28.aprillil 2009.a. kell 09.45 tsiviilkantselei kaudu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-7854
Tsiviilasi
JA AS E vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõppenuks lugemiseks TLS § 79 lg 1 alusel 27.11.2008.a. ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 114.763,80 krooni
Tsiviilasja hind
139.763,80 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: JA(i.k. XXX elukoht XXX) Hageja esindaja: Viivi P Kostja: AS E (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja Jüri A
27.novembril 2008.a. ja 12. märtsil 2009.a.
esindajad
Asja arutamine kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada ebaseaduslikuks JA töölepingu lõpetamine 01.02.2008.a. AS E poolt TLS § 86 p 6 ja p 7 sätestatud alustel.
3.Lugeda JA tööleping lõppenuks TLS § 79 lg 1 sätestatud alusel töötaja algatusel alates 01.02.2008.a.
4.Välja mõista AS-lt E JA kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 76.509,20 (seitsekümmend kuus tuhat viissada üheksa krooni ja 20 senti) krooni. Menetluskulude jaotamine
5.Jätta JA menetluskuludest 80 % AS E kanda ja 20 % JA enda kanda.
6.Jätta AS E menetluskuludest 80 % AS E enda kanda ja 20 % JA kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.Hageja töötas kostja juures vedurijuhi ametikohal temaga 06.06.2007.a. sõlmitud töölepingu alusel.
2.01.02.2008.a. andis kostja hagejale allkirja vastu tutvumiseks 31.01.2008.a. koostatud käskkirja nr 007/PA, millega kostja oli määranud hagejale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6 ja p 7, § 103 lg 2 ja § 104 lg 2 p 1 alusel. Töölepingu lõpetamise põhjusteks on märgitud käskkirjas JA poolt tööandjale varalise kahju tekitamine väidetava kütuse ülekuluga ja hageja poolt 11.01.2008 – 12.01.2008.a. öövahetuses juhitud vedurist väljavõetud kütusekanistrite leidmine valvefirma patrullauto poolt. Käskkirjas märgitu kohaselt rikkus JAjämedalt töölepingus ja ametijuhendis sätestatud kohustusi, pani toime süüteo, milline on kvalifitseeritav töösisekorraeeskirjade p 1.8.7. jämeda rikkumisena ning tööandja on otsustanud karistada töötajat rangeima distsiplinaarkaristusega – töölepingu lõpetamisega. Hageja nõuded ja nende põhjendused.
3.Hageja on seisukohal, et tema ei rikkunud oma töökohustusi, mistõttu puudus alus teda distsiplinaarkorras karistada. Töölepingu lõpetamine temaga on ebaseaduslik järgmistel põhjustel: - TDVS § 11 lg 2 kohaselt peab tööandja kandma dokumenti, millega ta töötajale distsiplinaarkaristuse määrab, vähemalt süüteo ning karistamisel arvesse võetud asjaolude kirjelduse; - seisuga 01.02.2008 oli AS E veduri XXXmanöövritöödeks kehtestatud kütuse kulunorm 125 liitrit. Kostja ei ole oma 31.01.2008 käskkirjas märkinud, milline oli kehtestatud kütuse kulunorm ja kas kütuse ülekulu oli tekkinud hageja süül. Andmed XXXkütuse kulu kohta manöövritöödel märkis hageja vahetuse lõppedes ja veduri üleandmisel vedurijuhtide pardažurnaali. Vedurijuhtide pardažurnaalide kannetest nähtub, et veduri
Lk (9) 2
XXXmanöövritööde tegemisel oli kütusekulu teistel vedurijuhtidel 100-125-150 l ja seda kehtestatud normi 125 liitri korral. Pardažurnaalist nähtub ka, et vahetuses 11.01.-12.01.2008 töötamisel oli veduril XXXkütuse kulu 150 liitrit kehtestatud 125 liitri korral, seega ülekulu 25 liitrit, mitte 75 nagu on märgitud käskkirja tekstis; - tõendamata ja asjakohatu on kostja 31.01.08 käskkirjas märgitud asjaolu, et hageja poolt teenindatav vedur XXXhakkas 11.01. - 12.01.08 vahetuses kella 3.20 ajal pöörangu nr 210/203 juures patrullauto lähenedes liikuma ja suundus terminali poole; - hageja on seisukohal, et kostja süüdistab teda alusetult kütuse varguses. Kostja ei ole kütusevarguse juhtumit uurides välja selgitanud kõiki asjaolusid ning on lõpptulemusena teinud vale järelduse nagu oleks hageja osalenud kütuse varguses 11.01. - 12.01.2008.a. Asjaolu, et kanistrites nr 2,3,4 oli kütus vedurist YME-3-3946, ei tähenda, et hageja oleks vedurist kütust varastanud; - hagejale ei ole kostja poolt kütusega leitud kanistreid näidatud; - kui kanistrites oleks olnud kütus vedurist XXXja see oli sealt võetud vedurist 11.01.12.01.2008.a., mil hageja töötas nimetatud veduril, oleks kütuse puudujääk pidanud olema 2 korda suurem kui see oli.
