Sergei Meršini (isikukood: XXXXXXXXXX; elukoht: XXX XX ) hagi AS Torbist (endine ärinimi AS Mai Toidukaubad; registrikood: 10160360; asukoht: Narva Tapamaja 1) ja Leonid Tamjari (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX XX ) vastu 899 631.33 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
271 382 krooni
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26.08.2008. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Torbist apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant AS Torbist Vastustaja Sergei Meršin, esindaja Igor Belugin
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 26.08.2008 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
3.Jätta maakohtus kantud Sergei Meršini ja AS Torbist menetluskulud nende endi kanda. Jätta maakohtus Leonid Tamjari kantud menetluskulud Sergei Meršini kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Sergei Meršin esitas 29.06.2005 maakohtule hagiavalduse AS Torbist (endine ärinimi AS Mai Toidukaubad) (kostja 1) ja Leonid Tamjari (kostja 2) vastu, milles palus välja mõista kostjalt 1 hageja kasuks laen summas 135 691 krooni ja viivised 1126 päeva eest summas 763 940.33 krooni, kokku 899 631.33 krooni. Kui kostja 1 varast ei jätku hageja nõude rahuldamiseks, palus hageja mõista puuduv summa hageja kasuks välja kostjalt 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 30.11.1998 määramata tähtajaga laenulepingu summas 135 691 krooni ning hageja kandis 135 691 krooni kostja 1 pangaarvele Hansapangas. Vastavalt lepingu punktile 3.1 pidi kostja 1 tagastama laenusumma 10 päeva jooksul pärast hageja vastava kirjaliku nõude esitamist. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled suuliselt kokku, et laen tagastatakse ligikaudu aasta pärast lepingu sõlmimist. Õigeaegselt tagastamata laenu eest kohustus kostja 1 lepingu punkti 3.2 alusel tasuma viivist 0,5% tagastamata summalt iga maksetähtaega ületanud päeva eest. 02.12.1999 esitas hageja kostja 1 esindajale nimetatud tehingus L. Tamjarile nõude tagastada laenulepingu alusel saadud raha. Seisuga 30.06.2005 on võla tasumisega viivitatud üle viie ja poole aasta, kokku 2026 päeva, mille eest moodustab viivis 1 374 549.83 krooni. Hagi on esitatud laenusummale 135 691 krooni ja viivistele 1126 päeva ulatuses (135 691 krooni x 0,005 x 1126) 763 940.33 krooni. Seoses sellega, et hageja oli kuni 17.10.2001 kostja 1 ainsaks juhatuse liikmeks, ei saanud juhatus teha otsust hagejale võla tagastamise suhtes. Antud juhul oli TsÜS § 45 lg 2 mõttes juhatust asendavaks organiks kostja 1 nõukogu või aktsionäride üldkogu. Kostja 2 oli kostja 1 nõukogu esimees ja suurim aktsionär, kes takistas hagejale laenu ja viiviste tagastamise otsuse
vastuvõtmist. Seega vastutab kostja 2 hageja ees vastavalt ÄS § 289 ja TsÜS § 45 lg 2, kui kostja 1 varast ei jätku hageja nõude rahuldamiseks.
