Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlausaldajad on vastavalt pankrotiseaduse §-le 93 kohustatud hiljemalt 2(kahe) kuu jooksul arvates pankrotiteate ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast pankrotiseaduse § 93 sätestatud kahekuulist tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosoleku, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud halduri teada võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Ajutise pankrotihalduri aruanne 26.03.2009.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande võlgniku pankrotimenetluses. I Üldandmed.

tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, kusjuures ajutisel pankrotihalduril on õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. Majandustegevus. Ülevaade aastatest 2006-2008 Aasta 2006. Seisuga 31.12.2006 oli võlgnikul vara kokku summas 9 708 841 krooni väärtuses. See koosnes peamiselt a) nõuetest 7 022 949 krooni, b) põhivarast jääkmaksumusega 1 750 262 Võlgnikul oli kohustusi kokku summas 8 227 123 krooni. See koosnes peamiselt: a) võlgadest tarnijatele summas 7 161 514 krooni Majandusaasta kasum moodustas 987 906 krooni. Võlgniku likviidsete varade maht oli peaaegu võrdeline lühiajaliste kohustustega (tähtaeg saabub 1 aasta jooksul): lühiajaliste kohutuste kattekordaja oli 0,98, mis on suhteliselt normaalne, pankrotioht puudus. Võlgnik tegeles üldehitus- ning remonditöödega, kusjuures peamiseks tellijaks oli emaettevõte AS Tootal Kinnisvara. Aasta 2007. Seisuga 31.12.2007 oli võlgnikul vara kokku summas 5 403 840 krooni väärtuses. See koosnes a) nõuetest 4 802 116 krooni, b) põhivarast jääkmaksumusega 559 290 krooni. Võlgnikul oli kohustusi kokku summas 8 305 441 krooni. See koosnes peamiselt: a) mitmesugustest võlgadest summas 5 434 813 krooni, b) maksuvõlgadest summas 1 485 612 krooni, Majandusaasta kahjum moodustas 4 383 319 krooni. Omakapital oli miinuses 2 901 601 krooni võrra. 2007. aasta jooksul muutus väga olulisel määral võlgniku bilansimaht: varad vähenesid 4,3 miljoni krooni võrra, samal ajal kui kohustuste maht jäi samaks. Väga kehvade majandustulemuste ning vara võõrandamise tõttu oli muutunud küsitavaks võlgniku ettevõtte majanduslik jätkusuutlikus. Aasta 2008. Üldise majanduslanguse foonil oli ilmne, et võlgniku ettevõte sai tegevust jätkata vaid juhul, kui kaasatakse lisakapitali, viiakse ellu majanduslik saneerimine vms. Midagi sellist siiski ei teostunud ning võlgniku majandustegevus lõppes täielikult. Seisuga 30.11.2007 oli võlgnikul vara kokku summas 4 075 179 krooni väärtuses. See koosnes a) nõuetest summas 4 068 116 krooni Võlgnikul oli kohustusi kokku summas 7 672 117 krooni. See koosnes peamiselt: a) mitmesugustest võlgadest summas 4 909 336 krooni, b) maksuvõlgadest summas 1 887 357 krooni, 11 kuu kahjum moodustas 695 397 krooni. Omakapital oli miinuses 3 596 998 krooni võrra. Hinnangu andmine varalisele seisundile Võlgniku poolt esitatud bilansi kohaselt oli tal seisuga 30.11.2008.a. niisiis järgmine vara 1) Raha pangas ja kassas 101 krooni Puuduvad andmed kassa asukoha kohta 4(7)

2) Nõuded 4 068 116 krooni Nõuded kahe Läti kodaniku vastu omandas Võlgnik AS-lt Tootal Kinnisvara. Olemasolevate andmete baasil on võimatu hinnata, kas ning millises ulatuses saab neid nõudeid realiseerida. Selle saab välja selgitada pankrotimenetluse jätkumise käigus. 3) Ettemaks 6962 krooni Ettemaksu kohta puuduvad ajutisel halduril andmed

VARAD

VARA seisuga 30.11.2008.a. kokku võlgniku koostatud bilansi andmetel 4 075 179 krooni krooni väärtuses. Vara, millest pea 100% moodustavad nõuded Läti Vabariigi kodanike suhtes, tegelik väärtus saab selguda vaid pankrotimenetluse jätkumisel täiendavate andmete kogumisel ning vastavate nõuete esitamisel.

