikud Teadaanded“. Kohalikus väljaandes tuleb avaldada teade, kui alghind ületab 100 000 krooni. Antud juhul oli korteriomandi enampakkumise alghind 90 000 krooni. Hageja ei ole hagiavalduses täpsustanud, missuguste vallasasjade enampakkumise reegleid kohtutäitur kohaldas. TMS § 59 lg 1 kohaselt peab võlgnik andma kogu oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Võlgnik ei ole kohtutäiturile kuni käesoleva ajani andnud teavet ega esitanud tõendeid selle kohta, et vaidlusalune korteriomand on abikaasade ühisvara. Hageja abikaasa ei ole samuti kohtutäiturit teavitanud ühisvara olemasolust, ka ei ole ta esitanud ühisvarasse puutuvat nõuet.
3.Kostja Oleg Postnov vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei rikutud enampakkumise läbiviimisel hageja õigusi. Kohtutäitur selgitas hagejale korduvalt tema õigusi. Enampakkumine oli proportsionaalne meede, sest hageja ei olnud kolme aasta jooksul tasunud nelja tuhande krooni suurust võlgnevust ja ei olnud ilmunud kohtutäituri juurde lahendamaks võlgnevuste tasumist ega omanud pangaarvetel rahalisi vahendeid. Korteriomand oli arestitud enne enampakkumise toimumist. Kohtutäitur ei rikkunud TMS § 84 lg-s 2 sätestatud enampakkumisest teatamise kohustust, sest O. Postnov sai enampakkumisest teada Ametlikest Teadaannetest. TMS § 59 lg 1 kohaselt on võlgnik (hageja) kohustatud edastama teavet oma vara kohta, siia alla kuulub ka abikaasast vara kaasomaniku õigustest teavitamine. Kohtutäituril puudub kohustus välja selgitada omaniku abikaasa olemasolu, sest korteriomand võib olla lahusvara. Kinnistusraamatusse on omanikuna kantud ainult hageja.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 1. detsembri 2008 otsusega hagi ja tunnistas kehtetuks 05.03.2008 vara enampakkumisel Ida-Virumaa ja Kohtla-Järve kohtutäituri Kristel Maalmani täiteasjas nr 095/2007/4883 korteriomandi XXX XX Kohtla-Järve linn, Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa 1589907, müümise hinnaga 90 000 krooni Oleg Postnovile. Otsuse kohaselt kuulub hagi rahuldamisele ja 05.03.2008 enampakkumine kehtetuks tunnistamisele, sest sissenõue on pööratud abikaasade ühisvarale ning hageja abikaasa seaduses sätestatud nõusolekut korteriomandi müümiseks enampakkumisel andnud ei ole. Seetõttu on enampakkumisel rikutud teisi TMS § 223 lg-s 1 sätestatud enampakkumise olulisi tingimusi. Kuigi TMS § 59 lg 1 kohaselt peab võlgnik andma kogu oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab, on antud juhul ka kohtutäitur jätnud täitemenetluseks vajaliku teabe kogumata. Kohus leidis, et kohtutäitur ei ole 15.01.2008 kinnisvara arestimise akti hagejale kätte toimetanud. Kuigi kohtutäitur on avaldanud 04.02.2008 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate hagejale kuulunud korteriomandi arestimise kohta, ei nähtu nimetatud teatest, millal loeti arestimisakt hagejale kättetoimetatuks. Seetõttu leidis kohus, et vara arestimise kohta teadaande avaldamisest Ametlikes Teadaannetes ei olev piisav, et lugeda arestimisakt hagejale kättetoimetatuks. Kuna asjas pole tõendamist leidnud, et arestimisakt oleks võlgnikule (hagejale) enne 05.03.2008 enampakkumise toimumist kätte toimetatud, siis ei saa lugeda vara arestituks.
TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohus leidis, et kohtutäituri poolt TMS § 75 lg 4 nõuete täitmata jätmised kahjustasid hageja kui täitemenetluses võlgniku õigusi sedavõrd, et need on käsitatavad TMS § 223 lg 1 alusel tühise arestimisena. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja on 15.02.2008 saadetud täitetoimingust teatamise teate isiklikult kätte saanud. Keeleseaduse § 1 lg 1 kohaselt Eesti riigikeel on eesti keel. Asjaolu, et hageja ei valda eesti keelt ning mõistis teadet kui kutset täituri vastuvõtule, ei anna iseenesest alust väita, et hagejat polnud enampakkumise toimumisest teavitatud. Samuti oli hagejal piisavalt aega, et tõlkida riigikeeles väljastatud teade endale arusaadavasse keelde. Seega hageja väide, et ta ei olnud teadlik enampakkumise toimumisest 05.03.2008, ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et kuna kohtutäituri poolt oli hagejale kuulunud korteriomand hinnatud 90 000 kroonile, siis formaalselt ei ole kohtutäitur TMS § 84 lg-s 2 sätestatud enampakkumisest teatamise kohustust rikkunud. Hageja väide, et kohtutäituri käitumine oli pahatahtlik, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei ole hagiavalduses ega ka hiljem täpsustanud, millisel TMS-s sätestatud alusel oleks kohtutäitur pidanud täitetoimingu edasi lükkama. Hageja ei ole tõendanud, et korteriomandi müük oli ebaproportsionaalne vahend võlgnevuse sissenõudmisel ning sissenõuet oli võimalik pöörata hageja muule varale või tema sissetulekule. Hageja suhtes oli täitmisel kaks täiteasja, neist sissenõudja Eesti Energia AS avalduse alusel alates 23.12.2005. Hageja konto oli arestitud. Hagejal oli 14.02.2008 seisuga tasumata nõudeid summas 14 907.66 krooni. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Seega ei olnud korteriomandi müük ebaproportsionaalne vahend. Hageja ei ole hagiavalduses ega ka asja arutamise käigus täpsustanud, missuguste vallasasjade enampakkumise reegleid kohtutäitur ebaõigesti kohaldas ning maakohtul ei olnud võimalik hageja üldsõnalise väide osas seisukohta võtta.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kohtutäitur Kristel Maalman taotleb apellatsioonkaebuses Viru Maakohtu 01.12.2008 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõigesti kohaldatud TMS sätteid. Kohtu järeldus, et kohtutäitur on jätnud vajaliku teabe kogumata, on paljasõnaline ja ei põhine TMS sätetel. Kohtuotsusest ei selgu, missugust TMS paragrahvi kohtutäitur rikkus, mis annaks aluse asuda seisukohale, et ühisvara koosseisu väljaselgitamiseks vajaliku teabe kogumata jätmisega on kohtutäitur rikkunud TMS § 223 lg 1, mida saaks käsitleda teiste enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisena. Asja materjalidest nähtub, et kinnistusraamatusse oli XXX XX Kohtla-Järvel asuva korteriomandi omanikuna sisse kantud ainult hageja. Kuna hageja ei ole kohtutäiturile andnud teavet korteriomandi kuulumise kohta abikaasade ühisomandusse, siis on arusaamatu, kuidas kohtutäitur pidi sellist teavet koguma. Kohtutäituril kohustuste hulka ei kuulu abikaasade ühisvara koosseisu väljaselgitamine, kui võlgnik sellist teavet varjab. Sellise teabe andmine on TMS § 59 lg 1 tulenevalt võlgniku kohustus. Apellant juhib kohtu tähelepanu ka asjaolule, et hageja abikaasa ei ole vastavat nõuet oma ühisvarast tulenevate õiguste kaitseks esitanud. Maakohus ei ole sellele asjaolule tähelepanu pööranud.
Maakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et kohtutäitur ei ole enampakkumisel müüdud korteriomandit arestinud. Korteriomand XXX XX Kohtla-Järvel oli arestitud 15.01.2008 aktiga. Arestimise akti kätte toimetamata jätmine võib olla aluseks kohtutäituri tegevuse peale vara arestimisel kaebuse esitamiseks, kuid mitte aluseks seisukohale, et vara ei olnud arestitud. Vastavalt TMS § 148 lg-le 1 loetakse arestimine muuhulgas kehivaks ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Kinnistusraamatusse oli keelumärge kantud kohtutäituri 27.12.2007 avalduse alusel 10.01.2008. Seega oli enampakkumisel müüdud korteriomand arestitud. TMS § 223 lg 1 näeb ette muuhulgas enampakkumise kehtetuks tunnistamise, kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel. Arestimisakti kätte toimetamata jätmine ei tee iseenesest arestimist tühiseks. Tühisuse tuvastab kohus kohtuotsusega. Arestimist või arestimisakti vaidlustatud ei ole.
6.Tatiana Merzlyakova taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 01.12.2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on väited maakohtu poolt TMS sätete ebaõige kohaldamise kohta põhjendamatud. Kohtutäitur rikkus TMS § 75 lg 4 nõuet, mille kohaselt toimetatakse arestimisakt võlgnikule kätte, kui ta ei viibinud arestimise juures ja vara loetakse arestituks akti kättetoimetamisest alates. Kohtutäitur ei toimetanud akti võlgnikule kätte, seetõttu ei olnud võlgniku korteriomand arestitud. Kuna võlgnik ei olnud teadlik vara arestimisest, ei saanud ta võtta tarvitusele abinõusid võlgnevuse kustutamiseks. Viide TMS § 148 lg-le 1 on asjakohatu, kuna akti võlgnikule kätte ei toimetatud. TMS § 75 lg 4 nõuete rikkumine on enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine ja seetõttu TMS § 223 lg 1 kohaselt tuleb enampakkumine tunnistada kehtetuks. Kohtutäitur rikkus TMS § 14 lg 1, mille kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Võlgniku abikaasa Andrei Kudinovi nõusolekut sissenõude pööramiseks abikaasade ühisomandis olevale korteriomandile ei olnud. Apellatsioonkaebuse viide TMS § 59 lg-le 1 on asjakohatu. Võlgnik peab andma teavet oma vara, mitte abikaasa vara, kohta. Samuti ei saanud võlgnik anda teavet korteriomandi ühisvaraks oleku kohta, kui ta ei saanud teada selle vara arestimisest. Kohtutäitur jättis täitmata oma TMS § 8 sätestatud kohustuse koguda täitemenetluseks vajalikku teavet. TMS §-de 8 ja 14 lg 1 nõuete rikkumine on enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine ja seetõttu tuleb TMS § 223 lg 1 kohaselt enampakkumine tunnistada kehtetuks.