4.Arvestades eeltoodut on hageja seisukohal, et ta ei ole toime pannud TDVS § 2 sätestatud süütegu, mille eest oleks kostjal olnud õigus teda karistada rangeima distsiplinaarkaristusega – töölepingu lõpetamisega TLS § 86 p 6 ja p 7 alusel. ITLS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.
5.Hageja palus kohtusse esitatud hagiavalduses - tunnistada temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 ja p 7 ja § 103 lg 2 ja § 104 lg 2 p 1 alusel ebaseaduslikuks ja ennistada ta kostja juurde tööle ning - välja mõista kostjalt hageja kasuks 2008.a. veebruarikuus sunnitud töölt puudutud aja eest 8398.- krooni ja edaspidi keskmine palk töölt sunnitud puudumise aja eest iga päeva eest alates 01.02.2008.a. kuni kohtuotsuse tegemise päevani. 14.11.2008.a. kohtule esitatud avalduses teatas hageja, et loobub oma nõudest tööle ennistamiseks ja palub lugeda temaga 06.06.2007.a. sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel 27.11.2008.a. ning ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest välja mõista kostjalt rahaline hüvitus tema kuue kuu keskmise palga ulatuses kokku summas 114.763,80 krooni.
6.Oma nõudeid soovis hageja tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: poolte vahel 06.06.2007.a. sõlmitud töölepinguga, AS E poolt 31.01.2008.a. koostatud käskkirjaga nr 007/PA, millega hagejat distsiplinaarsüüteo eest karistati ja temaga tööleping lõpetati, AS T raudteeinfrastruktuuri plaaniga, väljavõttega vedurijuhtide žurnaalist, 2008.a. jaanuarikuu palgalipikuga, kiirusmeeriku kasutusjuhendiga, väljavõttega AS-s Eesti Raudtee kehtestatud kütuse kulunormidest ja vedurite XXXekspluatatsioonijuhendiga. Hageja taotles kohustada kostjat esitama veduri XXXkiirusmeeriku lint 11.01.-12.01.2008.a. vahetuse kohta ning videovalve salvestused 11.01.-12.01.2008.a. vahetuse töö kohta, samuti hageja keskmise palga õiendi. Nimetatud tõenditega soovis hageja tõendada, et hageja
Lk (9) 3
teenindatav vedur XXXseisis 11.01.-12.01.2008.a. kell 3.20-5.20 manöövritööde ootel. Sama asjaolu tõendamiseks taotles hageja üle kuulata ka tunnistajatena rongikoostajad Igor Iljini ja V Vassiljevi. Kiirusmeeriku lindi dešifreerimiseks taotles hageja üle kuulata tunnistajana Väino Rei. Hageja esitas kohtule ka taotluse lubada tal esitada kiirusmeeriku lindi dešifreering, mille on teinud erapooletu asjatundja, kuid loobus hiljem sellest taotlusest. Kostja vastuväited ja põhjendused.
