1.Lõpetada menetlus Maximprodukte Eesti OÜ hagis AS Maag Piimatööstus vastu kinnistut koormava isikliku kasutusõiguse kande kustutamise nõudes, kuna hageja loobus hagist ja kohus võttis hagist loobumise vastu.
2.Kostja menetluskulud kannab hageja.
3.Välja mõista hagejalt Maximprodukte Eesti OÜ-lt kostja AS Maag Piimatööstus kasuks kostja menetluskulud summas 11 800 (üksteist tuhat kaheksasada) krooni.
4.Tagastada Maximprodukte Eesti OÜ-le (arveldusarve nr xxx) pool (50%) 29.05.2008. a ja 14.07.2008. a tasutud riigilõivust summas 500 (viissada) krooni.
5.Määrus saata menetlusosalistele ja riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
EDASIKAEBE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses oli Maximprodukte Eesti OÜ hagis AS Maag Piimatööstus vastu kinnistut koormava isikliku kasutusõiguse kande („Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus teisel järjekohal veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike koos kaevudega, elektrivõrkude omamiseks kasutusõiguse alusel /.../ „) kustutamise nõudes. Hagis taotles hageja kinnistusregistriossa nr xxx (Maximprodukte Eesti OÜ kinnistu xxx I) kolmandasse jakku kantud väidetavalt ebaõige kande (isiklik kasutusõigus Hea Meier AS (AS Maag Piimatööstus endine ärinimi) kasuks) kustutamist.
MENETLUSE KÄIK
2.Kostja oma vastuses hagi ei tunnistanud ja taotles hagi rahuldamata jätmist. Kostja vastusele oli lisatud volikiri õigusteenuse osutamiseks (AB In Jure advokaat M. P., esindamine tsiviilasjas 2-08-21669; tl 39-41).
3.Kohtuistungil 22.10.2008. a andis kohus pooltele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks 1 kuu (tl 53-56). Kohus määras uue kohtuistungi 08.01.2009. a (tl 56-57). 06.01.2009. a esitas hageja esindaja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, kuna pooled ei ole jõudnud kõiges kokku leppida ning kompromissi saavutamise tõenäosus on suur (tl 58).
4.Kohtuistungile 29.01.2009. a hageja esindaja A.V. ei ilmunud, teine esindaja (juhatuse liige) taotles kohtuistungi edasilükkamist, kostja esindaja ei vaielnud edasilükkamisele vastu ning teatas, et kompromissi ei ole sõlmitud (tl 65).
5.Kohtuistungil 23.02.2009. a hageja loobus hagist. Hageja esindaja selgitas, et pooled jõudsid kokkuleppele ning hageja loodab, et kompromiss allkirjastatakse. Hageja taotles poole tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled on kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad endi kanda. Kostja esindaja menetluse lõpetamisele vastu ei vaielnud ning leidis, et kostja menetluskulud peab kandma hageja (tl 67).
6.27.02.2009. a esitas kostja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks summas 11 800 krooni (tl 71-72) ning 09.03.2009. a täpsustas avaldust (tl 75-76).
7.Hageja esitas 13.03.2009. a oma seisukoha kostja menetluskulude hüvitamise avaldusele ning leidis, et kostja avaldusest ega ka sellele lisatud arvest pole võimalik välja lugeda, millise konkreetse teenuse ja mitme töötunni eest on taotluses toodud summa (11 800 krooni) kostjale esitatud ning pole välja toodud ka ühiku maksumust, mistõttu on hagejal raske oma arvamust menetluskulude suuruse (k.a. hüvitamise) osas väljendada.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus võtab hagist loobumise vastu, lõpetab menetluse, mõistab hagejalt välja kostja menetluskulud ja tagastab pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust.
9.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja esindajad esitasid kohtuistungil 23.02.2009. a kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks, avaldus on protokollitud, kohus selgitas loobumise õiguslike tagajärgi ning esindajad kinnitasid loobumise tagajärgedest arusaamist allkirjadega kohtuistungi protokollis (tl 67).
10.Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432).
11.Kostja taotleb menetluskulude (õigusabikulud summas 11 800) väljamõistmist hagejalt. Kostja on lisanud taotlusele arve nr 101/2008 teenuse 11 800 krooni (õigusteenus: esindamine tsiviilasjas nr 2-08-21669 Viru Maakohtus, hind 10 000 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % e 1 800 krooni) tasumiseks.
12.TsMS ja TMS RakS § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2009. a alustatud menetluste puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
13.Vastavalt TsMS § 1741 lg 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
14.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud.
15.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava lahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
16.Hageja leiab, et kostja õigusabikulud (TsMS § 144 p 1) kulud on tõendamata (arvest ei nähtu ühikut ja ühiku hinda, konkreetset teenust).
17.Kohus leiab, et hageja peab hüvitama kostja kohtuvälised kulud. Õigusabikulud, arvestades käesoleva kohtuasja keerukust, menetluse kestust, kohtuistungite arvu, ei ole
põhjendamatult suured. Esitatud hagi oli tuvastushagi (hagihinna eeldus 15 000 krooni). Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega kinnitatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad § 1 lg 1 kohaselt on maksimaalselt sissenõutav kulu (tsiviilasja hinna puhul 10 001 kuni 50 000 krooni) 25 000 krooni. Kostja õigusabikulud on piirmäärast 1,5 korda väiksemad. Hageja algatatud kohtumenetlus on kostjale kulutusi põhjustanud. Hagi esitamisel tuleb hagejal arvestada, et kohtumenetlus võib kaasa tuua vastaspoole menetluskulude sh vastaspoole lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse. Seega tuleks kaaluda iga hagi esitamise põhjendatust. Hageja loobus hagist, selgitades, et pooled on vaidluse lahendanud kohtuväliselt kompromissiga ning pooled jätavad menetluskulud endi kanda. Samas ei esitatud kompromissi kohtule kompromissläbirääkimiste ajal, peale kompromissläbirääkimiste tähtaega, kohtuistungil 23.02.2009. a ega ka peale seda.
18.Kohus ei nõustu hageja põhjendustega õigusabikulude avalduse rahuldamata jätmiseks. Kuna kohus peab antud tsiviilasja keerukaks ning menetluse käiku ja kestust arvestades, menetluskulude suurust põhjendatuks, ei ole ühiku (nt tunni) hinna näitamata jätmine õigusabikulude puhul selliseks takistuseks, et jätta avaldus rahuldamata. Riigikohtu 14.09.2006. a otsuse 3-2-1-68-06 kohaselt kulude tõendatuks lugemine on jäetud igakordselt kohtu hinnata, arvestades kõiki asjaolusid, mh esitatud dokumentide usaldusväärsust (arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks=0,2,9858,9944,9946&tekst=222492115 ). Arusaamatu on ka hageja õiguslik positsioon menetluskulude jaotamise kohta poolte vahel kompromissi alusel.
19.Hageja palub poole (50%) hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja tasus 29.05.2008. a Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 viitenumbrile 2900072136 riigilõivu 200 krooni ja täiendavalt riigilõivu 14.07.2008. a 800 krooni. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist. Seega tuleb 500 krooni Maximprodukte Eesti OÜ-le tagastada.
20.Lähtudes eeltoodus ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429, § 432, § 150 lg 2 p 2, § 168 lg 4 , § 1741 lg 1, § 175 lg 1 lõpetab kohus tsiviilasja menetluse, mõistab hagejalt välja kostja menetluskulud ning tagastab hagejale pool tasutud riigilõivust.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.