7.Oleg Postnov leiab, et kuna apellatsioonkaebus on põhjendatud, siis tuleb kohtutäituri apellatsioonkaebus rahuldada, tühistada Viru Maakohtu 01.12.2008 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust osas, milles maakohus leidis, et enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks, kuna kohtutäitur ei arestinud hageja korteriomandit ning hageja abikaasa ei andnud nõusolekut korteriomandi müümiseks. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse õiguslikku põhjendust.
10.Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur müüs 05.03.2008 toimunud enampakkumisel hageja korteriomandi ning hageja nõudis enampakkumise kehtetuks tunnistamist. TMS § 223 lg 1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Maakohus leidis põhjendatult, et kuna võlgnikuks mitteolev abikaasa ei olnud andnud nõusolekut abikaasade ühisvarasse kuuluva korteriomandi müümiseks enampakkumisel, siis toimus enampakkumine TMS § 14 lg-s 1 sätteid rikkudes, mis on käsitletav enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisena TMS § 223 lg 1 tähenduses. Apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust teistsuguseks järelduseks ning maakohtu otsuse tühistamiseks. TMS § 150 lg 1 kohaselt sundenampakkumise ese on kinnisasi ja koos sellega arestitud esemed, mille arestimine enampakkumise ajal kehtib. TMS § 8 sätestab kohtutäituri kohustused, s.o kohtutäitur on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Ülalmärgitud sätetest tulenevalt oli täitur kohustatud enne sundenampakkumise alustamist selgitama eelkõige välja kinnisasja omanikud. Kohtutäituri tegevusetust ei vabanda asjaolu, et kinnistusraamatu kande järgi oli omanikuna kinnistusraamatuse kantud üksnes hageja. Kohtutäitur pidi eeldama, et sundenampakkumise tulemusena jäävad kinnisasja omanik(ud) ilma eluasemest ning see riivab intensiivselt Põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet. Kohtutäitur ei ole tõendanud, et ta oleks enne sundenampakkumise toimumist teinud midagi, et selgitada välja, kas sundenampakkumisega pööratakse sissenõue ainult võlgniku varale või võlgniku ja tema abikaasa ühisvarale. Seega jättis kohtutäitur talle TMS §-s 8 pandud kohustused täitmata ning sellega rikkus ta enampakkumise olulisi tingimusi TMS § 223 lg 1 tähenduses. Apellatsioonkaebuses väidab kohtutäitur, et talle on arusaamatu, kuidas ta pidi teavet võlgniku vara kohta koguma. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik (hageja) oli vahetult enne enampakkumise toimumist täituri juures ning hiljemalt siis oleks kohtutäitur võinud võlgnikult küsida teavet perekonnaseisu ja ühisvara koosseisu kohta. TMS § 59 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Märgitud sättest tulenevalt ei saa võlgnikule ette heita teabe andmise kohustuse rikkumist, kui kohtutäitur on ise jätnud täitmata TMS §-s 8 sätestatud kohustused. Kohtutäitur ei ole tõendanud apellatsioonkaebuses esitatud väidet, et võlgnik oleks varjanud teavet oma vara kohta. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et seadusest ei tulene kohustust hageja abikaasale esitada kohtusse nõuet ühisvarast tulenevate õiguste kaitseks. Enampakkumist on võimalik TMS § 223 lg 1 alusel tunnistada kehtetuks ilma vastava nõude esitamata.
11.TMS § 137 kohaselt kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjale sissenõude pööramise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti.
TMS § 148 lg 1 sätestab, et arestimine loetakse kehtivaks ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Kinnistusraamatu väljavõte (t.l 10) tõendab, et keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks OÜ Aktiva Finants kasuks on kohtutäituri 27.12.2007 avalduse alusel sisse kantud 10.01.2008. Eelnevast tulenevalt on korteriomandi arestimine kehtiv alates 10.01.2008 ning maakohtu järeldus, et tegemist oli tühise arestimisega, ei ole põhjendatud. Maakohtu vastav põhjendus tuleb kohtuotsusest välja jätta. TMS § 55 sätestab arestimise tühisuse eeldused ning ainuüksi asjaolust, et 15.01.2008 kinnisvara arestimise akti ei toimetatud võlgnikule kätte, ei saa järeldada võlgniku õiguste olulist rikkumist. 15.02.2008 kirjaga on hagejat (võlgnikku) teavitatud 05.03.2008 toimuvast enampakkumisest (t.l 35-36) ning selle kirja on hageja saanud isiklikult kätte. Seega 15.01.2008 arestimise akti hagejale kättetoimetamata jätmine ei toonud kaasa tema õiguste rikkumist. Samas ei ole see maakohtu ebaõige seisukoht toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit, kuna enampakkumine oli kehtetu ka ilma nimetatud põhjenduseta. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsioon muutmata.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.