Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

2-05-18034 Kliinik 12. juuli 2005.a osanike koosoleku otsus; mõista OÜ-lt Almeda Kliinik välja M Ž kohtukulud, sh õigusabikulud. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: OÜ Almeda Kliinik registriandmete väljatrüki koopia (tlk 4-5), OÜ Almeda Kliinik põhikirja koopia (tlk 6-7), OÜ Almeda Kliinik 12.07.2005.a. koosoleku protokolli koopia (tlk 8-12), osanike koosolekul osalenud osanike nimekirja koopia (tlk 13). Kostja vastuväited ja põhjendused Kohtule 24.11.2005.a esitatud kirjalikus vastuses (tlk 19-21) kostja hagi ei tunnistanud. Vastavalt ÄS § 174 lg l osanike otsused olid vastu võetud, kuna nende otsuste poolt olid antud üle poole koosolekul esindatud osanike häältest. Hageja viide põhikirja punktile 5.2 on ebaõige, kuna selle sätted on vastuolus seaduse sätetega. OÜ põhikirja punkt 5.2. on vastuolus ÄS § 174 lg l. Vastavalt ÄS § 174 lg l osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seega annab seadus võimaluse näha põhikirjas ette nõuet võtta vastu otsuseid suurema kui poole osanike häälteenamusega, lähtudes nende osanike häältest, kes osalevad koosolekul /isiklikult või esindaja kaudu/. Samas OÜ põhikirja punkti 5.2 kohaselt on põhikirja muutmise, juhatuse liikme valimise ning tagasikutsumise, jagunemise ja likvideerimise otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 3⁄4 osanike häältest. Seega kehtestab OÜ põhikiri nõude võtma vastu otsuseid vähemalt 3⁄4 häältega, lähtudes OÜ kõikide osanike häältest, sõltumata sellest, kas need on esindatud koosolekul või mitte. See põhikirja säte on põhimõtteliselt vastuolus ÄS § 174 lg l nõuetega. Põhikirja punkt 5.2. on vastuolus ÄS § 174 lg l mõtte, loogika ja eesmärgiga. Häälte algkoguseks, millest algab häälte loendamine, on koosolekul esindatud osanike häälte kogus. Loogiline on, et sama õigusnorm annab võimaluse näha põhikirjas ette sama häälte suuremat enamust. Osaühingu põhikiri näeb ette teisi /muude/ häälte suuremat enamust. OÜ põhikirja punkt 5.2 sisuliselt annab võimaluse mõjutada otsuse tegemist osanikel, kes ei osale koosolekul. See on vastuolus mitte ainult ÄS § 174 mõtte ja eesmärgiga, vaid ka käesoleva seadustiku § 171 lg 6, milline välistab sellist võimalust. Vastavalt ÄS § 171 lg 6 kui osanike koosolekul ei ole esindatud § 170 2. lõikes nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest. Põhikirja punkt

2-05-18034 2005.a. osanike üldkoosolekul olid otsused vastu võetud, kuna nende poolt olid antud üle poole koosolekul esindatud osanike häältest. Kostja palub välja mõista M Ž OÜ Almeda Kliinik kohtukulud, sealhulgas ka õigusabikulud. Hageja arvamus kostja vastuse kohta 08.05.2008.a esitas hageja kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta (tlk 31-32). Arvamuse kohaselt kostja väide, et OÜ põhikirja punkt 5.2 on vastuolus ÄS § 174 lg l, on väär. ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosoleku esitatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole nähtud suurema häälteenamuse nõuet. OÜ Almeda Kliinik põhikirja punkt 5.2 kohaselt on põhikirja muutmise, juhatuse liikme valimise ning tagasikutsumise, jagunemise ja likvideerimise otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 3⁄4 osanike häältest. Kostja väide, et OÜ põhikirja punkt 5.2 on vastuolus ÄS § 174 lg 6, on väär. Vastavalt ÄS § 174 lg 6 kui osanike koosolekul ei ole esindatud § 170 2. lõikes nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest. Aga koosoleku protokolli kohaselt osalesid koosolekul mõlemad osanikud. Märkimisväärt on ka asjaolu, et 14.07.2005.a. esitas OÜ Almeda Kliinik esindaja A D Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnale avalduse juhatuse liikme A Ž äriregistrist kustutamise kohta. 