Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.09.2006.a esitas Anneli Unt kohtusse hagi Margus Saueri vastu omandiõiguse tunnustamiseks 1⁄2 mõttelisele osale kinnistust, kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Poolte kooselu kestis XX.XX.XXXX.a. kuni XX.XX.XXXX.a. Kooselu algusest alates elasid pooled Xxxxxxx Xxx xx. Kuni 24.10.2001.a kuulus elamu A. S., H. H. ja V. M., mil omanikud kinkisid nimetatud elamu kostjale. 24.01.2002.a kinnistamisotsusega kanti Xxx xx kinnistu Hiiu Maakohtu Kinnistusameti kinnistusraamatu kinnistusregistrisse omanikuna Margus Sauer. 06.04.2002.a võtsid pooled ühiselt laenu elamu rekonstrueerimiseks. Laenulepingute sõlmimisega on pooled näidanud selget tahet tegutseda ühiselt oma vara suurendamiseks, võttes selleks ühiseid kohustusi, mis on üheselt käsitletav ühiselt tegutsemise lepingu/seltsingu sõlmimisena ning mis on poolte kaasomandi tekkimise aluseks. Kooselu ajal suurendasid pooled kostja vara väärtust tunduvalt. Mõlema poole panus Xxx xx elamu rekonstrueerimiseks oli võrdne ning arvestades VÕS § 581 lg 2 sätestatut on ta õigustatud nõudma omandiõiguse tunnustamist poolele kinnistule. Tuginedes AÕS §-le 71 lg 1 on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui seadusest või tehingust ei tulene teisiti. Kuna VÕS § 580 lg 1 alusel oli tegemist seltsinguga, siis see lõppes VÕS § 596 lg 1 p 2 kohaselt seltsinglase poolt lepingu ülesütlemisega, milleks antud juhul oli hageja lahkumine kostja juurest. Hageja hindas oma panust 289 819, 67 kroonile. Tema arvates täitis ta poolte ühise kohustuse panga ees ja kasutas laenuraha sihipäraselt kinnistu parendamiseks, sel ajal kui kostja töötas merel ja laenu sihipärase kasutamise eest vastutada ei saanud. Hageja palus: -Tunnustada kaasomandiõigust 1⁄2 mõttelisele osale Xxx xx Xxxxxxx asuvale kinnistule ja muuta vastavalt sellele ka kinnistusraamatu registriosa omanikukannet. -Alternatiivselt palus hageja tunnustada poolte vahelist ühise tegutsemise lepingut Xxx xx Xxxxxxx asuva kinnistu parendamiseks 432 086,28 krooni Hansapangalt saadud laenu arvelt ja välja mõista Margus Sauerilt Anneli Undi kasuks tema poolt 2002.a ja 2003.a seltsingu täitmiseks tehtud panuse tegemise aegne väärtus summas 289 819,67 krooni. -Juhul, kui kohus ei rahulda kumbagi eelnimetatud nõuet, mõista välja Margus Sauerilt Anneli Undi kasuks hüvitus Anneli Undi poolt Margus Saueri kui laenaja kohustuse täitmiseks

