Tsiviilasi nr 2-08-52999
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
20. aprill 2009. a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-52999
Tsiviilasi
Txxxxx Sxxx hagi ExxxSxxxx vastu omandiõiguse tunnustamise nõudes ja vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest
Menetlusosalised
Hageja: Txxxx Sxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-mail:xxxxxxxxxxxxx) Kostja: Exx Sxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, postiaadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi aeg
09.03.2009.a.
1.Rahuldada Txxxxx Sxxx hagi ExxxSxxxx vastu. 2.Tunnustada Txxxxx Sxxx omandiõigust kinnisasjale, mis asub xxxxxx linnas aadressil xxxxxxxxxxxx ja mille kinnistusregistri number Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Jõgeva kinnistusjaoskonnas on 856035, katastritunnus 24901:006:0750. 3.Kohustada Exx Sxxxxxx lõpetama oma ebaseaduslik valdus p.2 nimetatud kinnisasjale ja andma välja kinnisasi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx selle omanikule Txxxxx Sxxxxxx. Käesoleva otsuse p.3 on täidetud hagi tagamise korras. Hagi tagamine, mis on seatud kohtu määrusega jõustumisel.
25.09.2008, tühistada kohtuotsuse
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja Exx Sxxxx kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Txxxxx Sxxx esitas 07.08.2008.a Tartu Maakohtule hagi Exxxxxxx vastu omandiõiguse tunnustamise nõudes ja vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. 15.09.2008.a esitas hageja avalduse hagi tagamiseks ja võimaliku tekkinud kahju suurenemise vältimiseks. Hageja soovib kinnisasja väljaandmist kohtutäituri vahendusel. Kohus tegi asjas hagi tagamise määruse 25.09.2008a.( tl 28-31). Kohus edastas alusel hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile kirjalikult vastama hiljemalt 20.novembriks 2008a. Kostja on hagimaterjalid nende teiskordsel postitamisel vastu võtnud 10.11. 2008a.( tl 39). Kostja oma vastuses ei tunnista tema vastu esitatud nõuet. Kostja arvates ei ole kohtutäitur Kristel Maalmani poolt koostatud korduvenampakkumise akt, Exx Sxxxxxx kuuluva hoonestatud kinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn, müügiks, seadusega kooskõlas. E.Sxxxx väitel ei ole talle teatatud enampakkumise sisust vähemalt 10 päeva ette. Samuti on Ametlikes teadetes 23.05.2008a avaldatud enampakkumisteates märgitud tagatisraha tasumise tähtajaks teate avaldamise kuupäevast tunduvalt varasem kuupäev, s.o.05.05.2008a. Seega pole saanud keegi huvitatud isik osaleda avalikul enampakkumisel ja suutnud tagatisraha õigeaegselt maksta. E.Sxxxx leiab, et kuna hageja ei ole õigeaegselt tagatisraha maksta, tuleb lugeda enampakkumine nurjunuks. E.Sxxxx avaldab, et ka notariaalakt kinnistu xxxxxxxxx müügi kohta on õigustühine, kuna kohtutäitur on notarile esitanud valeandmed. Kordusenampakkumine oli nurjunud ja kordusenampakkumise akt on kehtetu, kuna tagatisraha pole õigeaegselt tasutud. Kostja vastuhagi esitada ei soovi ja soovib, et kohtukulud jäetaks hageja kanda. Kompromissettepanekut kostjal esitada ei ole. E.Sxxxx on esitanud kaebuse kohtutäitur K.Maalmani tegevusele Viru Maakohtule, mille lahendi kohta tehtud määruskaebus on edastatud Tartu Ringkonnakohtule. Kohtuistungil 09.03.2009a jäävad pooled eelnevalt kirjalikult avaldatu juurde. Hageja hagist ei loobu. Kostja soovib, et hagejal piirataks kinnistu käsutusõigust- selle müüki, kuni Ringkonnakohtu lahendi saamiseni, kuna asjaolud võivad seoses sellega muutuda. Hageja esitab tõendina kohtule tema ja täituri vahelise e-kirjavahetuse, kust nähtub osalustasu tasumise tähtaeg, mis on enampakkumisele eelnev päev. Kohus konstateerib seda fakti, esitatud kirjalik tõend tagastati. Kohus määras edasise menetluse jätkamise poolte nõusolekul kirjalikus menetluses ja teatas, et kohtulahend tehakse käesolevas asjas pärast Ringkonnakohtu lahendit. 