27.07.2005.a. saatis Lääne-Viru Maakohtu registriosakond Almeda Kliinik OÜ-le järelpärimise, milles palus teatada registripidajale kas juhatuse liikmed A D ja A Ž on jätkuvalt OÜ Almeda Kliinik juhatuse liikmed ning esitada registripidajale dokumendid, mis kinnitavad juhatuse liikmete ametiaja pikendamist. 29.08.2005.a. toimus OÜ Almeda Kliinik osanike üldkoosolek, kus A. D ei olnud valitud juhatuse liikmeks. Kuid OÜ Almeda Kliinik esindaja A D esitas 31.08.2005 Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnale avalduse, mille kohaselt valiti 29.08.2005 osanike otsusega uueks juhatuse liikmeks A D, seoses sellega paluti teha äriregistrisse vastav kanne. Lääne-Viru Maakohtu kohtunikuabi K.Palo 12.09.2005 kandeotsusega jäeti ülalnimetatud avaldus rahuldamata, sest et esitatud kandeavalduse põhjal ei saa teha äriregistrisse taotletud kannet, sest juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumise nõuab põhikirja punkti 5.2 kohaselt 3⁄4 osanike häältest s.o. 1500 häält. OÜ Almeda Kliinik esindaja A D poolt esitatud osanike koosoleku protokollist nähtub, et nimetatud otsuse poolt oli antud ainult 1400 häält. 12.10.2005 saabus Lääne-Viru Maakohtule OÜ Almeda Kliinik esindaja A D vastulause 12.09.2005 kandeotsusele, milles A. D palus teha uus otsus, millega rahuldada OÜ Almeda Kliinik kandeavaldus. Viru Maakohtu 23.01.2006 määrusega jäeti täielikult rahuldamata OÜ Almeda Kliinik vastulause Lääne-Viru Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi K.Palo 12.09.2005 tehtud kandeotsusele registriasjas Ä5030/8 kandeavalduse rahuldamata jätmises. Viru Maakohtu 23.01.2006 määruse peale esitas määruskaebuse OÜ Almeda Kliinik esindaja A.D, paludes nimetatud määrus tühistada, teha uus määrus, millega rahuldada OÜ Almeda Kliinik kandeavaldus kande tegemiseks A.D juhatuse liikmeks valimise kohta. Viru Ringkonnakohtu 24.04.2006 määrusega jäeti Viru Maakohtu 23.01.2006 määrus muutmata ja OÜ Almeda Kliinik esindaja A.D määruskaebus rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu 24.04.2006 määruse peale esitas määruskaebuse OÜ Almeda Kliinik esindaja A.D, paludes võtta määruskaebus menetlusse, nimetatud määrus tühistada, teha uus määrus, millega rahuldada OÜ Almeda Kliinik kandeavaldus kande tegemiseks A.D juhatuse liikmeks valimise kohta. Riigikohtu 21.06.2006 määrusega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata. Hageja esitas kohtule järgmised tõendid: Lääne-Viru Maakohtu registriosakonna järelepärimise koopia (tlk 33-34); A D 31.08.2005.a avalduse Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnale koopia (tlk 35); Lääne-Viru Maakohtu kohtunikuabi K.Palo 12.09.2005.a kandeotsuse koopia (tlk 36); OÜ Almeda Kliinik esindaja A D vastulause koopia (tlk 37-38); Viru Maakohtu 23.01.2006.a määruse koopia (tlk 39-43); Viru Ringkonnakohtu 24.04.2006.a määruse koopia (tlk 44-47); Riigikohtu 21.06.2006.a määruse koopia (tlk 48). 4(11)