7.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et on lõpetanud töölepingu hagejaga seaduslikult, mistõttu hagi rahuldamiseks puudub alus.
8.Kostja väidetel saabus 12.01.2008.a. kostjale teade AD(vanemvedurijuht) sõiduautode juurdesõidujälgedest AS T terminali juurde Maardu jaama poolt. Juhatuse loal pöörduti valvefirma S poole ja teostati kontrolli 11.01. - 12.01.2008.a. vahelisel ööl võimaliku kütuse varguse kohta. 12.01.2008 kell 3.20, kui patrull sõitis raudtee juurde Iru SEJ poolt, märkas patrull vedurit XXX, mis asus pöörangu 201/203 juures. Tööriietes mees tuli vagunilt maha ja viis midagi raudteelt vastassuunas. Kui valvefirma patrullauto veduri juurde jõudis, hakkas vedur liikuma ja sõitis terminali poole. Kohalt kus inimene ära läks leiti 7 kanistrit kütusega mahuga 20 ja 25 liitrit. Kell 5.30 tulid kohale vanemvedurijuht D ja valvefirma juhataja, kanistritest teostati diislikütuse keemilise koostise analüüs, mille tagajärjel selgus, et kanistrites 2, 3 ja 4 oli sama kütus mis veduris XXX.
9.Kostja tuvastas ka vedurite kütuse ülekulu 75 liitrit. Kostja väidetel ei ole AS-is E olemas sellist dokumenti kus oleks kinnitatud kütuse kulunormiks 125 liitrit nagu ekslikult leiab hageja. Vastavalt kiirusmeeriku lindi dešifreeringule oli vedur XXXliikumises 136 minutit. Kiirusmeeriku lindi kohaselt pidi diislikütuse kulu olema 34 liitrit. Seega oli täpse uurimuse tulemusena kütuse ülekulu 116 liitrit, mitte 75 liitrit nagu märgitud käskkirjas. Ka hageja ise tunnistab hagiavalduses, et kütuse ülekulu 25 liitrit oli olemas. Hageja ei ole vaatamata kostja nõudmisele selgitanud seletuskirjas midagi kütuse ülekulust ega ka leitud kanistritest.
10.Eeltoodust tulenevalt kahjustas hageja kostja vara, viis selle väljapoole kostja territooriumi katsega seda omastada. Kuna hageja rikkus TLS § 48 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud kohustusi, oli kostjal alus tööleping hagejaga lõpetada. Kostja ei pidanud ootama kuni talle reaalselt kahju tekitatakse, mistõttu on hagejaga töölepingu lõpetamine kooskõlas TLS § 86 p 7 sätestatuga.
11.Oma täpsustatud vastuväites leiab kostja, et hageja pidi täitma oma tööülesandeid oma töökohal, milleks oli manöövrivedur, töökohalt lahkumiseks oleks ta pidanud küsima luba dispetšerilt. Selle sätestab vedurijuhi ametijuhendi p.1.6. Hageja rikkus eelpoolnimetatud nõudeid.