V Õ LA D

KOHUSTUSED (võlad) seisuga kohustusi kokku summas 7 672 117 krooni, sealhulgas a) mitmesugused võlad summas 4 909 336 krooni, b) maksuvõlad summas 1 887 357 krooni, võlad tarnijatele 836 892 krooni

c)

d) muud lühiajalised kohustused 38 592 krooni

IV Kokkuvõte Hinnang maksejõulisuse kohta PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 4). Teadaolevalt on Võlgnikul kokku kohustusi summas 7 672 117 ning vara väärtuses mitte rohkem kui 4 075 179 (bilansilises väärtuses, tegelik väärtus on kindlasti väiksem või lausa olematu). Kuna majandustegevust ei ole, siis puudub täielikult võimalus tasuda kohustused tegevuse tulemuslikkuse arvelt. Ajutise pankrotihaldurina olen veendunud, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. V Arvamus maksejõuetuse põhjuse ja tekkimise aja kohta, sealhulgas kuriteo tunnustega tegude, raske juhtimisvea märkimine Käesolevas menetluse staadiumis on andmete vähesuse tõttu ennatlik anda lõplikku hinnangut maaksejõuetuse põhjuse ja tekkimise aja kohta, samuti ei ole praeguse hetke seisuga teatada kuriteost või raskest juhtimisveast. Nimetatu tuleb selgitada edasise menetlemise käigus. Tuginedes eeltoodule ning juhindudes PankrS §-st 31 palub ajutine pankrotihaldur: 5(7)

kuulutada välja OÜ Shenk Ehitus, äriregistrikood xxx pankrot; määrata esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aeg ja koht; nimetada pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Erik Savi; hüvitada ajutise halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused summas 1 500 krooni ning mõista välja ajutise pankrotihalduri tasu kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest summas 9 000 krooni Erik Savi pangakontole nr xxx AS-s Hansapank, pankrotivara arvelt. Vastava arvestuse esitan täiendavalt.

VI Ajutise halduri tasu ja kulud Vastavalt pankrotiseaduse §-ile 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise pankrotihalduri tasu reegelmäärad tulenevad Justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord”, mille kohaselt esitab ajutine pankrotihaldur koos PankrS § 22 lg-st 5 tuleneva ajutise halduri kirjaliku aruandega taotluse oma ülesannete täitmise eest tasu saamiseks ning tehtud kulutuste hüvitamiseks. Lähtudes ülaltoodust, pankrotiseadusest ning nimetatud Justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71, esitan käesolevaga ajutise halduri tööaja ning kulutuste arvestused alljärgnevalt:

6(7)

Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning võlgniku OÜ Shenk Ehitus suhtes tuleb välja kuulutada pankrot. Pankrotiseaduse kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita ning võlgniku majandusliku olukorra kohest ja kindlat paranemist ei ole ette näha. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku varaline seis ei võimalda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 alusel kuulutab kohus välja pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku olla pankrotihalduriks on andnud Erik Savi. Kohus leiab, et Erik Savi on sobiv isik pankrotihalduriks. Tal on kohtu ja võlausaldajate usaldus. PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on esitanud arvestuse, milles palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 9 tunni eest 9 000 krooni (arvestusega 1 tund = 1 000 krooni) ja vajalike kulutuste katteks 1500 krooni. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerikusele ja mahule, tuleb ajutise halduri tasuks määrata 9 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 1500 krooni, kokku 10 500 krooni. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes Pankrotiseaduse § 1 lg 2, lg 3, 23, 31 lg 1, lg 5, § 32, § 78 lg 1; TsMS §§ 436, 442, 452 lg 1, 660 lg 1, 661 lg 1, lg 2.

Natalja Losevtsova Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.