2-05-18034 Kostja kirjalik seisukoht 17.11.2008.a kohtule esitatud kirjaliku seisukoha (tlk 56) kohaselt OÜ Almeda Kliinik 12. juuli 2005.a. osanike otsus on seaduslik. Otsus ei ole põhikirja punkti 5.2. vastuolus. Otsuse vastuvõtmine juhatuse liikme ametiaja pikendamiseks ei nõua sellist osanike häälte arvu, mis on ettenähtud OÜ Almeda Kliinik põhikirja punktis 5.2. s.t. – 3⁄4 osanike häälte üldarvust. Seda osanike häälte arvu on vaja juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise otsuse vastuvõtmisel. 12.07.2005.a. koosolekul ei otsustatud neid küsimusi A D suhtes. A D, vaatamata sellele, et tema ametiaeg on möödunud, jätkas faktiliselt tegevust OÜ Almeda Kliinik juhatuse liikmena vaikimisel kokkuleppel osanikega. Keegi osanikest ei olnud selle vastu. See tähendab, et kolmeaastase ametiaja möödumisel peeti A D juhatuse liikmena ametiaega osanike vaikimisi nõusolekul pikendatuks. 12.07.2005.a. oli see kinnitatud osanike otsusega. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.04.2005.a. otsuses asjas nr 3-2-1-39-05, punktis 17 märkis kohus, et põhjendamatu selle asja lahendamisel tugineda Riigikohtu 03.10.2001.a. otsusele haldusõigusrikkumise asjas nr 3-1-1-85-01, kuna nimetatud asjas loeti isik juhatuse liikmena, vaatamata tema ametisse nimetamise ajast kolme aasta möödumisele, põhjusel, et asjaoludest lähtuvalt jätkas isik faktiliselt tegutsemist juhatuse liikmena ja kutsuti ametist tagasi tegelikult alles hiljem, s.t. tema ametiaeg loeti asjaolude kohaselt vaikimisi kokkuleppel osanikega pikendatuks. Seega aktsepteeris Riigikohus põhimõttelist erinevust selle vahel, kui kolmeaastase ametiaja möödumisel ei täida juhatuse liige enam juhatuse liikme kohustusi /tsiviilasi 3-2-1-39-05/ ja selle vahel, kui juhatuse liige jätkab nende täitmist osanike vaikimisi nõusolekul /tsiviilasi 3-11-85-01/. Antud juhul, ei OÜ Almeda Kliinik, ega ise A D, ei esitanud kolmeaastase ametiaja möödumisel registripidajale avaldust taotlusega kustutada kanne tema, kui juhatuse liikme kohta. Seega on tema jätkuvalt OÜ Almeda Kliinik juhatuse liige, arvestades osanike 12.07.2005.a. otsust. Hageja arvamus kostja kirjaliku seisukoha kohta 16.12.2008.a esitas hageja kirjaliku arvamuse kostja kirjaliku seisukoha kohta (tlk 62-64). Kostja väide et 12.07.2005.a. OÜ Almeda Kliinik osanike otsus ei ole põhikirja punkti 5.2 vastuolus, on väär. OÜ Almeda Kliinik põhikirja p. 5.2 järgi on juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise otsus vastu võetud, kui selle poolt on andnud vähemalt 3⁄4 osanike häältest. Juhatuse liikme A. D ametiaja pikendamiseks poolt anti 12.07.2005a. toimunud osanike koosolekul 1400 ja vastu 600 häält. See tähendab, et ei olnud A. D juhatuse liikme ametiaega pikendanud. Seega 12.07.2005.a. osanike otsus: „pikendada juhatuse liikme A D volituse ametiajatähtaega veel kolme aasta võrra", on põhikirja punkti 5.2 vastuolus. Kostja väidab,et: „ .. .kolmeaastase ametiaja möödumisel peeti A D juhatuse liikmena ametiaega osanike vaikimisi nõusolekul pikendatuks. 12.07.2005.a. oli see kinnitatud osanike otsusega". See väide on väär sest, et 12.07.2005.a koosolekul ei olnud saavutatud vaikimisi nõusolekut osanike vahel. Juhatuse liikme A D ametiaja pikendamise poolt anti 12.07.2005.a. toimunud osanike koosolekul 1400 ja vastu 600 häält. Seega ei olnud A D juhatuse liikme ametiaeg pikendatud osanike vaikimisi kokkuleppe alusel. Kostja väide et 12.07.2005.a. osanike koosoleku otsuse vastuvõtmine juhatuse liikme A D ametiaja pikendamiseks ei nõua sellist osanike häälte arvu, mis on ettenähtud põhikirja punktis