12.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja valvefirma S töötajate raporti, A D i raporti, SAS poolt koostatud keemilise katse protokolli leitud kanistritest võetud kütuseproovide kohta, veduri XXXkiirusmeeriku lindi koos selle dešifreeringuga A D i poolt, väljavõtte Z.H.N raamatust „Vedurid XXXja XXX”, töötajate allkirjad töösisekorra eeskirjadega tutvumise kohta, AS E töösisekorraeeskirjad, hageja keskmise palga õiendi, valvetöötaja T.V ja V.S raportid OÜ S juhatusele 14. jaanuarist 2008.a., A D i ettekande AS E direktorile 12.novembrist 2007.a. diiselveduri XXXkeskmise kütusekulu kohta; dispetšer Anufrijenko aruande direktor I manööverdustööde kohta öiste vahetuste ajal 11.01.12.01.2008.a. ja 12.01.-13.01.3008.a., vedurijuht G i seletuskirja direktor I 12.jaanuarist 2008.a., väljavõtte diiselvedurijuhi teatmikust, fotod vedurile XXXjuurdepääsukohtadest
Lk (9) 4
diiselkütusele, kanistrite leiukohast, dispetšeri asukohast, soojakust ning videokaamera asukohast, AS E käskkiri nr 078/RG 13.maist 2008.a. rongide ohutu liiklemise tagamisest, kütusekulu arvestamise tabelid kostja juures vahetuste kaupa, pooltevahelise töölepingu lisaks oleva vedurijuhi ametijuhendi ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt koostatud ilmastiku andmed 11.01. ja 12.01.2008.a. Kostja taotles ka üle kuulata tunnistajana A D i. Kostja ei saanud kohtule esitada hageja poolt taotletud videolinti, väites, et lindid ei ole kohtuvaidluse ajaks säilinud ning on üle lindistatud. Kohtuotsuse põhjendused.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et: - hageja töötas kostja juures vedurijuhi ametikohal alates 06.06.2007.a. sõlmitud töölepingu alusel ning, et - 01.02.2008.a. esitas kostja hagejale allkirja vastu tutvumiseks 31.01.2008.a. koostatud käskkirja nr 007/PA, millega hagejale oli määratud distsiplinaarkaristus - töölepingu lõpetamine - TLS § 86 p 6 ja p 7, § 103 lg 2 ja § 104 lg 2 p 1 alusel. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja on kandnud hagejale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja süüteo ning karistamisel arvesse võetud asjaolude kirjelduse nagu kohustab TDVS § 11 lg 2, samuti kas hageja pani toime distsiplinaarsüüteo(d) mis sai olla aluseks kostja poolt tema suhtes rangeima distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks või lõpetas kostja hagejaga töölepingu ebaseaduslikult ning hagejal on õigus nõuda hüvitist temaga töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest.
14.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus: - TDVS (töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse) §-st 11 lg 2, mis sätestab, et tööandja on kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, vähemalt alljärgneva: 1) karistatava töötaja nime; 2) süüteo toimepanemise aja; 3) süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse; 4) määratud karistuse, rahatrahvi korral ka selle suuruse kroonides ja sentides ning trahvi igast palgast kinnipidamise ulatuse protsentides; 5) dokumendi koostamise kuupäeva; 6) karistust määrava isiku nime ja allkirja; - ITLS (individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse) §-st 28, mille kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes; - TLS (töölepingu seaduse) § 86 p-dest 6 ja 7, mille kohaselt võib tööandja lõpetada töötajaga nii määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist kas töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel (p 6) või töötaja suhtes usalduse kaotamisel ( p 7);.
Lk (9) 5
- TLS §-st 103 lg 2, mille kohaselt võib tööandja lõpetada töötajaga töölepingu ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest ning - TLS §-st 104 lg 2 p, mille kohaselt võib tööandja lõpetada töötajaga töölepingu usalduse kaotamisega kui töötaja on põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara.
15.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja poolte esindajad, tunnistajate Igor Iljini, V Vassiljevi, Väino Rei ning A D i ütlused, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud poolte poolt käesolevas vaidluses olevaid asjakohaseid tõendeid kogumis, asub seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega ei leidnud asja sisulise arutamise käigus tõendamist, et hageja pani toime 11.01.- 12.01.2008.a. öises vahetuses tööl olles toime distsiplinaarsüüteo, mille eest oleks tööandja olnud õigustatud karistama teda rangeima distsiplinaarkaristusega – töölepingu lõpetamisega.