24.03.2009a Tartu Ringkonnakohtu määrusega nr jäeti E.Sxxxx määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 27.08.2008a määrus muutmata. Kohtu seisukohad: Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid ja kuulanud kohtuistungil ära pooled, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 06.06.2008.a Ida-Virumaa kohtutäitur Kristel Maalmani poolt korraldatud kordusenampakkumisel müüdud vara – hoonestatud kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxx linn, mille endine omanik oli kostja ExxxSxxxxx Jõhvi notar Tiit Juse poolt 17.06.2008.a koostatud notariaalakti alusel kanti hageja 20.juunil 2008 nimetatud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse (tl. 6-15, 17,18). Alates 20.06.2008.a kuni hagi tagamiseni ei olnud hagejal omanikuna võimalik kinnisasja enda kasutusvaldusse saada, kuna
seda valdas kinnisasja endine omanik Exx Sxxxx. Kostja 29.06.2008.a saadetud teatisele kinnisasja üleandmise kohta hiljemalt 09.07.2008a.ei reageerinud. Hagi tagamise korras on hageja xxxxxxxxx asuva hoonestatud kinnistu kohtutäituri kaudu kätte saanud 29.09.2008 (tl.35). Txxxxx Sxxxx nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele kinnistule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn ja kinnisasja väljanõudmisele Exx Sxxxx valdusest. Omandiõiguse tunnustamise hagi eeldab tuvastamist, et hageja on omanik. Seega on vaja kindlaks teha, millal ja millisel viisil hageja väidetav omandiõigus tekkis. Hageja on käesolevas asjas tõendanud, et ta on vaidlusaluse kinnisasja omanik: Täitemenetluse seadustiku § 98 lg.1 näeb ette, et omand enampakkumisel müüdud asjale tekib asja üleandmisega enampakkumise akti alusel. Hageja onn esitanud kordusenampakkumise akti (tl.4), mille alusel on müüdud Exx Sxxxxxx kuulunud kinnistu 06.06.2008 Txxxxx Sxxxxxx. Txxxx Sxxx on kohtutäituri kinnistamisavalduse (tl.6) alusel kantud kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. AÕS § 56 lg.1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kostja on hageja omandiõigusele vastu vaielnud. Tema arvates on kohtutäitur rikkunud kordusenampakkumise olulisi tingimusi, enampakkumine on kehtetu ja hageja omandit ei ole tekkinud. E.Sxxxxx esitas seetõttu 30.07.2008 kaebuse Viru Maakohtule kohtutäitur Kristel Maalman*i tegevuse peale (vt. Viru Maakohtu määrus tl.57-58). Täitemenetluse seadustiku § 98 lg.2 sätestab, et omandit ei teki, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. See kehtib sõltumata sellest, kas enampakkumisel asja ostnud isik teadis eelnimetatud asjaoludest. Kostja vastuväidete arvestamine eeldaks, et enampakkumine on tunnistatud kohtu poolt kehtetuks. Seda tehtud ei ole. Kostja poolt esitatud kaebused enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on saanud lõpliku lahendi Tartu Ringkonnakohtu määruse näol 24.märtsil 2009, mil Tartu Ringkonnakohus jättis muutmata Viru Maakohtu 27.08.2008.a. määruse tsiviilasjas 2-08-51711, millega Viru Maakohus keeldus ExxxSxxxx määruskaebust menetlusse võtmast (tl.62-64). Seega ei saa kostja vastuväiteid arvesse võta. Hageja on oma omandiõigust kinnistule tõendanud, seega on tal õigus asja välja nõuda ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kuna kostja on kaotanud omandiõiguse varem temale kuulunud kinnistule ja muud valduse alused puuduvad, on tema valdus xxxxx linnas xxxxxxxxxxxxxx asuvale kinnistule ebaseaduslik. AÕS § 68 lg.1 järgi on omanikul õigus asja vallata, kasutada, käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 80 lg.1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. § 80 lg.2 järgi omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Hageja nõue tunnustada tema omandiõigust xxxxxxxxxxxx asuvale kinnistule ja nõuda kinnistu välja E.Sxxxx valdusest kuulub rahuldamisele. Kuna hagi tagamise korras on kinnistu kostjalt üle võetud, on hageja sellekohane nõue faktiliselt täidetud. Hagi tagamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule/.../. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Kohtunik Ü.Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.