Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

et arvutisalongi töötaja süül läks rikki emaplaat ning kõik parandatakse ära, vastasel korral hüvitab firma sülearvuti turumaksumuse 10 000 krooni. Kahe nädala pärast pöördus hageja uuesti arvutisalongi, kus talle avaldati, et arvutit arvutisalongis ei ole ning väidetavalt ei ole arvutit remonti üldse antud. Hageja on seisukohal, et kostja põhjustas talle oma mitteõiguspärase tegevusega otsese varalise kahju. Hageja palub kostjalt välja mõista sülearvuti maksumus 10 000 krooni ja ettemaks 1 000 krooni, kokku 11 000 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnista. 16.09.2008 võttis kostja endine töötaja AU kirjaliku võlatunnistusega omaks, et suhtlemisel hagejaga tegutses ta enda nimel ning pettis hagejat kui kostjat. Kostja leiab, et hageja pöördus mitte kostja, vaid AU poole, kelle kontakti sai ta läbi oma tuttavate. Ei eksisteeri ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et kostja võttis arvuti remonti. Hageja poolt esitatud arve-saateleht on võltsitud: arve number ei kattu kostja arvepidamisega, kostja raamatupidamislikes dokumentides ei kajastu nimetatud arvet, arvel olev allkiri ei kuulu kostja seaduslikule esindajale. AU oli juurdepääs kostja pitsatile ning ta arvatavalt vormistas ebaõige arve. Septembrist detsembrini 2008 suhtles hageja telefoni teel AU, mitte kostja seaduslike esindajatega. Eksisteerib veel 12 fakti, et AU tegutses enda nimel, kuritarvitas usaldust ning pettis inimestelt välja raha ja riistvara. Osadel juhtudel esitas AU võltsitud kostja arved. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas poolte vahel on õigussuhe. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, mila seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 121 lg 2 järgi teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Kooskõlas TsÜS § 132 lg 1 isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Puudub vaidlus, et arvutite parandamine on kostja majandustegevus ja kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Hageja leiab, et õigussuhe on tal kostjaga ning selle kinnitusena on ta esitanud 28.08.2007 arve-saatelehe nr 070946 (t lk 6,9). Kostja leiab, et tal puudub hagejaga õigussuhe, mille kinnitusena on kostja esitanud AU 16.09.2008 omakäelise kinnituse, kus AU kinnitab, et ta tegutses enda, mitte kostja nimel (t lk 19). Kohus hindab nimetatud omakäelist kinnitust võlatunnistusena võlaõigusseaduse § 30 mõttes. Kostja on esitanud arve-saatelehe suhtes vastuväite, et see on võltsitud – mh hageja seaduslik esindaja ei ole sellele alla kirjutanud. Samas ei soovinud kostja antud asjas teha käekirjaekspertiisi, mis tema väiteid kinnitaksid. Seetõttu jääb kostja väide paljasõnaliseks ning kohtul puudub alus jätta arvesaateleht tõendite hulgast välja. Tavapärasest erinev numeratsioon ning kajastamatus kostja raamatupidamises ei muuda arvet olematuks. Pooled ei soovinud ka AU tunnistajana ülekuulamist. Kuivõrd kohus ise tõendeid koguda ei saa, tuleb asi lahendada esitatud kirjalike tõendite pinnal. Kohtul puudub kahtlus, et 16.09.2008 omakäelise kinnituse on kirjutanud