16.Kuigi kostja ei süüdista hagejat käskkirjas nr 007/PA otseselt kütuse varguse katses, vaid üksnes kütuse ülekulus 25 liitri ulatuses, saab käskkirjas toodud süüteo kirjeldusest teha järelduse, et kostja oli käskkirja koostades veendumusel, et hageja pani toime 11.01.12.01.2008.a. öösel toime tema poolt juhitud vedurist XXX2946 kütuse varguse katse. Sellele järeldusele asub kohus seetõttu, et kostja on kirjeldanud käskkirjas üksikasjaliselt OÜ S poolt läbi viidud kütuse varguse kindlakstegemiseks läbiviidud operatsiooni ning A D i poolt pöörangu 201/203 juures leitud 8-t kanistrit. Hagiavaldusele esitatud kostja vastuse täienduses asub aga kostja seisukohale, et hageja viis kanistrid pöörangu 201/203 juures asuvatesse põõsastesse eesmärgiga see omastada. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et OÜ S poolt tuvastatud ja A D i poolt leitud kolmes kanistris oli sama kütus mis hageja poolt 11.01.- 12.01.2008.a. juhitud veduris XXX, on küll tõendatud valvetöötajate V ja S raportiga OÜ-le S , A D i raportiga kostja juhatusele ning kütuste võrdlemise katseprotokolliga, kuid nimetatud tõendid ei tõenda seda, et kütuse varguse katse pani toime hageja. Ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A D andis kohtuistungil ütlusi kuidas tuli informatsioon pöörangu 201/203 lähedalt leitud kanistritest ning kuidas tuvastati millise veduri kütus asub kanistris, samas ei kinnitanud tunnistaja A D , et kütuse varguse toimepanemisel oleks kinni peetud hageja või oleks varguse katse toimepanemine kuidagi muul viisil fikseeritud just hageja poolt. Hagejat ei kutsutud ka kanistrite leiukoha juurde ega proovide võtmise juurde, et võrrelda kanistritest leitud kütust hageja poolt juhitud veduri kütusega. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate V V ja I I sõnul oli hageja koos tunnistajatega 11.01.12.01. öösel kella 1.00-st kuni 5.00-ni soojakus, koos nendega viibis ka teise veduri juht G . Hageja tunnistajate ütluste kohaselt tehnoloogilise pausi ajal soojakust väljas ei käinud. Seega ei saanud hageja olla ka kostja poolt käskkirjas märgitud ning OÜ S valvetöötajate poolt raportis fikseeritud tööriietes meheks, kes eemaldus väidetavalt vedurist koos kanistritega kella 3.20 ajal ja toimetas kanistrid pöörangu lähedal olevatesse põõsastesse kus valvepatrull need hiljem leidis. Asjaolu, et kostja süüdistas hagejat varguse toimepanemises kinnitab ka see, et kostja väidab käskkirjas, et hageja on toime pannud AS E töösisekorraeeskirjade p.-s 1.8.7. sätestatud süüteo. Nimetatud p. kohaselt on tööandjale kuuluva või tema käsutuses oleva vara, kauba, teenuse või informatsiooni müümine isikliku kasusaamise eesmärgil, samuti tööandjale kuuluva vara või informatsiooni omastamine (vargus) esmane jäme töökohustuste rikkumine, mis annab tööandjale õiguse lõpetada tööleping tööandja algatusel TLS § 86 p 7 alusel ka siis kui töötajale ei ole varem määratud kehtivat distsiplinaarkaristust.
Lk (9) 6
Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega ei leidnud veenvalt tõendamist, et hageja pani 11.01.- 12.01.2008.a. öises vahetuses töötamise ajal toime süüteo – kostjale kuuluva kütuse varguse katse - mille tagajärjel oleks kostja pidanud hageja suhtes kaotama usalduse ning mis oleks saanud olla aluseks temaga töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p 6 sätestatud alusel. Seega oli nimetatud alusel hagejaga töölepingu lõpetamine kostja poolt ebaseaduslik. Kohus peab vajalikuks märkida, et selleks, et tõendada töötaja poolt toime pandud väidetavat kütuse varguse katset, oleks tulnud isik kes varguse toime pani kas sündmuskohal kinni pidada, sest turvatöötajad väidetavalt ju nägid isikut kes kanistrid põõsastesse toimetas, või vähemalt säilitada videolint, millelt oleks näha varguse toimepanemine ja isik kes varguse katse toime pani. Kostja eelpoolnimetatut aga ei teinud.
