Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetlusabi andmise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 28.08.2007 pöördus hageja kostja arvutisalongi IT Online, talle kuuluva sülearvuti Fujitsu Siemens Amilo A 1667 remontimiseks. Tellimuste vastuvõtmisega tegelev töötaja selgitas välja rikke, kalkuleeris remondimaksumuse ja tegi ettepaneku anda sülearvuti remonti. Hageja tasus ettemaksu 1000 krooni. Remondi tähtaeg oli 10 päeva. Tähtaja möödumisel läks hageja arvutile arvutisalongi järele, kuid sai infot, et tellitud varuosa ei ole laost tulnud ning remonditähtaega tuleb pikendada. Ka pärast uuesti määratud tähtaega jäi sülearvuti remont tegemata. Kolmandal korral arvutisalongi pöördumisel avaldas meister, et arvutisalongi töötaja süül läks rikki emaplaat ning kõik parandatakse ära, vastasel korral hüvitab firma sülearvuti turumaksumuse 10 000 krooni. Kahe nädala pärast pöördus hageja uuesti arvutisalongi, kus talle avaldati, et arvutit arvutisalongis ei ole ning väidetavalt ei ole arvutit remonti üldse antud. Kostja põhjustas hagejale oma mitteõiguspärase tegevusega otsese varalise kahju. Hageja palus kostjalt välja mõista sülearvuti maksumuse 10 000 krooni ja ettemaksu 1000 krooni, kokku 11 000 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. 16.09.2008 võttis kostja endine töötaja A. U. kirjaliku võlatunnistusega omaks, et suhtlemisel hagejaga tegutses ta enda nimel ning pettis nii hagejat kui kostjat. Hageja pöördus mitte kostja, vaid A. U. poole, kelle kontakti sai ta läbi oma tuttavate. Ei eksisteeri ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et kostja võttis arvuti remonti. Hageja esitatud arvesaateleht on võltsitud: arve number ei kattu kostja arvepidamisega, kostja raamatupidamisdokumentides ei kajastu nimetatud arvet, arvel olev allkiri ei kuulu kostja seaduslikule esindajale. A. U.l oli juurdepääs kostja pitsatile ning ta arvatavalt vormistas ebaõige arve. Septembrist detsembrini 2008 suhtles hageja telefoni teel A. U.ga, mitte kostja seaduslike esindajatega. Eksisteerib veel 12 fakti, et A. U. tegutses enda nimel, kuritarvitas usaldust ning pettis inimestelt välja raha ja riistvara. Osadel juhtudel esitas A. U. võltsitud kostja arved. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud Oleg Šišini kanda. Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas poolte vahel on õigussuhe. TsÜS § 121 lg 2 järgi teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Kooskõlas TsÜS § 132 lg 1 isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega.