2-05-18034 volituse ametiaja tähtaega veel kolme aasta võrra", on asjakohatu. Kostja väidab, et A D on jätkuvalt OÜ Almeda Kliinik juhatuse liige, kuna ei OÜ Almeda Kliinik, ega ise A D, ei esitanud kolmeaastase ametiaja möödumisel registripidajale avaldust taotlusega kustutada kanne tema kui juhatuse liikme kohta. See väide on vale. 27.07.2005.a. Lääne-Viru Maakohtu registriosakond saatis Almeda Kliinik OÜ-le järelpärimise, milles palus teatada registripidajale kas juhatuse liikmed A D ja A Ž on jätkuvalt OÜ Almeda Kliinik juhatuse liikmed ning esitada registripidajale dokumendid, mis kinnitavad juhatuse liikmete ametiaja pikendamist. 29.08.2005.a. toimus OÜ Almeda Kliinik osanike üldkoosolek, kus A.D ei olnud valitud juhatuse liikmeks. Vaatamata sellele, A.D esitas äriregisrtisse avaldus kande tegemiseks selle kohta, et A D on OÜ Almeda Kliinik juhatuse liige. 12.09.2005.a. tegi registripidaja kandeotsuse, millega oli avaldus jäetud rahuldamata. Viru Maakohtu 23.01.2006.a määrusega jäeti täielikult rahuldamata OÜ Almeda Kliinik vastulause Lääne-Viru Maakohtu registriosakonna 12.09.2005 tehtud kandeotsusele. Vastulause on esitatud OÜ Almeda Kliinik nimel A.D. Viru Ringkonnakohtu 24.04.2006.a määrusega jäeti Viru Maakohtu 23.01.2006.a. määrus muutmata ja OÜ Almeda Kliinik esindaja A.D määrusekaebus rahuldamata. Riigikohtu 21.06.2006.a määrusega jäeti määrusekaebus OÜ Almeda Kliinik esindaja A.D poolt menetlusse võtmata. 28.03.2006.a toimus OÜ Almeda Kliinik osanike üldkoosolek, kus A. D ka ei olnud valitud juhatuse liikmeks. Viru Maakohtu poolt on juba tuvastatud juhatuse liikme volituste pikendamise otsuse mittevastavus seadusele ja põhikirjale. 19.04.2006.a. A D, OÜ Almeda Kliinik nimel, esitas Viru Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse osakapitali suurendamise kande tegemiseks. 25.04.2006.a. kandemäärusega jättis Viru Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi kandeavalduse rahuldamata, kuna kandeavalduse oli esitanud osaühingu nimel isik, keda ei valitud juhatuse liikmeks kooskõlas avaldaja põhikirjaga. OÜ Almeda Kliinik põhikirja p. 5.2 järgi on juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise otsus vastu võetud, kui selle poolt on andnud vähemalt 3⁄4 osanike häältest. Juhatuse liikmeks kandideerinud A. D poolt anti 28.03.2006.a. toimunud osanike koosolekul 1400 ja vastu 600 häält. Seega ei olnud A. D valitud juhatuse liikmeks. A. D ei saa olla registripidajale esitatava osakapitali suurendamise registrisse kandmise avalduse allkirjastajaks. Kostja esitas kohtunikuabi kandemääruse peale Viru Maakohtule määruskaebuse, milles palus kandemääruse tühistada ja teha uus otsus, millega kandeavaldus rahuldada. Viru Maakohus jättis 13.06.2006.a. määrusega kostja määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule. Viru Ringkonnakohus jättis 30.08.2006.a. määrusega määruskaebuse rahuldamata. Riigikohtu 18.12.2006.a. määrusega tühistati Viru Maakohtu 13.06.2006.a. ja Viru Ringkonnakohtu 30.08.2006.a. määrused ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Viru Maakohtu 11.01.2007.a. määrusega jäeti avaldus käiguta ning anti kostjale puuduse -A D volituste tõendamiseks dokumentide esitamine, kõrvaldamiseks tähtaeg 1(üks) kuu määruse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast alates. Kohtu poolt määratud tähtaeg lõppes 12.02.2007.a. Kostja ei ole puudusi kõrvaldanud, ei ole esitanud A D volitusi tõendavaid dokumente, samuti ei ole kohtule teatanud puuduste kõrvaldamise takistustest. A D ei ole tõendanud oma esindusõigust vaatamata kohtu poolt antud tähtajale puuduste kõrvaldamiseks. Viru Maakohtu 14.02.2007.a määrusega jättis OÜ Almeda Kliinik avalduse osakapitali suurendamiseks rahuldamata ning kohtunikuabi 25.04.2006.a kandemääruse muutmata. Kostja väide, et A D