17.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole hagejaga töölepingu lõpetamisel rikkunud oluliselt protseduurireegleid nagu hageja hagiavalduses leiab. Kostja on hagejale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kandnud kõik TDVS §-s 11 lg 2 märgitu, kaasaarvatud süüteo, mille toimepanemises kostja hagejat süüdistab ning karistuse määramisel arvesse võetud asjaolude kirjelduse. Kostja on asunud seisukohale, et hageja pani toime jämeda töölepingus ja ametijuhendis sätestatud töökohustuste rikkumise, mille tõttu leidis tööandja olevat end õigustatud kohaldada töötaja suhtes rangeimat distsiplinaarkaristust. Kuna TLS § 103 lg 2 võimaldab tööandjal esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest tööleping lõpetada, on kostja kohtu arvates töölepingu lõpetamisel protseduurireegleid täitnud. Kuivõrd kohus asus aga kohtuotsuse p-s 16 seisukohale, et tõendamata on hageja poolt toime pandud süütegu, on kostja hagejaga lõpetanud töölepingu ITLS § 28 lg 1 kohaselt ebaseaduslikult seetõttu, et puuduvad asjaolud, mille alusel oleks kostja hagejaga töölepingu usalduse kaotuse tõttu lõpetada saanud.
18.Kohus leiab, et hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel töökohustuste rikkumise tõttu on samuti ebaseaduslik, sest kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks talle pandud töökohustusi rikkunud. Kostja väidetel on hageja töökohustuste rikkumiseks kütuse ülekulu tema poolt tööülesannete täitmisel kasutatud veduriga töötamisel. Nii on märkinud kostja hagejale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ning kostja on seisukohal, et hageja on kütuse ülekulu ka ise omaks võtnud. Samas möönab kostja, et kütuse kulunormi vedurijuhtidele ühegi dokumendiga kinnitatud ei ole, mistõttu hageja seisukoht nagu oleks kulunormiks 125 liitrit vahetuse kohta on ekslik. Kostja väidetel oli kütuse ülekulu 11.01.12.01.2008 vahetuses tegelikult isegi 116 liitrit, kuigi käskkirjas on märgitud selleks 75 liitrit. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole ühegi kohtule esitatud tõendiga tõendanud, et kostja on hagejale teatavaks teinud kui suur oli hageja poolt tema tööülesannete täitmise käigus kasutatud veduri XXXkehtestatud kütuse kulunorm ning selgitanud hagejale, et kulunormi ületamisel on võimalik töötaja distsiplinaarkorras karistamine. Kohus leiab, et kohtu käsutuses olev vedurijuhi pardažurnaal tõendab, et erinevates vahetustes on kütust kulunud vahemikus 75 liitrist kuni 250 liitrini. Sama kinnitab ka kostja poolt esitatud kütusekulu arvestamise tabelid AS-s E vahetuste kaupa. Vaieldamatult sõltus kütuse kulu sellest kui palju manöövreid vedurijuht vahetuse jooksul tegi, samuti ilmselt ka ilmastiku tingimustest. Kuna pardažurnaali kohaselt oli JAkütusekulu 11.01.-12.01.2008 vahetuses 150 liitrit, on nimetatud kulu keskmine võrreldes teiste vahetuste kütusekuluga ning põhjendamatu oli pidada seda töötaja poolt kütuse kulunormi ületamiseks ja töötajat selle eest karistada. Kohus suhtub kriitiliselt kostja töötaja ja hageja vahetu ülemuse A D i poolt koostatud veduri
Lk (9) 7
kiirusmeeriku dešifreeringusse, mille alusel asub kostja seisukohale, et tegelikult oli hageja kütusekulu veelgi suurem, sest vedur liikus 11.01. – 12.01.2008.a. vaid 2 tundi ja 16 minutit. Kohtul puudub teave kas A D il on piisavad oskused, et kiirusmeeriku linti õigesti dešifreerida, kohtul ei olnud ka võimalus seda tõendit millegagi võrrelda, sest kiirusmeeriku lindi dešifreerimisega ei tulnud toime kohtuistungil ei tunnistaja Väino Rei, keda hageja soovis kohtuistungil tunnistaja/asjatundjana üle kuulata ning hiljem loobus hageja ka taotlusest lasta kiirusmeeriku lint erapooletul asjatundjal dešifreerida. Kõige eeltoodu alusel leiab kohus, et kuivõrd kostja juures ei olnud kehtestatud kütuse kulunorme, neid ei olnud hagejale tutvustatud ega selgitatud milliseid tagajärjed võivad olla kütuse kulunormi ületamisel, ei olnud kostja tööandjana õigustatud hagejaga lõpetama töölepingut ka TLS § 86 p 6 alusel, s.o. töökohustuste rikkumise tõttu ning ka sellele alusel töölepingu lõpetamine kostja poolt tuleb ebaseaduslikuks tunnistada.