2.AS Torbist hagi ei tunnistanud. Kostja 1 leidis, et ei ole kunagi sõlminud hagejaga laenulepingut. L. Tamjar kui kostja 1 nõukogu esimees ei olnud õigustatud sõlmima 30.11.1998 laenulepingut. Aktsiaseltsi nõukogu esimehe volitused on kindlaks määratud aktsiaseltsi põhikirja ning äriseadustikuga. Hageja poolt kohtule esitatud 30.11.1998 leping on võltsitud, see ei vasta antud liiki lepingu koostamise elementaarsetele nõuetele. 30.11.1998 maksedokumendist ei nähtu, et summa kantakse üle vastavalt 30.11.1998 lepingule. Ühingu juhtimise ajal tegi hageja massiliselt selliseid ülekandeid. Ainsa juhatuse liikme ja direktorina olid hagejal volitused käsutada ainuisikuliselt aktsiaseltsi finantse. Hageja maksis igapäevaselt rahalisi vahendeid aktsiaseltsi kassasse ja arveldusarvele, samuti sai kassast rahalisi vahendeid. Sissetulek ületas pidevalt väljamineku. Selle tulemusena tekkis aktsiaseltsil võlgnevus hageja ees, mis tasuti täielikult temaga lepingu lõpetamisel 2002 aprillis. Mingit võlgnevust aktsiaseltsil hageja ees ei ole. L. Tamjar hagi ei tunnistanud, leides, et ei ole sõlminud hagejaga 30.11.1998 laenulepingut, kuna nõukogu esimehena ei olnud tal volitusi lepingute sõlmimiseks. L. Tamjar leidis, et ta ei ole nõuetekohane kostja. Tema kui kostja 1 nõukogu esimehe volitused olid kindlaks määratud põhikirjaga ning tal ei olnud lepingute sõlmimise õigust. Hageja esitatud 30.11.1998 laenuleping ja 02.12.1999 avaldus on võltsitud. Kõige suuremaks aktsionäriks sai L. Tamjar 17.08.2001, volituse finantside kasutamiseks sai ta vastavalt töölepingule 01.02.2002. 2002 aprillis tagastati hagejale kogu võlasumma.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 26.08.2008 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja AS-lt Torbist S. Meršini kasuks põhivõlgnevuse 135 691 krooni ja viivised 135 691 krooni. S. Meršini hagi L. Tamjari vastu jättis kohus rahuldamata. S. Meršini ja AS Torbist menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda ning L. Tamjari menetluskulud hageja kanda. Otsuse kohaselt on laenulepingu sõlmimine hageja ja kostja 1 vahel tõendatud kirjaliku laenulepinguga ja maksekorraldusega. Laenuleping on sõlmitud poolte vahel järgides kirjalikku vormi vastavalt TsK § 273. Samuti on leping aktsionäride erakorralise koosoleku otsuse alusel allkirjastatud pädevate isikute poolt ja on seega kostjale 1 siduv. Kostjate väited 30.11.1998 lepingu võltsimise osas on paljasõnalised. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 91 ja alates 01.01.2006 kehtima hakanud TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et leping oleks võltsitud. Hoiupanga 30.11.1998 maksekorralduse kohaselt on hageja kandud kostjale 1 üle 135 691 krooni, sellega on tõendatud, et hageja on lepingu järgi üle andnud laenu kostjale. Lisaks sellele on hageja väide, et laenu jaoks vahetas ta 10 000 USA dollarit, s.o 135 691 krooni, tõendatud Hoiupanga valuuta ostu orderiga. Kostja 1 aktsionäride 20.11.1998 erakorralise koosoleku protokolli kohaselt on samuti otsustatud võtta hagejalt laenuks just 10 000 USA dollarit. Kostjate väide, et antud kuupäeval aktsionäride erakorralist koosolekut ei toimunud, on paljasõnaline. Koosoleku protokolli järgi on arutatud läbi olulised laenulepingu tingimused nagu laenusumma ja viivis 0,5%, kuulates ära nõukogu esimehe L. Tamjari, ning kui seejärel on aktsionäride häälteenamusega otsus vastu võetud, oli AS-l Mai Toidukaubad L. Tamjari esindusel volitus võtta hagejalt laenu. Kohus ei arvestanud kostja väidet, et juhul kui nimetatud koosolek toimus, on selle kokkukutsumise korda rikutud,