AU. Käesolevas vaidluses ei ole AU aga menetlusosaline. Seetõttu ei saa kohus anda hinnangut, kas õigussuhe võib olla hageja ja AU vahel, vaid ainult otsustada, kas õigussuhe poolte vahel esineb või puudub. Puudub vaidlus, et ajal, mil hageja tõi oma sülearvuti remonti, s.o 28.08.2007, töötas kostja juures AU. Kohus peab hindama, kas AUesindas kostjat ning kas kostja vastutab AUkäitumise eest. Kohus leiab, et esindussuhe puudus ning kostja ei vastuta AUkäitumise eest. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. AUtöötas küll kostja juures arvutisalongis, kuid tegemist ei olnud tavapärase arvutisalongiga, kus kliendid suhtlevad letitöötajaga. Kostja väitis, et nende kliendid ei tulnud tänavalt, vaid tuttavate kaudu. Seda kinnitas ka hageja, kes läks arvutisalongi asukohta ja talle tuli AUvastu ning koos mindi arvutisalongi. Hageja sai kontakti oma sõbra kaudu. Seega ei ole antud situatsioon võrreldav tavapärase klienditeenindusliku suhtega, kus klient astub arvutisalongi ning kus tal tekiks mõistlik eeldus, et klienditeenindaja esindab juriidilist isikut. Antud juhul on kontakt konkreetsete füüsiliste isikute vahel. Samuti toimus ettemaksu tasumine sularahas ning sularaha tasumise kviitungit ei väljastatud. Ettemaks hageja väitel oli 1 000 krooni, arvesaatelehest nähtub, et 1 100 krooni. Samas ei ole ettemaksu suurus vaidlusküsimus. Puudub vaidlus, et kostjale ei ole ettemaksu laekunud. Seega ei saa ka ettemaksu väidetavat tasumist siduda kostjaga. Arvega ei saa õigussuhet tõendada, sest arve kui ühepoolne dokument ei tekita õigussuhet poolte vahel – leping sisaldab vähemalt kahte tahteavaldust. Kuivõrd antud leping arvuti remondiks võis olla sõlmitud ka suulises vormis, jätkab kohus hageja, kostja ja AUkäitumise analüüsimist. Ümber ei ole lükatud kostja väide, et AU töökohustuseks ei olnud klientidega suhtlemine. See väide on kooskõlas tuvastatud asjaoludega – kliendid ei tulnud arvutisalongi mitte tänavalt, vaid tuttavate kaudu. Seetõttuei olnud AUnäol tegemist tavapärase letitöötajaga, kellel oleks vaja klientidega suhelda. Kohus leiab, et kostja ei ole andnud AU ülesannet kostjat klientide ees esindada (TsÜS § 121 lg 2). Kuivõrd hageja suhtles ühe ja sama isikuga, puudub alus väita, et kostja oleks teadnud, et AU esindab kostjat hageja ees ning talunud seda esindust (TsÜS § 118 lg 2). Ka juhul, kui AUoleks olnud kostja poolt antud ülesanne kostjat klientidega suhtlemisel esindada, ei oleks tegemist esindussuhtega. Nimelt on AU andnud omakäelise kinnituse, et ta tegutses enda, mitte kostja nimel. Kohus leiab, et teise isiku esindamine ka töötajana nõuab vastavat tahet. Töötajana töökohal olemine ei tähenda automaatselt seda, et tegemist oleks esindussuhtega. Ka töökohal tegutsev töötaja võib tegutseda enda nimel. Tehingus on oluline isiku tahe ning kui isiku tahe on sõlmida leping enda nimel, on leping sõlmitud töötaja nimel. Seetõttu ei saa AU käitumist omistada kostjale. Seega on kohus tuvastanud, et AU ei olnud kostja poolt antud ülesannet kostja esindamiseks hageja ees ning volitust ei saanud mõistlikult eeldada kuivõrd arvutisalong ei tegelenud nn klientidega tänavalt ning AU tahe oli enda nimel tehing teha, hageja suhtles vaid AU ja kostja ei olnud sellisest esindussuhtest teadlik ega kiitnud seda heaks. Arve kostja nimel ei tekita õigussuhet, küll aga võlatunnistus. Seetõttu asub kohus seisukohale, et poolte vahel puudub õigussuhe. Ei ole tõendatud, et kostja sai hageja ettemaksu ega see, et kostjale anti üle hageja sülearvuti. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (TsMS) § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.