Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Hagi läbivaatamata jätmine

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise koht

Viljandi Kohtumaja

Kohtuasja number

nr 2-07-2300

Määruse kuupäev

07.aprill 2009

Kohtunik

Silvi Maiste

Kohtuasi

Hageja esindaja

OÜ Jaotusvõrk hagi Ants Parts, Peeter Parts ja Toomas Kengsep vastu isikliku kasutusõiguse seadmise nõudes OÜ Jaotusvõrk ( registrikood 11050857, asukoht Kadaka tee 63, Tallinn) Karin Lehari

Kostjad

Ants Parts ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx x-xx xxxxx )

Hageja

Peeter Parts ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx xx-x xxxxxxx ) Toomas Kengsep ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxx xxx-x, xxxxxxx ) Resolutsioon Jätta läbivaatamata OÜ Jaotusvõrk hagi Ants Parts, Peeter Parts ja Toomas Kengsep vastu isikliku kasutusõiguse seadmise nõudes. Tagastada tasutud riigilõiv 1000 ( üks tuhat ) krooni OÜ Jaotusvõrk Swedpanga arveldusarvele nr 221025311485. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kätteandmisest. Kohtu põhjendused 06. aprill 2009 esitas hageja OÜ Jaotusvõrk kohtule taotluse tsiviilasjas nr 2-07-2300 hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks. Hageja on 15. jaanuaril 2007 esitanud kostjate, Ants Parts`i, Peeter Parts`i ja Toomas Kengsepp`a vastu hagiavalduse isikliku kasutusõiguse seadmise nõudes põhjusel, et hageja soovib ehitada kinnistule 0,4 kV elektriõhuliini tagamaks 15.03.2006.a. hageja ja menetlusse kaasatud kolmanda isiku, Margus Kütt ́i vahel sõlmitud liitumislepingu täitmine. Hageja esitas oma nõude, tuginedes hagi esitamise ajal kehtinud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg-le 2, samuti EhS §-le 14 ja ElTS § 65 lg 1 p-le 1. 26. märtsist 2007 on

õiguslik olukord muutunud. EhS-i vastav regulatsioon on sätestatud AÕS § 158, kuid samast kuupäevast muutus kogu tehnovõrkude ja -rajatiste talumise kohustuse regulatsioon oluliselt, sh kehtestati AÕS § 1581. Viidatud paragrahv on AÕS § 158 suhtes erinorm ja reguleerib avalikes huvides ehitatavate tehnovõrkude või -rajatiste talumise kohustust. AÕS § 1581 lg 1 viimase lause kohaselt tekib selles sätestatud talumiskohustus kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (KASVS) sätestatud korras sundvalduse seadmisega. KASVS § 461 lg 3 kohaselt otsustab sundvalduse seadmise organ, kelle pädevuses on koostada planeering, millega kavandatakse vastavate tehnovõrkude või -rajatiste rajamine. Sama seisukohta toetab Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi tsiviilasjas nr 3-2-1-91-08 12. novembril 2008 tehtud määrus, kus Kolleegium on muuhulgas leidnud, et KASVS §-d 462 ja 463 tulenevalt eeldab võrguteenuse osutaja kasuks sundvalduse seadmine sellekohaste haldusaktide vastuvõtmist ning haldustoimingute tegemist. Seega sundvalduse seadmine avalikes huvides tehnovõrgu või - rajatise talumiseks toimub haldusmenetluses, kusjuures tingimused, mille alusel määrata, kas tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, on sätestatud AÕS § 1581 lg 1 teises lauses. Nii on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb muu hulgas elektrituruseaduse § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 sätestatud kohustus. Kolleegiumi hinnangul ei väära eeltoodut AÕS § 1581 lg 3, mis kehtestab, et samas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse tekkimist asjaõigusseaduse §-s 158 sätestatud korras. Siinjuures tuleb aga arvestada, et AÕS § 158 lg 2 kohaselt saab kinnisasja koormamist reaalservituudiga nõuda vaid teise kinnisasja omanik. Eelviidatud Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi määruses on ka leitud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, ehitusseaduse, planeerimisseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seadus, millega mh muudeti oluliselt tehnorajatiste ja -ehitiste talumise kohustuse tingimusi ja talumiskohustuse maksmapaneku korda, ei reguleeri seda, millist seadust kohaldada kohtumenetluses, mis on alanud sarnaselt käesolevale kohtumenetlusele enne selle seaduse jõustumist 26. märtsil 2007. a. Kolleegium on aga leidnud, et sellises olukorras tuleb kohaldada eraõiguse põhimõtet, mille kohaselt kord tekkinud nõue lahendatakse tekkimise aja õiguse järgi - erandiks on seadusjärgsed tulevikku suunatud nõuded, mh talumiskohustuse nõuded. Arvesse võttes, et muutunud õigusliku regulatsiooni tõttu ei ole vaidluse lahendamine enam üldkohtu pädevuses ning tuginedes TsMS § 423 lg 1 p 13, mille järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui ta ei ole pädev asja lahendama, Palun esitatud hagiavaldus jätta läbi vaatamata. Lugeda hageja poolt esitatuks TsMS § 150 lg 1 p-s 3 sätestatud avaldus tasutud riigilõivu tagastamiseks hageja Swedpanga arveldusarvele nr 221025311485. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 13 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui ta ei ole pädev asja lahendama. Kuivõrd muutunud õigusliku regulatsiooni tõttu ei olnud vaidluse lahendamine enam üldkohtu pädevuses, tuleb kohtul jätta hageja nõue läbi vaatamata. Hageja palub lugeda hageja poolt esitatuks TsMS § 150 lg 1 p-s 3 sätestatud avaldus tasutud riigilõivu tagastamiseks hageja Swedpanga arveldusarvele nr 221025311485. hageja on tasunud riigilõivu 1000 krooni 27.detsembril 2006 Rahandusministeeriumi arvele 221023778606, viitenumber 2900072369. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 6 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui asja menetlus lõpetatakse, kuna asi ei kuulu taotluse saanud kohtu pädevusse.