kuna aktsionäride otsust selles osas ei ole eraldi vaidlustatud ja seega tuleb lähtuda kehtivast aktsionäride otsusest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kõik aktsionärid ei olnud teadlikud erakorralise koosoleku kokkukutsumisest ja toimumisest. Ka kostja 1 2001. a raamatupidamise aruande jaotuses „Pikaajalised kohustused“ reas 19.1 „Mittekonventeeritud võlakohustused“ märgitud number 135 691 langeb täpselt kokku tsiviilasjas esitatud põhinõudega. Nimetatud dokumentaalne tõend tõendab, et kostjal 1 on hageja ees põhivõla 135 691 krooni maksmise kohustus. Laenulepingu punkti 3.1 kohaselt kohustub laenusaaja tagastama laenuandjale laenu laenuandja kirjalikul nõudmisel kümne päeva jooksul nõude esitamisest. L. Tamjari väide, et 02.12.1999 avaldus laenu tagastamiseks on võltsitud, on paljasõnaline ja tõendamata. Avaldus on allkirjastatud ja kinnitatud templiga AS Mai Toidukaubad poolt, ärakirja koopia õigsust on tõestanud ka notar 02.12.2002. Eeltooduga on tõendatud, et hageja on kostjale 1 esitanud lepingu järgi nõudmise laenu tagastamiseks ja seega on hageja nõue alates 02.11.1999 lugedes järgmisest päevast kümme päeva edasi (s.o 12.11.1999) muutunud sissenõutavaks. Alates 13.11.1999 on hagejal õigus rakendada laenulepingu punkti 3.2, s.o esitada viivisnõue – 0,5% tähtaegselt tasumata maksete summalt iga maksetähtaega ületanud päeva eest. Kohus leidis, et kostja 1 ei ole täitnud laenulepingu järgi võetud kohustust hagejale ning hagejal on seetõttu õigus nõuda kostjalt 1 kohustuse täitmist. Kostjate väide, et 2002 aprillis tagastati hagejale kogu võlasumma, on paljasõnaline. Kostja 1 B-kaardi kohaselt oli hageja ettevõtte ainukeseks juhatuse liikmeks 08.11.1996-17.10.2001. Kostja 1 1999. a kasumiaruanne ei tõenda kuidagi seda, et hageja oleks laenu tagasi saanud, sest kohtule ei ole esitatud tõendit, mille järgi hageja oleks vastu võtnud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmisena raha kostjalt 1. Asjaolu, et hageja juhatuse liikmena tegi otsuseid ettevõtte raha käsutamisel, ei tõenda seda, et ta oleks oma raha kätte saanud. Samuti ei tõenda seda kostja 1 kohustuste ja omakapitali kohta registrile esitatud tõendid, kui puuduvad algdokumendid, mis peegeldaksid esitatud tõendi õigsust. Kostjad on esitanud ka 37 kassaväljamineku orderit, väitega, et need kinnitavad seda, et 1999 detsembris sai hageja ettevõte kassast kätte 1 232 000 krooni. Ühelgi kassaväljamineku orderil ei ole kirjas, et raha oleks väljastatud hagejale laenulepingulise kohustuse täitmiseks. Sama on ka palgatõendiga, töölepinguga, pandilepinguga ja 2000-2001 kassaväljamineku orderitega. Kostja on esitanud ka 04.04.2002 kokkuleppe, mille kohaselt AS Mai Toidukaubad juhatuse liikme Nelli Tamjari isikus ja hageja jõudsid kokkuleppele, et „AS Mai Toidukaubad müüb Maria Sustovale müügipaviljonid aadressil Kreenholmi 39A, 39B 220 000 krooni eest. Tasumine toimub AS Mai Toidukaubad võlgnevuse mahakirjutamise arvel Sergei Meršini ees. 135 691 krooni kirjutatakse