2-08-9097/24 - Muud - Muud hagiasjad - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Hageja nõue T M esitas 10. märtsil 2008 Viru Maakohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt müüdi 05.märtsil .2008 toimunud enampakkumisel hageja korteriomand asukohaga xxx, Kohtla-Järve 90 000 krooni eest O P ́ile. Hageja leiab, et antud enampakkumine oli ebaseaduslik. Hageja ei olnud teadlik enampakkumise toimumisest. Hageja sai 18.02.2008 täitetoimingu teate, kuid kuna ta ei valda eesti keelt, siis sai ta teatest aru, et 05.03.2008 kell 12.00 kutsutakse teda kohtutäituri juurde. Hageja leiab, et kohtutäituri käitumine oli pahatahtlik. Hageja tuli 5.märtsil 2008 kell 11.50 kohtutäituri juurde, kus ta sai teada, et kohe toimub enampakkumine. Hageja palus anda talle kuni õhtuni ajapikendust võlgnevuse tasumiseks, kuid kohtutäitur keeldus sellest, teatades, et hagejal on aega 9 minutit ja siis müüakse korter enampakkumisel. 5.03.2008 õhtul tasus hageja võlgnevuse 14907,70 krooni. Korteriomandi müük oli ebaproportsionaalne vahend võlgnevuse sissenõudmisel. Kuigi täitemenetluse seadustik (TMS) kohustab kohtutäiturit enne enampakkumist vara arestima, siis hageja korteriomandit ei arestitud. Samuti rikkus kohtutäitur TMS § 84 lg2 sätestatud enampakkumisest teatamise kohustust. Enampakkumisest ei teatatud ei kohalikus ega üleriigilise levikuga ajalehes. Kuigi hageja vara on kinnisvara, viidi enampakkumine läbi vallasasja enampakkumise reeglite järgi. Kuigi korteriomandi puhul on tegemist abikaasade ühisvaraga, ei ole kohtutäitur saanud ühisvarale sissenõude pööramiseks hageja abikaasalt A K nõusolekut. Hagiavalduses taotles hageja hagi tagamist. Viru Maakohtu 25.märtsi 2008 määrusega oli hagi tagamise taotlus rahuldatud ning hagi tagamiseks seatud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonnas kostjale O P kuuluvale korteriomandile asukohaga xxx Kohtla-Järve, käsutamise keelumärge T M kasuks. Kostja kohtutäitur Kristel Maalmani vastus Kohtutäitur Kristel Maalman esitas 24.aprillil 2008 hagile kirjaliku vastuse hagile, milles ta palub jätta hagi rahuldamata. Hageja väide, et ta ei olnud teadlik enampakkumisest on ainetu. Hagiavalduse kohaselt sai hageja täitetoimingu (05.03.2008 enampakkumise) teate kätte 18.02.2008, kuid kuna hageja ei valda eesti keelt, siis ta sai aru, et teda kutsutakse kohtutäituri juurde. Hagejal, kes sai aru, et teda kutsutakse 05.03.2008 kohtutäituri juurde, oli piisav aeg (16 päeva)välja selgitada, milleks teda kohtutäituri juurde kutsutakse. Samuti on 16 päeva piisav ajavahemik, et tõlkida riigikeeles väljastatud teade endale arusaadavasse keelde. Riigikeele mitteoskamine ja sellest mitte aru saada tahtmine ei ole mõjuvaks põhjuseks ega arvestatavaks asjaoluks väita, et hageja ei olnud enampakkumisest teadlik. Kohtutäituri kohustustesse ei kuulu täitedokumendi vene keelde tõlkimine. Hagiavalduses väidab hageja, et ta tuli 11.50 kohtutäituri juurde. Seega oli ta enampakkumisest teadlik. Hageja väide, et kohtutäituri käitumine oli pahatahtlik, on tõendamata. Hageja ei ole kohtutäiturile esitanud vastavat avaldust enampakkumise edasilükkamise kohta. Isegi kui hageja oleks sellise avalduse esitanud, siis sellise avalduse rahuldamine ei põhine TMS sätetel. Kostjal puudus igasugune TMS-st tulenev alus nn ajapikenduse andmiseks. Enampakkumine on konkreetne TMS-st tulenev täitetoiming ning seda ei saa ajatada võlgniku suvasoovist 2(8)