laenuandja ees, s.o laenusumma sihipäraseks kasutamiseks, summas 289 819,67 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagiga ei nõustunud. Pooled alustasid 12.12.1997.a kooselu, milline ei olnud registreeritud perekonnaseaduse tähenduses, kuid kostja eesmärk oli siiski elada ühise perena, mitte aga asutada seltsingut mingi vara suurendamiseks või parendamiseks. Sellist vara siis pooltel ei olnudki. Kooselu lõppes hageja algatusel 24.11.2005.a, mil hageja lahkus kostja elukohast. Seda, et hageja hoidis oma asju kostja juures veel 01.04.2006.a ei saa lugeda enam kooseluks. Mingit ühise tegutsemise lepingut, ei kirjalikku ega suulist, poolte vahel ei olnud ja hageja ei olnud sellisest soovist kostjat ka teavitanud. Vaidlusalusel kinnistul oleva elamu kinkisid kostjale tema tädid. Elamu renoveerimiseks võttis ta laenu enda nimele ning laenurahadest maksti töölistele, kes elamu remonti teostasid. Hageja elamu renoveerimisega seoses mingeid kulusid ei kandnud ning VÕS § 592 lg 1 alusel ei ole hageja olematut panust arvestades tal olemas ka mingit kasu. Seda, et ta viibis renoveerimise ajal elamus ja vahel töölistele palka maksis, ei saa pidada mingiks eriliseks kuluks. Pealegi ei ole hageja elamise eest maksnud üüri ega muid kulusid. Kostja viibis küll merel ja teenis tagasi elamu renoveerimiseks võetud laenu, kuid see oli pere ülalpidamiseks vajalik ja teda on alusetu kodunt eemalviibimises süüdistada. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-142-05 asunud seisukohale, et vallasvara võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud AÕSRS § 13 lg 6 järgi ja seetõttu peab olema notariaalselt tõendatud ka vallasasjast eluaseme kaasomandisse soetamiseks sõlmitud ühise tegutsemise leping. Kuna käesoleval juhul poolte vahel sellist lepingut sõlmitud ei ole, ei saa lähtuda eeldusest, et poolte vahel olnuks eesmärgiks eluaseme soetamine kaasomandisse. Notariaalselt oleks tulnud seetõttu tõestada ka kinnisvarana seltsingusse tehtud sissemakse. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 18.11.2008 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Pooled alustasid XX.XX.XXXX.a ühist kooselu ametlikult abielu sõlmimata. Mingit ühise tegutsemise lepingut või seltsingut elamu kaasomandisse saamiseks või selle parendamiseks kostja ja hageja vahel ei sõlmitud. Kostja võttis elamu rekonstrueerimiseks pangalaenu. Ta on üksi laenu tagasi maksnud ning hagejal seoses remonditöödega mingeid iseseisvaid rahalisi kohustusi ei olnud. Asjaolu, et kostja oli merel ja teenis laenu tagasimaksmiseks raha ning hageja viibis samal ajal kodus, ei koormanud viimast mingite materiaalsete kohustustega. Puuduvad tõendid, et hageja oleks paigutanud oma vahendeid nimetatud elamu rekonstrueerimisse või tegutsenud seltsingus ühiste uute materiaalsete väärtuste loomiseks või vanade väärtuste parendamiseks. Ühise tegutsemise lepingu järgi kohustuvad pooled TsK § 438 lg 1 kohaselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks ja TsK § 440 lg 1 kohaselt tasuvad lepinguosalised eespoolmärgitud eesmärgi saavutamiseks osamaksu rahas või muus varas. Mingit taolist lepingut käesolevas asjas pooled kirjalikult ega suuliselt sõlminud ei ole ja hageja ei ole Xxx xx elamu renoveerimiseks panustanud ka mingite oma materiaalsete vahenditega. See, et hageja maksis kostja laenatud rahast vahel töömeestele palka, ei ole veel tema materiaalne panus ühiskasutuses olnud elamu parendamiseks, sest seda ei tehtud hageja rahaliste vahendite arvelt. VÕS § 592 lg 1 alusel ei ole hageja olematut panust arvestades tal ka õigust mingile kasule.

Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Anneli Unt palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus või saata uueks lahendamiseks maakohtule. Hageja ei nõustu, et maakohus käsitles hagejat kostjale kuuluva elamu elanikuna, kes poolte kooselu ajal pangalaenu ega eluaseme eest maksma ei pidanud ja sellega on hageja saanud hüvesid piisavalt ning pretensioone tal kostja vastu olla ei saa. Kohus ei ole analüüsinud hageja arvestust hagi hinna arvestuste kohta ega ole analüüsimata jätmist põhjendanud. Elamu ehitus-ja remonditööde tegemiseks pooltel oma raha ei olnud. Mõlema ainus sissetulek oli palk ja see igakuine stabiilne sissetulek koos laenu tagatiseks panditud elamuga oli panga jaoks laenu andmise aluseks. Enamus laenurahast kulus materjalidele ning tööde eest tasumisele. Mõlema poole sissetulek oli vajalik pangalaenu tasumiseks ja igapäevaste kulude kandmiseks. Hageja ei ole elanud kostja kulul. Vastavalt VÕS § 581 lg 1 võib seltsinglase panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine. Hageja nõue kostja vastu põhineb asjaolul, et elamut on renoveeritud poolte ühiste jõupingutustega. Laenusumma, mille suurust mõjutas hageja sissetulek, on 432 086,28 krooni. hageja sissetulek moodustas 12 kuu jooksul enne esimese laenu saamist 2002.a aprillis 53,17% kostja igakuisest sissetulekust ja 73,07% enne täiendava laenu saamist 2003.a märtsis. Ilma hageja sissetulekuta oleks kostja saanud pangalaenu 41% sellest summast, mis pank pooltele laenu andis. 2002.a märtsis enne esimese laenu võtmist hinnati elamu turuväärtuseks 340 000 krooni, 2006.a hagis 692 000 krooni. Kostja ei ole seda ümber lükanud. Seega suurenes elamu turuväärtus poolte kooselu ajal ca kaks korda. Pangalaen, mõlema poole sissetulek ja töine panus sellest on määrava tähtsusega. Kostja ei ole ümber lükanud hageja 06.08.2008.a hagi täienduse punktis 5 arvestust, et elamu renoveerimisse oli 2005.a augusti seisuga kulutatud kokku 674 138 krooni, s.t. 242 051,72 krooni võrra rohkem kui saadi pangalaenu. See summa oli pooltel olemas oma sissetulekust ja see on kontode väljavõtetega kohtule dokumentaalselt tõestatud. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt 50% 242 051,72 kroonist, s.t. 121 025,86 krooni. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht ja otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus on poolte esitatud asjaoludest ja tõenditest lähtudes õigesti tuvastanud asjaolud, kohaldanud ja tõlgendanud seadust ning teinud põhjendatud järeldused, millega kolleegium nõustub. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Kuna tsiviilkoodeks ühise tegutsemise lepingule kohustuslikku vormi ette ei näinud, võisid pooled sõlmida lepingu üldjuhul mis tahes vormis. Vaidlust ei ole selles, et kostja omandas kinnistu kinkena (I kd tl 11-16) ja hageja kinnistu kaasomanikuks ei saanud, samuti, et kinnistu omanikuks on kostja. Kuna kinnistu kingiti vastustajale, ei omandatud seda ühisomandisse.