maha arvelt nr 95 (füüsiliste isikute laenud), ülejäänud summa arvelt nr 71 (arveldused aruandlusaluste isikutega)“. Hageja väide, et kokkulepe on võltsitud, on paljasõnaline, samas on kokkuleppe sõnastus ebaselge ning ei ole võimalik aru saada, kas kokkuleppe täitmisel hageja ees täidetakse vaidlusalune laenulepingujärgne kohustus või mitte. Seetõttu ei saa 04.04.2002 kokkulepet ja kassaväljamineku orderit arvestada tõendina, mis kinnitaks, et kostja 1 on hageja ees täitnud oma kohustuse vaidlusaluse laenulepingu järgi. Pikaajaliste kohustuste kohta on kostja 1 majandusaasta aruandes märgitud võlg üksnes ühele eraisikule summas 135 691 krooni 2000. a seisuga ja kohustuse lõppemise kuupäevaks 2002. a. Selline märge ettevõtte raamatupidamises iseenesest ei tõenda, et ettevõte on kohustused hageja ees täitnud, sest puuduvad dokumendid nimetatud kohustuse täitmise kohta. Asjaolu, et 04.04.2002 kokkuleppe ja kassaväljamineku orderi järgi ei täidetud ära laenulepinguga võetud kohustust hageja ees, tõendab 26.04.2002 kokkulepe hageja ja L. Tamjari vahel järgmises: „AS Mai Toidukaubad saab paviljoni rentimise eest aadressil
Kreenholmi 39AB OÜ-lt VMF Boltic renditasu 4000 krooni kuni 31.12.2002. AS Mai Toidukaubad maksab OÜ Meralex eest Energia turu renditasu 3000 krooni kuni 31.12.2002. OÜ Melarex rendib AS-lt Mai lao aadressil XXX XX ja müügikioski koos seadmetega Energia turul 3000 krooni eest kuni 31.12.2002. Rendi eest tasumine toimub AS Mai Toidukabad võla arvel Meršini ees. Puhkuse rahade võlg kustutatakse 5 kuu rendi jooksul kuni 2002 septembrini kaasa arvatud“. Kohus nõustus hagejaga, et hageja esitatud kokkuleppe järgi jäi 04.04.2002 seisuga kostjal 1 võlg hageja ees eksisteerima. Ka kostja 1 29.06.2003 aktsionäride erakorralise koosoleku protokollist nähtub, et aktsiaselts on jätkuvalt hagejale võlgu, kuigi leitakse, et hageja võlad aktsiaseltsi ees on suuremad. ÄS § 289 kohaselt vastutab aktsionär kolmandale isikule tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju eest. Hageja ei ole tõendanud ja küllaldaselt põhistanud, milliste oluliste kohustuste täitmata jätmise tõttu peaks lisaks kostjale 1 kostja 2 vastutama hagejale tekitatud kahju eest. Eeltoodu tõttu ei rahuldanud kohus hageja nõuet kostja 2 suhtes. Kostja viivise arvestust ei vaidlustanud, kuid leidis, et viivised ei saa olla suuremad kui põhivõlg, seetõttu vähendas kohus viiviseid põhivõla suuruseni, viidates Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-66-05.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.AS Torbist taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsusega S. Meršini hagi rahuldamata jätmist. Kaebuse põhjenduste kohaselt kuulub kohtuotsus vaidlustatud osas tühistamisele seoses tõendite ebaõige hindamise, materiaalõiguse normide väära tõlgendamise ja menetlusnormide olulise rikkumisega. Kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Hageja põhjendas oma hagi 30.11.1998 laenulepinguga. Kohtule esitatud sõnastuses leping ei oma õigusjõudu. Kohus, võttes arvesse tunnistaja Aleksandr Jefimovi ütlusi, luges ekslikult tõendatuks, et aktsionäride erakorraline koosolek 20.11.1998 toimus. Võttes A. Jefimovi ütlusi usaldusväärsetena, rikkus kohus oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 230 lg 1). Kostjate vastuväited seisnesid selles, et 30.11.1998 laenulepingut hagejaga ei ole sõlmitud ning aktsionäride erakorralist koosolekut 20.11.1998 ole ei toimunud. Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostjate taotluse AS Mai Toidukaubad aktsionäri V. Popovi tunnistajana ülekuulamiseks, kuigi kostjad olid tema ülekuulamise vajadust põhjendanud. V. Popov võis tõendada asjaolu, et aktsionäride erakorralist koosolekut 20.11.1998 ei toimunud. Kohus ei pööranud tähelepanu hageja ütlustele kohtuistungil selle kohta, et erakorralist aktsionäride koosolekut 20.11.1998 vastavalt äriseadustiku ja seltsi põhikirja nõuetele tema kui aktsiaseltsi juhatuse esimees ei määranud. Samuti ei arvestanud kohus kostjate väidet, et A. Jefimov on viimastel aastatel esitanud hagisid kostja 1 vastu, mis on jäetud rahuldamata, millega seoses on tal kujunenud äärmiselt negatiivne suhtumine kostjatesse ning seetõttu tuleb tema ütlustesse suhtuda kriitiliselt. 30.11.1998 laenulepingu ja 20.11.1998 aktsionäride erakorralise koosoleku protokolli võltsimisest annab tunnistust asjaolu, et need ei vasta teineteisele täielikult. 30.11.1998 maksekorralduses, mille järgi hageja kandis üle 135 691 krooni, puudub selgitus selle kohta, et summa kantakse üle 30.11.1998 laenulepingu täitmiseks. Tegeledes ainuisikuliselt seltsi finantsmajandustegevusega, tegi hageja hulgaliselt ülekandeid, mis on tõendatud esitatud dokumentaalsete tõenditega. Ebakorrektne on kohtu viide S. Bürgeri kinnitatud ja väljaantud 30.11.1998 laenulepingu koopiale kui tõenduslikku tähtsust omavale
dokumendile. S. Bürger töötas AS-s Mai Toidukaubad alates 02.05.2001 kuni 02.05.2002. Jääb arusaamatuks, kellelt sai ja kellele andis sel perioodil S. Bürger välja lepingu koopia. Põhjendamatu on kohtu viide hageja 02.12.1999 nõudele tagastada võlg, kuna see on adresseeritud mitteõiguspädevale isikule – aktsiaseltsi nõukogu esimehele, kellele ei ole antud õigusi selliste küsimuste lahendamiseks. L. Tamjar teatas kohtuistungil, et 02.12.1999 avaldust laenu tagastamise nõudega ei ole ta saanud. Antud küsimuse lahendamiseks pidanuks hageja, olles seltsi juhatuse esimees, kutsuma kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku. Ajavahemikul 08.11.1996 kuni 17.10.2001 oli hageja aktsiaseltsi ainsaks juhatuse liikmeks ja juhtis ainuisikuliselt seltsi finants-majandustegevust. Seoses ebapiisava kontrolliga hageja tegevuse üle, pärast tema väljaarvamist juhatuse koosseisust ning raamatupidamisdokumentide kontrollimist, avastati võlgnevus summas 135 691 krooni, mis otsustati hagejale välja maksa (tl 48-51), vältimaks kauakestvaid kontrollimisi, mis võinuks mõjutada negatiivselt seltsi tegevust. Töölepingu lõpetamisel hagejaga maksti talle välja 220 000 krooni, mis sisaldas ka võlgnevust 135 691 krooni. Võlgnevuse kustutamist tõendab 2002. majandusaasta bilanss, kus võlgnevust summas 135 691 krooni ei ole. Kostjad on esitanud kohtule dokumentaalsed tõendid, mis objektiivselt kinnitavad võlgnevuse kustutamist, kuid kohus jättis need tähelepanuta (tl 76-78, 143). Kohus ei analüüsinud hageja ütlusi, tema esitatud dokumentaalseid tõendeid, temapoolsete tunnistajate ütlusi, tunnistades nende tõenduslikku tähtsust. Samaaegselt aga, ignoreerides kostjate esitatud tõendeid, tunnistas kohus kostjate väited paljasõnalisteks.