on jätkuvalt OÜ Almeda Kliinik juhatuse liige, arvestades osanike 12.07.2005.a. otsust, on väär. Juhatuse liikme A. D ametiaja pikendamise poolt anti 12.07.2005.a toimunud osanike koosolekul 1400 ja vastu 600 häält. Seega ei olnud A. D juhatuse liikme ametiaega pikendanud osanike vaikimisi kokkuleppe alusel. OÜ Almeda Kliinik põhikirja p. 5.2 järgi on juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise otsus vastu võetud, kui selle poolt on andnud vähemalt 3⁄4 osanike häältest. Juhatuse liikmeks kandideerinud A. D poolt anti 12.07.2005a. toimunud osanike koosolekul 1400 ja vastu 600 häält. Seega ei olnud A. D valitud juhatuse liikmeks. 6(11)

2-05-18034 Hageja esitas järgmised tõendid: Viru Maakohtu 13.06.2006.a määruse koopia (tlk 65-67); Viru Ringkonnakohtu 30.08.2006.a kohtumääruse koopia (tlk 68-70); Viru Maakohtu 14.02.2007.a määruse koopia (tlk 71-72), Viru Maakohtu registriosakonna 25.04.2006.a. kandemääruse koopia (tlk 73). Kohtuistung Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada. Hageja jäi kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Vaikivat otsust ei olnud. Toimus palju osanike koosolekuid, kuid juhatuse valimist ei toimunud. Kostja esindaja jäi kohtule kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. Antud asjas on tegemist juhatuse liikme ametiaja pikendamisega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tuvastas, et OÜ Almeda Kliinik osanike koosolek toimus 12. juulil 2005.a. Osanike koosoleku päevakorras oli juhatuse liige A Ž esindusõiguse piiramine ja juhatuse liige A D volituse pikendamine. Vastavalt OÜ Almeda Kliinik 12.07.2005.a. toimunud osanike koosoleku protokollile ja protokolli lisale (tlk 8-13) osalesid koosolekul oma esindajate kaudu mõlemad osaühingu osanikud, s.o. Nadezda Reshetnikova, kellel oli 1400 häält, ja M Ž, kellel oli 600 häält. OÜ Almeda Kliinik osanike 12. juuli 2005.a. koosolekul oli vastu võetud kaks otsust. Päevakorra esimeses punktis otsustati esitada avaldus Lääne-Viru Registriosakonnale juhatuse liikme A Ž, sündinud 11.02.1963.a., äriregistrist kustutamiseks Äriseadustiku 33 lg 1 ja 184 lg 2 alusel, volitada juhatuse liiget ja prokuristi A D osaühingu Almeda Kliinik nimel esitama käesoleva avalduse. Otsuse poolt anti 1400 häält, vastu 600 häält, erapooletuid ei olnud. Päevakorra teises punktis otsustati heaks kiita A D juhatuse liikmena ja pikendada tema osaühingu Almeda Kliinik juhatuse liikme volituse ametitähtaega veel kolme (3) aasta võrra. Otsuse poolt anti 1400 häält, vastu 600 häält, erapooletuid ei olnud. Osanik M Ž esindanud A Ž on 12.07.2005.a toimunud osanike koosolekul esitanud eriarvamuse, et vastavalt osaühingu Almeda Kliinik põhikirja punktile 5.2 põhikirja muutmise, juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise, jagunemise ja likvideerimise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud 3⁄4 osanike häältest. Seega ei saa 1400 häälega võtta vastu otsust juhatuse liikme A Ž äriregistrist kustutamiseks. Juhatuse liikme A D volitused on lõppenud üle 2 aasta tagasi, tema volitused osanike poolt pikendatud ei ole. Nüüd on võimatu seda teha, juhatuse liige on vaja valida uuesti vastavalt osaühingu Almeda Kliinik põhikirja punktile 5.2. Osanik Nadezda Reshetnikovat esindanud A V on juhtinud osanike tähelepanu asjaolule, et vastavalt Riigikohtu määruse (kohtuasja number 3-2-1-39-05) punktile 16 on tsiviilkolleegium seisukohal, et ÄS § 184 lg 2 järgi lõpeb juhatuse liikme ametiaeg hiljemalt kolme aasta möödumisel alates