19.Kohus on seisukohal, et kostja täiendav vastuväide hagile, mille kohaselt rikkus hageja ka vedurijuhi ametijuhendi p-i 1.6., kuna lahkus dispetšeri loata oma töökohalt, ei ole asjakohane vastuväide, sest kostja ei ole hagejat nimetatu eest distsiplinaarkorras karistanud.
20.Tulenevalt asjaolust, et kohus asus seisukohale, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu ebaseaduslikult, on kostja kohustatud TLS § 117 lg 2 kohaselt, juhul kui töötaja loobub tööle ennistamisest, maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga suuruses. Vastavalt ITLS § 30 lg 2 sätestatule lähtub töövaidlusorgan hüvitise suuruse määramisel töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Kohus asub seisukohale, et arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid, s.o. seda, et kostja on lõpetanud hagejaga töölepingu ebaseaduslikult mõlema aluse (usalduse kaotus ja töökohustuste rikkumine) puudumise tõttu, kuid ka seda, et töösuhe poolte vahel oli kestnud vaid 8 kuud, asub kohus seisukohale, et õiglaseks ja mõistlikuks hüvitise suuruseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest tuleb hagejale määrata nelja kuu keskmine töötasu. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja keskmine kuupalk kostja juures töötamise ajal oli 19.127,30 krooni, millest tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele nelja kuu keskmise palgana 76.509,20 krooni.
21.ITLS § 29 lg 2 sätestab, et kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja lõpetas kostja juures töötamise 01.02.2008.a. Seega tuleb ta lugeda nimetatud kuupäevast lahkunuks omal soovil.
Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
22.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt hagiavalduse lisana esitatud kiirusmeeriku kasutusjuhendi, väljavõtte AS-s Eesti Raudtee kehtestatud kütuse kulunormidest ja vedurite XXXekspluatatsioonijuhendi ning kostja poolt esitatud väljavõtte Z.H.N raamatust „Vedurid XXXja XXX”, vedurijuht G i seletuskirja
Lk (9) 8
direktor I 12.jaanuarist 2008.a., väljavõtte diiselvedurijuhi teatmikust, AS E käskkiri nr 078/RG 13.maist 2008.a. rongide ohutu liiklemise tagamisest ja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt koostatud ilmastiku andmed 11.01. ja 12.01.2008.a., sest nimetatud tõendid ei ole asjakohased tõendid käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude ja vastuväidete aluseks olevate asjaolude tõendamisel. Menetluskulude jaotamine.
23.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab rahuldada hageja nõude töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja 2/3 hageja nõudest hüvitise saamiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskuludest tuleb 80 % jätta kostja kanda ja 20 % tema enda kanda ning kostja menetluskuludest tuleb 80 % jätta kostja enda kanda ja 20 % hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
24.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, käeoleval juhul 114.763,80 krooni, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on mittevaralise nõude puhul hagihind 25.000.- krooni ning TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Eeltoodust tulenevalt on hagihinnaks käesolevas asjas 139.763,80 krooni. Kohtunik:
Lk (9) 9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.