5.S. Meršin vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole kohus rikkunud oluliselt menetlusnorme. Kohtuotsus rajaneb tõenditel ja ei tugine asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohus on arvestanud kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid ning andnud neile tõenditele õige hinnangu. Apellant ei ole ümber lükanud hageja esitatud tõendeid ja kohtu poolt nendele tõenditele antud hinnanguid. Apellatsioonkaebusest ei selgu, milliste tõendite alusel saaks ringkonnakohus teha asjas teistsuguse otsuse. Väide, et kohus tõlgendas vääralt materiaalõiguse norme, on paljasõnaline, kuna apellant ei too ühtki konkreetset normi, mida kohus oleks vääralt tõlgendanud. Kostja L. Tamjari kirjad ja avaldused kohtuistungil ei ole tõendid. Vande all ei soovinud L. Tamjar kohtuistungil midagi kinnitada. Apellant ei too esile ühtki tõendit, mis lükkaks tunnistaja A. Jefimovi ütlused ümber. Kui apellant ei tunnusta aktsionäride 20.11.1998 koosoleku läbiviimist, siis saanuks kostjad esitada selles osas vastuhagi. Kostjad ei ole seda teinud. Apellant tõlgendab valesti hageja seisukohta, märkides, et hageja ütles kohtuistungil, et tema kui aktsiaseltsi juhatuse esimees ei määranud erakorralist aktsionäride koosolekut 20.11.1998. Ka ei saa hageja ütluseid kohtuistungil käsitleda tõenditena, kuna ütluseid ei antud vande all. Taotlus V. Popovi tunnistajana ülekuulamiseks ei olnud põhjendatud. Taotluse fraasi „V. Popov on AS Torbist aktsionär ning tal on teada asjas tähtsust omavad asja tehiolud“ ei saa käsitleda põhjendusena, kuna sellest ei selgu, mida nimelt saab tunnistaja kinnitada. Seisukoht, et 20.11.1998 aktsionäride koosolek ei toimunud, kuna aktsionär V. Popov ei osalenud sellel, näitab, et V. Popov ei ole tunnistaja selle koosoleku läbiviimise osas. Ka hageja kinnitas, et V. Popov sellest koosolekust osa ei võtnud. Samas apellatsioonkaebuses ei taotleta V. Popovi tunnistajana ringkonnakohtu istungil ülekuulamist.
Tunnistaja S. Bürger seletas kohtuistungil, et töötas AS-s Mai Toidukaubad alates 02.05.2001 kuni 02.05.2002 ning sel perioodil, kui hageja pöördus tema poole, tegi ta hagejale AS Mai Toidukaubad lepingute toimikus olevast laenulepingust koopia. Mis jäi apellandile selle tõendi osas arusaamatuks, apellatsioonkaebusest ei selgu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja vaidlustatud Viru Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata.
7.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsus osas, millega hagi osaliselt rahuldati kostja AS Torbist vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles leiti, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping, hageja andis lepingu alusel kostjale laenu ja kostja ei ole täitnud kohustust laenu tagastamise osas, kooskõlas TsMS § 654 lg 6 ei korda ringkonnakohus selles osas maakohtu põhjendusi.
8.Apellandi väide, et maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, ei ole õige. Maakohus on õigesti jaganud poolte vahel tõendamiskoormuse ning andnud hinnangu poolte esitatud tõenditele.
9.Apellandi väitel arvestas maakohus ebaõigesti tõendina 30.11.1998 ( tl 6) lepingut, mille kohaselt hageja andis kostjale 1 laenu summas 135 691 kr. Apellant esitab oma seisukoha kinnituseks kolm väidet:
1.Tegemist on võltsitud dokumendiga, kostja 1 on kogu aeg sellele tuginenud.
2.Kostja 1 ei vajanud üldse laenu, kuna omas stabiilset tulu.
3.Kostja 1 poolt lepingule allakirjutanud L. Tamjar avaldas maakohtus, et ta ei kirjutanud lepingule alla, kuna tal ei olnud selleks volitusi.
