Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. mai 2009 Tartu
Tsiviilasja number
2-08-9097
Tsiviilasi
Tatiana Merzlyakova hagi kohtutäitur Kristel Maalmani ja Oleg Postnovi vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
25 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Kristel Maalmani apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Kohtutäitur Kristel Maalman, esindajad Marko Tiirik ja advokaat Hillar Villers
esindajad
Viru Maakohtu 1. detsembri 2008 otsus
Vastustaja (hageja): Tatiana Merzlyakova (isikukood: 47312192245), esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga
Vastustaja (kostja): Oleg Postnov (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja Paul Paas Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 1. detsembri 2008 otsuse resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt maakohtu otsuse õiguslikku põhjendust.
Edasikaebamise kord
Jätta menetluskulud maakohtus kohtutäitur Kristel Maalmani ja Oleg Postnovi ning ringkonnakohtus kohtutäitur Kristel Maalmani kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seadus ei sätesta teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Samuti on 16 päeva piisav ajavahemik, et tõlkida riigikeeles väljastatud teade endale arusaadavasse keelde. Hageja ei ole kohtutäiturile esitanud avaldust enampakkumise edasilükkamise kohta. Hagejal oli 14.02.2008 tasumata nõudeid summas 14 907.66 krooni. Arvestades võlgniku käitumist täitemenetluses, ei olnud korteriomandi müük ebaproportsionaalne vahend. Hagejale kuuluv korteriomand XXX XX Kohtla-Järve on arestitud kohtutäituri poolt 15.01.2008 kinnisasja arestimise aktiga. Kohtutäitur avaldas teate enampakkumisest teadaandes „Ametlikud Teadaanded“. Kohalikus väljaandes tuleb avaldada teade, kui alghind ületab 100 000 krooni. Antud juhul oli korteriomandi enampakkumise alghind 90 000 krooni. Hageja ei ole hagiavalduses täpsustanud, missuguste vallasasjade enampakkumise reegleid kohtutäitur kohaldas. TMS § 59 lg 1 kohaselt peab võlgnik andma kogu oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Võlgnik ei ole kohtutäiturile kuni käesoleva ajani andnud teavet ega esitanud tõendeid selle kohta, et vaidlusalune korteriomand on abikaasade ühisvara. Hageja abikaasa ei ole samuti kohtutäiturit teavitanud ühisvara olemasolust, ka ei ole ta esitanud ühisvarasse puutuvat nõuet.
TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohus leidis, et kohtutäituri poolt TMS § 75 lg 4 nõuete täitmata jätmised kahjustasid hageja kui täitemenetluses võlgniku õigusi sedavõrd, et need on käsitatavad TMS § 223 lg 1 alusel tühise arestimisena. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja on 15.02.2008 saadetud täitetoimingust teatamise teate isiklikult kätte saanud. Keeleseaduse § 1 lg 1 kohaselt Eesti riigikeel on eesti keel. Asjaolu, et hageja ei valda eesti keelt ning mõistis teadet kui kutset täituri vastuvõtule, ei anna iseenesest alust väita, et hagejat polnud enampakkumise toimumisest teavitatud. Samuti oli hagejal piisavalt aega, et tõlkida riigikeeles väljastatud teade endale arusaadavasse keelde. Seega hageja väide, et ta ei olnud teadlik enampakkumise toimumisest 05.03.2008, ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et kuna kohtutäituri poolt oli hagejale kuulunud korteriomand hinnatud 90 000 kroonile, siis formaalselt ei ole kohtutäitur TMS § 84 lg-s 2 sätestatud enampakkumisest teatamise kohustust rikkunud. Hageja väide, et kohtutäituri käitumine oli pahatahtlik, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei ole hagiavalduses ega ka hiljem täpsustanud, millisel TMS-s sätestatud alusel oleks kohtutäitur pidanud täitetoimingu edasi lükkama. Hageja ei ole tõendanud, et korteriomandi müük oli ebaproportsionaalne vahend võlgnevuse sissenõudmisel ning sissenõuet oli võimalik pöörata hageja muule varale või tema sissetulekule. Hageja suhtes oli täitmisel kaks täiteasja, neist sissenõudja Eesti Energia AS avalduse alusel alates 23.12.2005. Hageja konto oli arestitud. Hagejal oli 14.02.2008 seisuga tasumata nõudeid summas 14 907.66 krooni. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Seega ei olnud korteriomandi müük ebaproportsionaalne vahend. Hageja ei ole hagiavalduses ega ka asja arutamise käigus täpsustanud, missuguste vallasasjade enampakkumise reegleid kohtutäitur ebaõigesti kohaldas ning maakohtul ei olnud võimalik hageja üldsõnalise väide osas seisukohta võtta.
Maakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et kohtutäitur ei ole enampakkumisel müüdud korteriomandit arestinud. Korteriomand XXX XX Kohtla-Järvel oli arestitud 15.01.2008 aktiga. Arestimise akti kätte toimetamata jätmine võib olla aluseks kohtutäituri tegevuse peale vara arestimisel kaebuse esitamiseks, kuid mitte aluseks seisukohale, et vara ei olnud arestitud. Vastavalt TMS § 148 lg-le 1 loetakse arestimine muuhulgas kehivaks ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Kinnistusraamatusse oli keelumärge kantud kohtutäituri 27.12.2007 avalduse alusel 10.01.2008. Seega oli enampakkumisel müüdud korteriomand arestitud. TMS § 223 lg 1 näeb ette muuhulgas enampakkumise kehtetuks tunnistamise, kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel. Arestimisakti kätte toimetamata jätmine ei tee iseenesest arestimist tühiseks. Tühisuse tuvastab kohus kohtuotsusega. Arestimist või arestimisakti vaidlustatud ei ole.
TMS § 148 lg 1 sätestab, et arestimine loetakse kehtivaks ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Kinnistusraamatu väljavõte (t.l 10) tõendab, et keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks OÜ Aktiva Finants kasuks on kohtutäituri 27.12.2007 avalduse alusel sisse kantud 10.01.2008. Eelnevast tulenevalt on korteriomandi arestimine kehtiv alates 10.01.2008 ning maakohtu järeldus, et tegemist oli tühise arestimisega, ei ole põhjendatud. Maakohtu vastav põhjendus tuleb kohtuotsusest välja jätta. TMS § 55 sätestab arestimise tühisuse eeldused ning ainuüksi asjaolust, et 15.01.2008 kinnisvara arestimise akti ei toimetatud võlgnikule kätte, ei saa järeldada võlgniku õiguste olulist rikkumist. 15.02.2008 kirjaga on hagejat (võlgnikku) teavitatud 05.03.2008 toimuvast enampakkumisest (t.l 35-36) ning selle kirja on hageja saanud isiklikult kätte. Seega 15.01.2008 arestimise akti hagejale kättetoimetamata jätmine ei toonud kaasa tema õiguste rikkumist. Samas ei ole see maakohtu ebaõige seisukoht toonud kaasa ebaõiget kohtulahendit, kuna enampakkumine oli kehtetu ka ilma nimetatud põhjenduseta. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsioon muutmata.
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.