valimisest, kui juhatuse ametiaega juhatuse liikme nõusolekul osanike otsusega ei pikendata või teda enne tähtaega tagasi ei kutsuta. Ametiaja lõppemisel peab osaühing esitama avalduse juhatuse liikme äriregistrist kustutamiseks ÄS § 33 lg 1 teise lause järgi. Osanike otsust selleks avaldusele vaja lisada ei ole, piisav on ametiaja lõppemisele viitamine. Samuti osaleja avaldas, et A D kuni käesoleva ajani tegutseb aktiivselt juhatuse liikmena, tänu millele toimus ja toimub osaühingu äritegevus. Osanik Nadezda Reshetnikova kiidab täielikult heaks tema tegevust juhatuse liikmena ja teeb ettepaneku pikendada tema ametiaega. Hageja on hagiavalduses esitanud nõude OÜ Almeda Kliinik osanike 17. juuli 2005.a. koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. 7(11)

2-05-18034 Hageja on seisukohal, et otsused on vastu võetud vähema häältearvuga kui seda näeb ette osaühingu põhikirja p 5.2., mille kohaselt põhikirja muutmise, juhatuse liikme valimise ning tagasikutsumise, jagunemise ja likvideerimise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 3⁄4 osanike häältest, s.o. 1500 häält. 1400 häälega ei saa vastu võtta otsust juhatuse liikme A. Ž äriregistrist kustutamiseks ning pikendada A. D juhatuse liikme volituse tähtaega veel kolme aasta võrra. A D volitused on lõppenud ja tema volitusi osanike poolt pikendatud ei ole. Samuti ei ole osanike vaikivat otsust A. D volituste pikendamiseks. Kostja on seisukohal, et OÜ põhikirja p 5.2. on vastuolus ÄS § 174 lg 1 ja 171 lg 6. Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kohaldamisele kuulub ÄS § 174 lg 1 osas kus on märgitud, et osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest. OÜ põhikirja punktis 5.2 märgitud küsimuste otsustamine eeldab mõlema osaniku tingimuslikku osalemist koosolekul. Juhul kui üks osanikest mistahes põhjusel ei viibi koosolekutel, siis ei ole koosolek ilma temata otsustusvõimeline tegema otsuseid nendes küsimustes. 12.07.2005.a. osanike koosolekul olid otsused vastu võetud, kuna nende poolt oli antud üle poole koosolekul esindatud osanike häältest. Hageja arvamuse kohaselt OÜ põhikirja punkt 5.2 ei ole vastuolus ÄS § 174 lg 1 ja § 171 lg 6. ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Koosolekul osalesid mõlemad osanikud. Kostja esindaja leiab ka, et 12.07.2005.a. osanike otsus on seaduslik. Otsus ei ole vastuolus põhikirja punktiga 5.2, kuna otsuse vastuvõtmine juhatuse liikme ametiaja pikendamiseks ei nõua 3⁄4 osanike häälte üldarvust. Sellist häälte arvu on vaja juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise otsuse vastuvõtmisel. 12.07.2005.a. koosolekul ei otsustatud neid küsimusi. A. D vaatamata sellele et tema ametiaeg oli möödunud, jätkas faktiliselt tegevust OÜ juhatuse liikmena vaikimisi kokkuleppel osanikega. Keegi osanikest ei olnud selle vastu. See tähendab et kolmeaastase ametiaja möödumisel peeti A. D juhatuse liikmena ametiaega osanike vaikimisi nõusolekul pikendatuks. 12.07.2005.a. oli see kinnitatud osanike otsusega. 16.12.2008.a esitatud arvamuses leiab hageja et 12.07.2005.a. osanike otsus juhatuse liikme A. D ametiaja pikendamiseks on vastuolus OÜ põhikirja p. 5.2. sätestatud kvooruminõudega. Kuna OÜ põhikirjaga ei ole juhatuse liikme volituse tähtaega määratud, siis on juhatuse liikme volituse tähtajaks ÄS § 184 lg 2 kohaselt kolm aastat. A. D volitused juhatuse liikmena lõppesid 2000.aastal. Seega 12.07.2005.a. osanike otsus pikendada tema volituste tähtaega veel kolme aasta võrra on asjakohatu. Kohus juhindub otsuse tegemisel 12.07.2005.a. kehtinud Äriseadustiku (ÄS) redaktsioonist. ÄS § 184 lg 1 juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek. ÄS § 184 lg 2 kohaselt valitakse juhatuse liige kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Seega ÄS § 184 lg 2 välistab juhatuse liikme määramise tähtajatult. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb hiljemalt kolme aasta möödumisel alates valimisest, kui juhatuse ametiaega juhatuse liikme nõusolekul osanike otsusega ei pikendata või teda enne tähtaega tagasi ei kutsuta. Kohus tuvastas, et OÜ Almeda Kliinik osanike poolt 22.06.2001 kinnitatud ja käesoleva ajani kehtiv põhikiri (tlk 6-7) ei sätesta juhatuse liikme ametiajale lühemat tähtaega, järelikult on 8(11)

2-05-18034 mõlema juhatuse liikme ametiaeg kolm aastat. OÜ Almeda Kliinik registriosakonna väljatrüki (tlk 4-5) kohaselt on juhatuse liikmetena kantud registrikaardile 07.10.1997 A D ja 09.04.1998.a. A Ž. ÄS § 184 lg 2 kohaselt lõpeb juhatuse liikme ametiaeg hiljemalt kolme aasta möödumisel alates valimisest. A. D kui juhatuse liikme ametiaeg lõppes 08.08.2000 ja A. Ž kui juhatuse liikme ametiaeg lõppes 12.01.2001.a. (tlk 34). Seadus ei näe ette juhatuse liikme ametiaja automaatset pikenemist tähtaja möödudes. Kui juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud, on kanne tema kohta äriregistris ebaõige ja kanne tuleb ÄS §-s 61 korras kustutada. ÄS § 33 lõike 1 esimene lause sätestab, et äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtuotsuse alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Teise lause kohaselt äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema. Õigustoimingute tegemiseks ehk kandeavalduse või muu avalduse esitamiseks on õigustatud isikuks äriühingu juhatuse liikmed kas iga liige eraldi või ühise esindusõigusega vastavalt ÄS § 144 lõikele 3 ja § 181 lõikele 1. OÜ Almeda Kliinik osanike 12.07.2005.a. otsusega volitati juhatuse liiget ja prokuristi A. D OÜ nimel esitama avalduse juhatuse liikme A Ž äriregistrist kustutamiseks. Kohus leiab, et A. D ei olnud õigustatud esitama OÜ Almeda Kliinik nimel avaldust juhatuse liikme A Ž äriregistrist kustutamiseks, kuna A. D ametiaeg juhatuse liikmena oli lõppenud 08.08.2000.a. A. D kui prokurist ei olnud samuti õigustatud esitama juhatuse liikme A. Ž äriregistrist kustutamise avaldust äriühingu nimel. Prokuura on tehinguline esindusõigus (prokuura antakse tehinguga) ja prokuristi volitused on sätestatud seaduses. Prokuura on seega tehinguline esindus, mis on seotud majandustegevuses ettevõtja esindamisega (ÄS § 16 lg 1). Seetõttu kohaldatakse prokuurale lisaks ÄS-s sätestatule ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut (TsÜS §-d 115-131). Kandeavalduse esitamine registripidajale ei ole majandustegevuslik õigustoiming ja prokurist ei ole äriühingu seadusjärgne esindaja, seega ei ole prokurist õigustatud esitama juhatuse liikme äriregistrist kustutamise avaldust äriühingu nimel. Eeltoodut arvesse võttes tuleb tunnistada kehtetuks OÜ Almeda Kliinik osanike 12.07.2005.a. koosolekul päevakorra esimese punkti osas vastu võetud otsus esitada avaldus Lääne-Viru Registriosakonnale juhatuse liikme A Ž äriregistrist kustutamiseks äriseadustiku § 33 lg 1 ja § 184 lg 2 alusel, volitada juhatuse liiget ja prokuristi A D osaühingu Almeda Kliinik nimel esitama käesoleva avalduse. Kohus leiab, et ka OÜ Almeda Kliinik osanike 12.07.2005.a. osanike koosolekul päevakorra teise punkti osas vastu võetud otsus heaks kiita A D juhatuse liikmena ja pikendada tema osaühingu Almeda Kliinik juhatuse liikme ametitähtaega veel kolme aasta võrra tuleb tunnistada kehtetuks. Kohus tuvastas, et OÜ mõlema juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud. A D ametiaeg OÜ Almeda Kliinik juhatuse liikmena on lõppenud 08.08.2000.a. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab kostja väitel tegutsemist juhatuse liikmena. Juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Selline otsus peab vastama ka seadusest ja põhikirjast juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsusele tulenevatele kvooruminõuetele. Põhikirjaga võib selline heakskiitmine olla ka välistatud. 9(11)

2-05-18034 OÜ põhikiri ei reguleeri juhatuse liikme ametiaja pikendamist nagu ka 12.07.2005.a. kehtinud ÄS redaktsioon. Kohus ei tuvastanud et A D ametiaeg pikenes osanike vaikival kokkuleppel. Kuna juhatuse liikmete ametiaeg oli lõppenud, siis sisuliselt oli tegemist juhatuse liikme valimisega ja kohaldamisele kuuluvad juhatuse liikme valimist reguleerivad sätted. ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seega seaduses sätestatud lihthäälteenamuse nõue kehtib juhul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud kõrgendatud häälteenamuse nõuet. Kui osanikud leiavad, et juhatuse valimise osas tuleks rakendada rangemat korda kui seadus seda ette näeb, on neil õigus sätestada vastavad tingimused põhikirjas. OÜ Almeda Kliinik põhikirja p 5.2 kohaselt juhatuse liikme valimise ning tagasikutsumise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 3⁄4 osanike häältest, so 1500 häält. OÜ Almeda Kliinik osanike 12.07.2005.a. koosolekul osalenud 100 % häälte koguarv oli 2000 häält, millest otsuse poolt antud 1400 häält moodustab 70 % häälte koguarvust. Vastu oli 600 häält ehk 40 %. Koosolekul osalenud 2000 häälest 3⁄4 moodustab 1500 häält, poolt anti 1400 häält. Seega otsuse vastuvõtmiseks vajalik põhikirjas sätestatud minimaalne poolthäälte arv ei olnud saavutatud. Kohus ei tuvastanud et OÜ põhikirja p 5.2 oleks vastuolus ÄS § 174 lg 1 ja § 171 lg 6. Kohtule esitatud OÜ Almeda Kliinik osanike 12.07.2005.a. protokollist nähtub, et koosolekul olid esindatud mõlemad osanikud, mistõttu kostja seisukoht, et OÜ põhikirja p 5.2 on vastuolus ÄS § 174 lg 1 ja § 171 lg 6 sätestatud põhimõttele üksnes koosolekul osalenud osanike häälteenamuse arvestamisest, ei ole antud juhul asjakohane. Kohus ei analüüsi poolte väiteid ja poolte esitatud tõendeid (tlk 33-34, 35, 36, 37-38, 39-43, 44-47, 48, 65-67, 68-70, 71-72, 73), mis ei puuduta OÜ Almeda Kliinik osanike 12.07.2005.a. otsuste vastuvõtmisega seonduvat ja jätab need tähelepanuta.

Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /-/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on kohtule esitatud 13.10.2005 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01.jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese 10(11)

2-05-18034 astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Geete Lahi Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2009.a otsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tühistada Viru Maakohtu 30. aprilli 2009 otsus menetluskulude jaotuse osas, millega jäeti menetluskulud täies ulatuses OÜ Almeda Kliinik kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega välja mõista OÜ-lt Almeda Kliinik M Ž kasuks menetluskulu maakohtus 60 (kuuskümmend) krooni. Muus osas jätta Viru Maakohtu 30. aprilli 2009 otsus muutmata. Jätta OÜ Almeda Kliinik menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.