9.1.Ringkonnakohus märgib, et apellant ei ole oma vastuväidet, et 30.11.1998 leping on võltsitud, tõendanud. Ebaõige on ka apellandi väide, et hageja ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hageja esitas maakohtule lepingu. Kostja 1 väitis, et allkirjad lepingul on võltsitud, samas väitis kostja 1, et tema esindaja ei saanud alla kirjutada, kuna ta ei omanud volitust, seega isegi kui allkiri ei ole võltsitud, on leping õigustühine. Pooled ei taotlenud maakohtus ekspertiisi tegemist. Kostja 1 avaldas maakohtu istungil, et „kohtus on olnud mitu asja, kus vaadati läbi just need võltsitud lepingud. On tehtud ka ekspertiisid. Kõigis ekspertiisides on antud vastus, et täpselt ei saa öelda, kas nendes lepingutes on Leonid Tamjari allkiri või mitte“ (I kd tl 131). Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras tuvastas maakohus õigesti, et poolte vahel oli laenusuhe. Hageja tõendas lepingu sõlmimist lisaks lepingule ka tunnistaja A. Jefimovi ütlustega. Apellandi väide, et maakohus on A. Jefimovi ütlusi tõendina arvestades rikkunud menetlusnorme, on põhjendamatu. Apellandi viide tõendamiskoormusele ei ole õige. Apellant esitas dokumentaalsed tõendid, s.h lepingudokumendi, dokumendid rahavahetamise ja arvele kandmise kohta, samuti
erakorralise üldkoosoleku toimumise kohta, lisaks kuulati üle ka tunnistaja. Kostja I aga esitas seadusliku esindaja seletuse, mis ei ole tõendina arvestatav.
9.2.Ringkonnakohus leiab, et apellandi väide, et hagi põhjendamatust kinnitab ka see, et kostja 1 ei vajanud laenu, ei ole õige. Asjaolu üle, kas kostja 1 vajas laenu või mitte, ei ole pooled vaielnud ja see ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kuna õigesti on tuvastatud, et kostja 1 võttis laenu.
9.3.Apellandi väide, et kostja 1 poolt allakirjutanud L. Tamjar avaldas maakohtus, et ta ei kirjutanud sellele lepingule alla, kuna tal ei olnud selleks volitusi, on tõendamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lahendis tõenditele antud hinnanguga ning ei korda seda käesolevas otsuses.
10.Ringkonnakohus leiab, et apellandi väide, et maakohus rikkus menetlusnormi, kuna jättis rahuldamata kostja 1 taotluse tunnistaja V. Popovi ülekuulamiseks, ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et kostja 1 esitas maakohtule tunnistaja ülekuulamise taotluse põhjenduseks, et V. Popov oskaks kinnitada, et 1998. ei kutsutud erakorralist aktsionäride koosolekut kokku korrakohaselt, kuna tunnistaja teab kinnitada, et tema kutset ei saanud. Maakohus jättis taotluse rahuldamata põhjendusega, et tunnistaja ei tea anda ütlusi asjas vaidluse all olevate asjaolude kohta. Ringkonnakohtu arvates otsustas maakohus õigesti V. Popovi ülekuulamise taotluse rahuldamata jätta. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et viimasel kohtuistungil oli kostja 1 nõus, et kohus teeb asjas kogutud tõendite pinnalt lahendi ja ei soovi asja materjalide täiendamist ( II kd tl 9). Kostja 1 ei ole ka kooskõlas TsMS § 333 lg 1 esitanud vastuväidet kohtu tegevuse kohta tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisel. Apellatsioonkaebuses on kostja 1 esitanud väite, et tunnistaja V. Popovi ei kuulatud üle menetlusnorme rikkudes, kuid apellant ei esita põhistusi, miks teda oleks tulnud üle kuulata, millise asjaolu kinnituseks, samuti ei esita apellant tunnistaja ülekuulamise taotlust ka ringkonnakohtule.
11.Apellandi väited, et võlgnevus hageja ees on seoses töölepingu lõpetamisega 2002. aastal kustutatud, ei ole tõendatud ja on vastuolus hageja väidetega selle kohta, et laenusuhet ei olnudki. Ringkonnakohus märgib, et raamatupidamise kanded võivad olla täiendavaks tõendiks, kuid ei saa olla iseseisev ja piisav tõend laenu olemasolu või puudumise kohta. Hageja väitel ei ole kostja 1 temale laenu tagastanud ja kostja I ei ole vastupidist tõendanud. Asja materjalide juures on erinevatel kuupäevadel 2002 sõlmitud kokkulepped (I kd tl 76, 144) hageja ja kostja 1 vahel, kuid kostja I ei ole esitanud tõendeid, milline võlgnevuse kustutamise kokkulepe täideti.
12.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.