Puudub vaidlus, et arvutite parandamine on kostja majandustegevus. Hageja leiab, et tal on õigussuhe kostjaga ja esitas selle kinnitusena 28.08.2007 arve-saatelehe nr 070946. Kostja leiab, et tal puudub hagejaga õigussuhe, mille kinnitusena esitas A. U. 16.09.2008 omakäelise kinnituse, kus A. U. kinnitab, et ta tegutses enda, mitte kostja nimel. Kohus hindab nimetatud kinnitust võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes. Kostja esitas arve-saatelehe suhtes vastuväite, et see on võltsitud – mh hageja seaduslik esindaja ei ole sellele alla kirjutanud. Samas ei soovinud kostja antud asjas teha käekirjaekspertiisi, mis tema väiteid kinnitaksid. Seetõttu jääb kostja väide paljasõnaliseks ning kohtul puudub alus jätta arve-saateleht tõendite hulgast välja. Tavapärasest erinev numeratsioon ning kajastamatus kostja raamatupidamises ei muuda arvet olematuks. Pooled ei soovinud ka A. U. tunnistajana ülekuulamist. Kuivõrd kohus ise tõendeid koguda ei saa, tuleb asi lahendada esitatud kirjalike tõendite pinnal. Kohtul puudub kahtlus, et 16.09.2008 omakäelise kinnituse on kirjutanud A. U., kuid A. U. ei ole käesolevas vaidluses menetlusosaline. Seetõttu ei saa kohus anda hinnangut, kas õigussuhe võib olla hageja ja A. U. vahel, vaid ainult otsustada, kas õigussuhe poolte vahel esineb või puudub. Puudub vaidlus, et 28.08.2007, mil hageja tõi oma sülearvuti remonti, töötas kostja juures A. U.. Kohus peab hindama, kas A. U. esindas kostjat ning kas kostja vastutab A. U. käitumise eest. Kohus leiab, et esindussuhe puudus ning kostja ei vastuta A. U. käitumise eest. A. U. töötas küll kostja juures arvutisalongis, kuid tegemist ei olnud tavapärase arvutisalongiga, kus kliendid suhtlevad letitöötajaga. Kostja väitis, et nende kliendid ei tulnud tänavalt, vaid tuttavate kaudu. Seda kinnitas ka hageja, kes läks arvutisalongi asukohta ja talle tuli A. U. vastu ning koos mindi arvutisalongi. Hageja sai kontakti oma sõbra kaudu. Seega ei ole antud situatsioon võrreldav tavapärase klienditeenindusliku suhtega, kus klient astub arvutisalongi ning kus tal tekiks mõistlik eeldus, et klienditeenindaja esindab juriidilist isikut. Antud juhul on kontakt konkreetsete füüsiliste isikute vahel. Samuti toimus ettemaksu tasumine sularahas ning sularaha tasumise kviitungit ei väljastatud. Ettemaks hageja väitel oli 1000 krooni, arvesaatelehest nähtub, et 1100 krooni. Samas ei ole ettemaksu suurus vaidlusküsimus. Puudub vaidlus, et kostjale ei ole ettemaksu laekunud. Seega ei saa ka ettemaksu väidetavat tasumist siduda kostjaga. Arvega ei saa õigussuhet tõendada, sest arve kui ühepoolne dokument ei tekita õigussuhet poolte vahel – leping sisaldab vähemalt kahte tahteavaldust. Kuivõrd antud leping arvuti remondiks võis olla sõlmitud ka suulises vormis, jätkab kohus hageja, kostja ja A. U. käitumise analüüsimist. Ümber ei ole lükatud kostja väide, et A. U. töökohustuseks ei olnud klientidega suhtlemine. See väide on kooskõlas tuvastatud asjaoludega – kliendid ei tulnud arvutisalongi mitte tänavalt, vaid tuttavate kaudu. Seetõttu ei olnud A. U. näol tegemist tavapärase letitöötajaga, kellel oleks vaja klientidega suhelda. Kohus leiab, et kostja ei andnud A. U.le ülesannet kostjat klientide ees esindada (TsÜS § 121 lg 2). Kuivõrd hageja suhtles ühe ja sama isikuga, puudub alus väita, et kostja oleks teadnud, et A. U. esindab kostjat hageja ees ning talunud seda esindust (TsÜS § 118 lg 2). Ka juhul, kui A. U.l oleks olnud kostja poolt antud ülesanne kostjat klientidega suhtlemisel esindada, ei oleks tegemist esindussuhtega. Nimelt on A. U. andnud omakäelise kinnituse, et ta tegutses enda, mitte kostja nimel. Teise isiku esindamine ka töötajana nõuab vastavat tahet. Töötajana töökohal olemine ei tähenda automaatselt seda, et tegemist oleks esindussuhtega. Ka töökohal tegutsev töötaja võib tegutseda enda nimel. Tehingus on oluline isiku tahe ning kui isiku tahe on sõlmida leping enda nimel, on leping sõlmitud töötaja nimel. Seetõttu ei saa A. U. käitumist omistada kostjale.