lähtudes. Vastavalt TMS § 44 saab kohtutäitur täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel. Hageja on esitanud väite, et korteri müük oli ebaproportsionaalne vahend võlgnevuse sissenõudmisel. Hageja suhtes oli täitmisel kaks täiteasja, neist sissenõudja Eesti Energia AS avalduse alusel alates 23.12.2005. hageja konto oli arestitud, hageja töökohta ei oma, täituri juures ta ei käinud. Hagejal oli 14.02.2008 tasumata nõudeid summas 14 907,66 krooni. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Seega arvestades võlgniku käitumist täitemenetluses ei olnud korteriomandi müük ebaproportsionaalne vahend. Väide, et hageja korteriomand ei olnud arestitud, ei ole õige. Hagejale kuuluv korteriomand Ravi 19 -2 Kohtla-Järve on arestitud kohtutäituri poolt 15.01.2008 kinnisasja arestimise aktiga. Väide, et kohtutäitur rikkus TMS § 84 lg 2 ei vasta tegelikkusele. Kohtutäitur avaldas teate enampakkumisest teadaandes „Ametlikud Teadaanded“. Kohalikus väljaandes tuleb avaldada teade, kui alghind ületab 100 000 krooni. Antud juhul oli korteriomandi enampakkumise alghind 90 000 krooni. Vastavalt TMS § 137 kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavalt vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid. Hageja ei ole hagiavalduses täpsustanud, missuguste vallasasjade enampakkumise reegleid kohtutäitur kohaldas, seega on kostjale selline üldsõnaline väide arusaamatu. Enampakkumise aktis on täpselt märgitud, millistele sätetele tuginedes kohtutäitur enampakkumise läbi viis. TMS § 59 lg 1 kohaselt peab võlgnik andma kogu oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Võlgnik ei ole kohtutäiturile kuni käesoleva ajani andnud teavet ega esitanud tõendeid selle kohta, et vaidlusalune korteriomand on abikaasade ühisvara. Hageja abikaasa ei ole samuti kohtutäiturit teavitanud ühisvara olemasolust, ka ei ole ta esitanud ühisvarasse puutuvat nõuet. Kostja O P vastus Kostja O P esitas 17.juunil 2008 hagile kirjaliku vastuse, milles kostja ei nõustu hagiga. Hageja ilmus kohtutäituri juurde enampakkumise päeval umbes pool tundi enne enampakkumise algust. Algul oli hageja kohtutäituri ukse taga ja umbes veerand tundi enne enampakkumise algust juba kohtutäituri kabinetis. O.P nägi seda, sest oli tulnud enampakkumisele arvestusega, et saab enne enampakkumise algust tasuda kohustusliku tagatisraha sularahas. Hageja viibis enampakkumisel ja enampakkumise tulemuste teatamisel selgitas kohtutäitur hagejale, et viimasel on veel 20 minutit aega võlgnevuse tasumiseks. O. P ootas need 20 minutit ning saades teada, et hageja ei ole võlgnevust tasunud, tasus müügihinna ja tagatisraha vahe 80 000 krooni. Seega ei toimunud enampakkumise läbiviimisel mingeid hageja õiguste rikkumisi. Kohtutäitur ei käitunud hageja suhtes pahatahtlikult, vastupidi, kohtutäitur selgitas hagejale korduvalt tema õigusi. O.P leiab, et enampakkumine oli proportsionaalne meede, sest hageja ei olnud kolme aasta jooksul tasunud nelja tuhande krooni suurust võlgnevust, ei olnud ilmunud kohtutäituri juurde lahendamaks võlgnevuste tasumist ega omanud pangaarvetel rahalisi vahendeid. Samas on O.P saanud teatavaks, et hageja on pikemat aega elamu xxx valitseja ja töötab baaris. Seega on tegemist hoopis hagejast võlgniku pahatahtliku käitumisega. 3(8)