Kui poolte eesmärgiks oleks olnud kinnistu kaasomandisse saamine ja sellel asuva elamu renoveerimiseks ühise tegutsemise lepingu sõlmimine, tulnuks kinnistu ka kaasomandisse soetada ja sellele vastavat tahet väljendada notariaalselt tõestatud vormis. Et sellist lepingut pooled sõlminud ei ole, ei saa lähtuda hageja ekslikust seisukohast, mille kohaselt oli poolte ühiseks eesmärgiks sõlmida seltsing Xxxxxxx, Xxx xx kinnistul asuva elamu parendamiseks kostja poolt võetud laenu arvel. Maakohus tuvastas õigesti, et kaasomandisse omandatud vara pooltel puudus, mistõttu ei saa rääkida ka sellele suunatud ühise tegutsemise lepingust. Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus jättis hindamata hageja esitatud väited ja tõendid. Ühise tegutsemise lepingu järgi kohustuvad pooled TsK § 438 lg 1 kohaselt ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. Sellisel juhul tasuvad lepinguosalised TsK §-s 438 märgitud eesmärgi saavutamiseks osamaksu rahas või muus varas või töise osavõtu teel. Sama sätestab ka VÕS § 580 lg 1. Asjas on tõendamist leidnud, et kinnistul asuv elamu parendati kostja laenu arvelt (I kd tl 1823), millise tagasimakseid kostja ainuisikuliselt teostab. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest on hageja vabastatud (II kd tl 43). Hageja apellatsioonikohtus esitatud väide, et ta ostis ehitusmaterjali ka oma pangakontolt võetud raha eest, ei ole millegagi tõendatud. Oma pangakonto väljavõtet hageja kohtule esitanud ei ole, samas möönab ta ise, et tal oli kostja pangakonto kasutamise õigus ja ta tasus nii ehitusmaterjali eest kui töömeestele töö eest kostja pangakontot kasutades. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks tema poolt kas rahaliselt või varaliselt panustamist väidetavasse ühisesse tegutsemisse. Hageja peab oma panusteks VÕS § 581 lg 1 mõistes osalemist laenu võtmisel ühise eesmärgi edendamise nimel ja elamu renoveerimist oma sissetuleku arvelt. Kolleegium leiab, et tegutsemine ühise perena ei ole seltsing VÕS § 580 lg 1 mõistes ega rahaliselt hinnatav kohustus või töine panus hageja poolt viidatud tähenduses. Hageja osalemine oma sissetuleku arvel laenulimiidi määramisel pangas, mis üksnes soodustas kostjal laenu saamist suuremas summas, ei ole seltsinglase panusena VÕS § 581 lg 1 mõttes käsitletav, kuivõrd kujutab endast seltsingulepingu välise õigussuhte alusel tehtud sooritust. Hageja ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, et poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe kostja äraolekul tema poolt elamu juures tehtavate tööde tasustamise või hüvitamise kohta kostja laenu arvel, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et hageja organiseeris elamu ehitustöid vabatahtlikult. Laenuraha sihipärasel kasutamisel oma töist panust hageja tõendanud ei ole. Kaebuse väitega, et kohus jättis põhjendamatult hageja 06.03.2008.a avalduses esitatud arvestuse analüüsimata, kolleegium ei nõustu. Avalduses soovis hageja saada pangalt täiendavat selgitust oma väidetava panuse (sissetuleku) osast laenu andmisel. Maakohus, leides, et hageja ei panustanud elamu renoveerimiseks oma rahaliste vahenditega ja et poolte vahel seltsing elamu renoveerimiseks puudus, ei pidanudki avalduses toodud hüpoteetilisi arvandmeid otsuses analüüsima. Et poolte vahel ei ole sõlmitud ühise tegutsemise lepingut ega ka seltsingut, ei saa seltsing VÕS § 596 lg 1 p-s 2 märgitud alusel ka lõppeda, nagu hageja ekslikult leiab. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et puuduvad panused, mida hagejale VÕS § 603 lg 1 kohaselt tagastada või VÕS § 607 alusel hüvitada. Hagejal puudub kostja vastu rahaline nõue, nagu maakohus õigesti leidis, sest ta ei ole tõendanud erakordsete jõupingutuste tegemist laenuraha sihipärasel kasutamisel kostja vara väärtuse suurendamiseks. Elamu renoveerimiseks pooltel vajalike rahasummade olemasolu suuruses, mis 2005.a augusti seisuga ületavad rahaliselt summa, mida kostja pangalt laenuna sai ja mille hüvitamist hageja pooles ulatuses alternatiivselt nõuab, on tõendamata. Pangalaen võeti elamu renoveerimiseks,

kusjuures hagejal sissetuleku olemasolu ja suurus üksnes soodustas kostjal suurema laenu saamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust anda hageja nõudele võrreldes maakohtuga teistsugust hinnangut. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt koosmõjus § 171 lg-ga 1 jätta hageja Anneli Undi kanda.

Ülle Jänes

Ande Tänav

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.