Asjaõigus › Omandiasjad

Hagiavalduse asjaolud Hageja esitas hagi kostja vastu kaasomandi valduse üleandmisele kohustamiseks, kaasomandi kasutuskorra määramiseks ja kaasomandiõiguse rikkumise lõpetamiseks põhjusel, et kostja teeb

takistusi talle pärandatud korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas 1/6 mõttelise osa valdamisel ja kasutamisel. Kostja on vahetanud pärast vanemate surma korteri välisukse lukud ega ole andnud hagejale üle korteri võtmeid. Hagejal puudub mistahes moel võimalus korteriomandit kasutada. Kostja ei ole lõpetanud hageja õiguste rikkumist vabatahtlikult. Hageja palus määrata korteri kasutuskord selliselt, et tema kasutusse jääks 10 m2 suurune tuba, kostja kasutusse 18 m2 suurune tuba ning köök, koridor, vannituba, WC jääksid poolte ühiskasutusse. Hageja vastuhagi õigeks ei võtnud, pidas kaasomandi lõpetamist tema suhtes ebaõiglaseks, kuna tegemist on tema lapsepõlvekoduga ning korteri turuhind on praegu madal, palus hagi rahuldada, vastuhagi rahuldamata jätta ning kohtukulud kostja kanda jätta. Vastuhagiavalduse asjaolud Kostja esitas hageja vastu vastuhagi asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 alusel kaasomandi lõpetamiseks. Pooled on XXX Tallinnas asuva korteri kaasomanikud hageja 1/6 mõttelises osas ja kostja 5/6 mõttelises osas. Kostja palus vastuhagis jätta nimetatud korteriomand tema ainuomandisse, pannes talle kohustuse maksta hagejale rahaline hüvitis kaasomandi osa eest. Vastuhagiavalduse põhjenduste kohaselt on pooled pärast isa surma tülis, mis teeb võimatuks kaasomandi kasutamise ühiselt. Kostja on hagejale teinud ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks poolte kokkuleppel, kuid hageja on sellest keeldunud. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta, kuna hageja osa korterist moodustab ainult 6m2, kuid kasutuskorra määramisel palub ta enda kasutada jätta 10m2 suuruse toa. Selliselt kasutaks hageja ka kostjale kuuluvat mõttelist osa. Kostja palus vastuhagi rahuldada ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust, et korteriomand aadressil XXX Tallinnas kuulub hagejale 1/6 mõttelises osas ja kostjale 5/6 mõttelises osas. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus vastavalt asjaoludele, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohuste maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Asjaõigusseaduse § 76 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Seega ei pea kohus tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Selles asjas kaasomandi lõpetamist välistavat kokkulepet tuvastatud ei ole. Asjaõigusseaduse § 77 lg 2 alusel otsustab kohus kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kuna kaasomandi lõpetamise nõude esitas üksnes kostja vastuhagis, siis kaasomandi lõpetamise viiside üle pooltel vaidlust ei ole ning kohus lähtub kaasomandi lõpetamisel kostja pakutud viisist jätta kaasomand temale ja panna talle kohustus maksta hagejale välja rahaline hüvitis omandi osa kaotamise eest. Kaasomandi lõpetamisel tuleb tagada omandi kaotanud kaasomanikule õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Korteriomandi väärtuse kindlakstegemiseks määras kohus ekspertiisi. 1Partner Kinnisvara eksperthinnangu nr. XXX, tehtud 12.02.-13.02.2009, järgi on XXX Tallinnas korteriomandi

turuväärtus 620 000,00 krooni. Et hagejale kuulub 1/6 mõttelist osa kaasomandist, siis tuleb temale omandiosa kaotamise eest mõista välja hüvitis vastavalt 103 333,33 krooni. Kuna kaasomandi lõpetamine välistab kaasomandiõiguse rikkumise lõpetamiseks, kaasomandi kasutuskorra määramiseks ja valduse üleandmisele kohustamiseks esitatud hagi rahuldamise, siis jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata täiendavalt seda põhistamata. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja taotles määrata hagejale hüvitise maksmiseks kolmekuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil põhjendas ta taotlust pangalaenu saamisega üksnes summas 90 000,00 krooni. Kohus on seisukohal, et taotlus on väljamaksmisele kuuluva summa suurust ja tähtaja pikkust arvesse võttes põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjale tuleb määrata rahalise hüvitise väljamaksmiseks kolmekuuline tähtaeg arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäeti rahuldamata ja vastuhagi rahuldati täies ulatuses siis tuleb menetluskulud jätta hageja AK kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis ja kinnitus, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 174 lg 5 tulenevalt võib kohus nõuda menetluskulude täpsustamist või kuludokumentide esitamist. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.