Korteriomand oli arestitud enne enampakkumise toimumist. Kohtutäitur ei rikkunud TMS § 84 lg 2 sätestatud enampakkumisest teatamise kohustust, sest O.P sai enampakkumisest teada Ametlikest Teadaannetest. TMS § 59 kohaselt on võlgnik (hageja) kohustatus edastama teavet oma vara kohta, siia alla kuulub ka abikaasast vara kaasomaniku õigustest teavitamine. Kohtutäituril puudub kohustus välja selgitada omaniku abikaasa olemasolu, sest korteriomand võib olla lahusvara. Seda enam, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud ainult hageja. Kohtuistungid Kohtuistungil 19.09.2008 jäi hageja esindaja oma nõude juurde, selgitades, et korterihind ei vasta tegelikule väärtusele. Kohtutäitur on spetsiaalselt määranud alghinnaks 90 000 krooni, et poleks vaja olnud enampakkumisest teatada kohalikus väljaandes. Kandidaatide ring oli selle tõttu väiksem. Hageja jäeti ilma viimasest võimalusest võlgnevus tasuda. Kirja sai hageja kätte, kuid ta ei saanud sellest aru. Vara arestimisest ei tea hageja midagi. Kohalikus lehes teadet ei ilmunud, Ametlikke Teadaandeid hageja ei loe. Hageja selgitas, et ta ostis vaidlusaluse korteri 19.novembril 2002. Kostja kohtutäitur K. Maalman ́i esindaja M. Kiir selgitas, et kohtutäitur on seisukohal, et tema on kõik korrektselt teinud. Kostja O.P esindaja jäi kirjalikult esitatud vastuväidete juurde, leides, et kostja ei ole midagi rikkunud. Kohtuistungil 05.11.2008 jäi hageja esindaja haginõude juurde, selgitades, et eksperthinnangu järgi on korteri väärtuseks 250 000 krooni. Seetõttu on hageja saanud varaliselt tunduvalt kahjustatud. Hageja selgitas, et tema asjad on selles korteris ning tal on seda korterit vaja. Kostja O.P esindaja jäi oma vastuväidete juurde, selgitades, et korteri saaks eksperthinnangus toodud hinnaga võib-olla müüdud pikema perioodi vältel. Kui korteri paneb müüki kohtutäitur, siis täituri kaudu müüdavate objektide hinnad on tunduvalt madalamad, tasumise aeg on väga lühike. Kostja kohtutäitur Kristel Maalman ega tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli esindajale teatatud kohtukutsega.

Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani vara 05.03.2008 enampakkumise akti alusel täiteasjas T095/2007/4883 (tl 109) müüdi võlgnik T M korteriomand asukohaga xxx Kohtla-Järve, (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriossa 1589907) alghinnaga 90 000 krooni O P ́ile (tl 9-10, 112) 6-8, 21-23,40-42). TMS § 223 lg 1 alusel kohaselt võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enam-pakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. T M esitas 10.03.2008 Viru Maakohtusse hagi 05.märtsi 2008 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Seega on hageja vaidlustanud 05.03.2008 enampakkumise tähtaegselt. Hageja palub tunnistada 05.märtsi 2008.a enampakkumise kehtetuks, kuna hageja ei olnud teadlik enampakkumise toimumisest, kohtutäitur ei andnud talle ajapikendust võlgnevuse tasumiseks, kinnisvara ei olnud arestitud. Samuti ei olnud kohtutäitur saanud abikaasade ühisvarale sissenõude pööramiseks hageja abikaasalt A K ́ilt nõusolekut. 27.12.2007 oli kohtutäitur Kristel Maalmani poolt Viru Maakohtu kinnistusosakonnale esitatud avaldus (tl 102), milles kohtutäitur palus kanda kinnistusosakonna Kohtla-Järve kinnistujaoskonna kinnistusregistriosa nr 1589907, kinnisasja omanik T M, kolmandasse jakku kinnisasja käsutamise keelumärge Aktiva Finants OÜ kasuks. 02.01.2008.a kirjaga täitetoimingust teatamise kohta (tl 98) oli T M ́le teatud, et 14.01.2008 kell 11.00 toimub kohtutäitur Kristel Maalmani büroos kinnisasja asukohaga xxx, Kohtla-Järve (registriosa 1589907) arestimine. Nimetatud kiri oli kohtutäiturile tagastatud märkusega „Hoiutähtaja möödumisel“ (tl 100). 15.01.2008 oli kohtutäituri poolt koostatud kinnisasja arestimise akt (tl 103), mille kohaselt oli üleskirjutatud kinnisasi katastritunnusega 32212:003:0025, registriosa nr 1589907. Kinnisasja hinnaks oli märgitud 90 000 krooni. 