Seega on tuvastatud, et A. U.l ei olnud kostja antud ülesannet kostja esindamiseks hageja ees ning volitust ei saanud mõistlikult eeldada, kuivõrd arvutisalong ei tegelenud nn klientidega tänavalt ning A. U. tahe oli enda nimel tehing teha, hageja suhtles vaid A. U.ga ja kostja ei olnud sellisest esindussuhtest teadlik ega kiitnud seda heaks. Arve kostja nimel ei tekita õigussuhet, küll aga võlatunnistus. Seetõttu puudub poolte vahel õigussuhe. Ei ole tõendatud, et kostja sai hageja ettemaksu ega see, et kostjale anti üle hageja sülearvuti. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused Oleg Šišin palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Arve-saatelehel oleva allkirja ekspertiisi teostamist ning kolmanda isiku kaasamist enda poolel kostja ei taotlenud. Kriminaalmenetluse toimumist kinnitavaid dokumente kostja ei esitanud. Hagisummat kostja ei vaidlustanud. Kohus kohaldas vääralt TsÜS § 121 lg-t 2 ja § 132 lg-t 1. Materiaalõigusnormide väära kohaldamise tõttu tegi kohus ebaseadusliku otsuse. Kohus pidi hindama asjas esinevaid asjaolusid teisiti. Kohus pidi kõigepealt selgitama välja, kas kostja on süüdi selles, et hagejale on tekitatud kahju. Kostja tunnistas, et A. U. on kostja endine töötaja. Jääb arusaamatuks, et kui kostja tunnistas, et A. U. on kostja töötaja, miks pidi kohus välja selgitama pooltevahelise õigussuhte olemasolu ning arutama esinduse ja volituse sätteid vastavalt TsÜS-ile. Kostja ei esitanud hagejale ega kohtule kriminaalmenetluse toimumist kinnitavaid tõendeid, et välistada oma süüd. Võlatunnistus esitati kostjale, mitte hagejale. On arusaamatu, mida peaks hageja nimetatud võlatunnistusega tegema ja kelle nimele see on väljastatud. A. U.t hageja ei tunne. Hageja pöördus ametlikult firma poole arvuti remontimiseks, mille kohta sai arvutifirmalt ka vastava arve-saatelehe. Jääb arusaamatuks, kuidas sai võõras isik A. U. juurdepääsu kostjale ning raamatupidamisdokumentidele. Kostja tegevuses esineb ametialane lohakus ning kostjal lasub seetõttu süü hageja ees. Kui A. U. oli kostja töötaja, peab kostja vastutama ka oma töötaja tegevuse eest vastavalt TsÜS § 132 lg-le 1. Kostja võiks kaasata oma õiguste kaitsmiseks menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel A. U., et nõuda regressi korras kolmandalt isikult tekitatud kahju hüvitamist. Vastus apellatsioonkaebusele Kinrod OÜ ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormide rikkumise tõttu tõendite

hindamisel kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmises 10 000 krooni väljamõistmiseks alljärgnevatel põhjendustel. Maakohus tuvastas alljärgnevad tsiviilasjas tähtsust omavad asjaolud:

Toimikus puuduvad tõendid 1000 krooni maksmise kohta ning kostja vastuväidetel raamatupidamises puudub vastav tõend. Seega hageja väide on jäänud paljasõnaliseks ning nõue 1000 krooni tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Seega on maakohtu lõpptulemus hagi rahuldamata jätmises 1000 krooni nõudes õige. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et kostja ei vaidlustanud hagisummat. Kostja esitas vastuväite, et ta ei ole 1000 krooni saanud ning ei olnud hagiga nõus. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg 1 tuleb menetluskulud jaotada proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes. Hageja nõue kuulub rahuldamisele 90,9 % ulatuses. Seega tuleb jätta kostja kanda 90,9 % menetluskuludest ja hageja kanda 9,1 %.

Mare Merimaa

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.