04.02.2008 teatas kohtutäitur Kristel Maalman väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (tl 97) korteriomandi asukohaga xxx Kohtla-Järve arestimisest. 15.02.2008.a T M saadetud kirjaga täitetoimingust teatamise kohta (tl 105) teatas kohtutäitur K.Maalman, et 05.03.2008 toimub kohtutäituri büroos kinnisasja asukohaga xxx Kohtla-Järve enampakkumine. Nimetatud kirja sai T.M isiklikult kätte 21.02.2008.a Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja on 15.02.2008 saatetud täitetoimingust teatamise teate isiklikult kätte saanud. Keeleseaduse § 1 lg 1 kohaselt Eesti riigikeel on eesti keel. Asjaolu, et hageja ei valda eesti keelt ning mõistis teadet, kui kutset täituri vastuvõtule, ei anna iseenesest alust väita, et hagejat polnud enampakkumise toimumisest teavitatud. Samuti oli hagejal piisavalt aega, et tõlkida riigikeeles väljastatud teade endale arusaadavasse keelde. Seega leiab kohus, et hageja väide, et ta ei olnud teadlik enampakkumise toimumisest 05.märtsil 2008.a, ei ole põhjendatud. Hageja leidis, et kohtutäitur rikkus TMS § 84 lg2 sätestatud enampakkumisest teatamise kohustust. TMS § 84 lg 2 kohaselt enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakkumist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus. Kui asja alghind ületab 100 000 krooni, avaldatakse kuulutus ka vähemalt ühes enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse 5(8)

sissenõudja või võlgniku kulul ka muudes väljaannetes. TMS § 84 lg 3 kohaselt võlgnikule ja sissenõudjale tuleb enam-pakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Kuna kohtutäituri poolt oli hagejale kuulunud korteriomand hinnatud 90 000 kroonile, siis formaalselt ei ole kohtutäitur TMS § 84 lg 2 sätestatut rikkunud. Hageja väide, et kohtutäituri käitumine oli pahatahtlik, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja tasus võlgnevuse enne enampakkumise toimumist. TMS § 44 kohaselt kohtutäitur võib täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel. Hageja ei ole hagiavalduses ega ka hiljem täpsustanud, millisel TMSs sätestatud alusel oleks kohtutäitur pidanud täitetoimingu edasi lükkama. Enampakkumine on konkreetne TMS-st tulenev täitetoiming ning seda ei saa ajatada võlgniku suvasoovist lähtudes. Hageja ei ole tõendanud, et korteriomandi müük oli ebaproportsionaalne vahend võlgnevuse sissenõudmisel ning sissenõuet oli võimalik pöörata hageja muule varale või tema sissetulekule. Hageja suhtes oli täitmisel kaks täiteasja (tl 92-120), neist sissenõudja Eesti Energia AS avalduse alusel alates 23.12.2005. Hageja konto oli arestitud. Hagejal oli 14.02.2008 seisuga tasumata nõudeid summas 14 907,66 krooni. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Seega arvestades võlgniku käitumist täitemenetluses ei olnud korteriomandi müük ebaproportsionaalne vahend. Hageja väitel tema korteriomandit enne enampakkumise toimumist ei arestitud. TMS § 75 lg 1 kohaselt asja arestimise kohta koostab kohtutäitur akti, mille vormi kehtestab justiitsminister määrusega ning lg 4 kohaselt kui võlgnik ei viibinud arestimise juures, toimetatakse talle arestimisakt kätte. Sel juhul loetakse vara arestituks akti kättetoimetamisest alates. TMS 74 lg 1 asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti; lg 3 kohaselt arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel; lg 4 kohaselt kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur, lg 5 kohaselt kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist ning lg 7 kohaselt võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras. AÕS § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind) TMS § 217 lg1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 6 kohaselt kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur ei ole 15.01.2008 kinnisvara arestimise akti hagejale kätte toimetanud. Kuigi kohtutäitur on avaldanud 04.02.2008 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate (tl 97) hagejale kuulunud korteriomandi arestimise kohta, ei nähtu nimetatud teatest, millal loetakse arestimisakt hagejale kättetoimetatuks. Seetõttu leiab kohus, et vara arestimise kohta teadaande avaldamisest Ametlikes Teadaannetes ei olev piisav, et lugeda arestimisakt hagejale kätteantuks. Kuna asjas pole tõendamist leidnud, et arestimisakt oleks 6(8)

võlgnikule (hagejale) enne 05.03.2008 enampakkumise toimumist kättetoimetatud, siis ei saa lugeda vara arestituks. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohus leiab, et kohtutäituri poolt TMS § 75 lg 4 nõuete täitmata jätmised kahjustasid hageja kui täitemenetluses võlgniku õigusi sedavõrd, et need on käsitatavad TMS § 223 lg 1 alusel tühise arestimisena. Hageja on kohtule esitanud eksperthinnangu nr 33 056 (tl 80- 89), mille kohaselt on korteriomandi asukohaga xxx Kohtla-Järve linn, turuväärtus seisuga 01.10.2008.a. 250 000 krooni. Hageja kirjalikke tõendeid selles, milline oli eelnimetatud korteriomandi turuväärtus 05.03.2008.a seisuga, esitanud ei ole. Kuna hageja sai kohtutäituri poolt määratud hinda vaidlustada ainult TMS § 217 sätestatud korras, siis ei saa kohus antud vaidluses anda hinnangut sellele, kas kohtutäituri poolt määratud hind oli korteriomandi harilik väärtus või mitte. Seetõttu jätab kohus hageja poolt esitatud eksperthinnangu tähelepanuta. TMS § 137 kohaselt kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Hageja ei ole hagiavalduses ega ka asja arutamise käigus täpsustanud, missuguste vallasasjade enampakkumise reegleid kohtutäitur ebaõigesti kohaldas. Seega ei ole kohtul võimalik hageja üldsõnalise väide osas seisukohta võtta. Enampakkumise aktis on täpselt märgitud, millistele sätetele tuginedes kohtutäitur enampakkumise läbi viis ning kohus selles osas TMS sätete rikkumist ei tuvastanud. Asja materjalide (tl 18-19, 63-72) kohaselt on vaidlusaluse korteriomandi puhul tegemist abikaasade T M ja A K ühisvaraga ning nende osad selle ühisvara puhul ei ole kindlaks määratud. TMS § 14 lg1 kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument ning lg 2 kohaselt sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja abikaasa oleks andnud seaduses sätestatud ülalnimetatud nõusolekut korteriomandi müümiseks enampakkumisel. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et sissenõudja(d) oleks esitanud kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Kuigi TMS § 59 lg 1 kohaselt peab võlgnik andma kogu oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab, on antud juhul ka kohtutäitur jätnud täitemenetluseks vajaliku teabe kogumata. Kuna antud juhul on sissenõue pööratud abikaasade ühisvarale, hageja abikaasa seaduses sätestatud nõusolekut korteriomandi müümiseks enampakkumisel andnud ei ole, on see käsitletav TMS § 223 lg 1 sätestatud teiste enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisena. Seega kuulub hagi rahuldamisele ja 05.03.2008.a enampakkumine kehtetuks tunnistamisele. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 631 ning § 632 sätete kohaselt. 7(8)