Muud › Muud hagiasjad

HAGIAVALDUSE SISU

30.11.1998.a. hageja ja kostja (1) sõlmisid määramata tähtajaga laenulepingu summas 135 691 krooni. Vastavalt lepingu p 1.3. kostja (1) peab tagastama laenusumma 10 päeva jooksul pärast hageja vastava kirjaliku nõude esitamist.

1(11)

2-05-8380

Laenulepingu sõlmimisel pooled leppisid suuliselt kokku, et laenu tagastamine teostataks ligikaudu aasta pärast lepingu sõlmimist. Õigeaegselt tagastamata laenu eest kostja (1) lepingu p.3.2. alusel on kohustatud tasuma viiviseid 0,5% tagastamata summalt iga maksetähtaega ületanud päeva eest. 30.11.1998 hageja kandis rahasumma 135 691 krooni kostja (1) pangaarvele nr 1120056027 Hansapangas. 02.12.1999.a. hageja esitas kostja esindajale nimetatud tehingus L.T.’ile avalduse nõudega tagastada 30.11.1998.a. laenulepingu alusel saadud raha. Laenulepingu p.3.1. ettenähtud tähtajaks laenusummat hagejale ei tagastatud. Hageja korduvalt meenutas suuliselt L.T.ile kui kostja (1) esindajale antud tehingus laenusumma tagastamise vajalikkust. Samuti pöördus seoses võlgnevusega kirjalikult kostja (1) poole. Vaatamata sellele, et kostja (1) majanduslik olukord võimaldas tagastada hagejale laenusumma ja tasuda viivised, kostja (1) ei teinud otsust võla tagastamise kohta. L.T. kui kostja (1) Nõukogu esimees ja kostja (1) kõige suurem aktsionär ja aktsiate kontrollpaketi omanik, isiklikult takistas sellise otsuse vastuvõtmist ja võla tagastamist. 10.04.2003 ja 09.02.2004 hageja pöördus kostja poole avaldustega meenutades hagejale laenusumma ja arvestatud viiviste väljamaksmise vajalikkust. Laenusumma tagastamise nõude oli hageja esitanud 02.12.1999, seega hagi esitamise seisuga 30.06.2005 võla tasumisega viivitamine moodustab üle viie ja poole aasta, s.t.: 13.12.1999 kuni12.12.2000 366 päeva (liigaasta) 13.12.2000 kuni 12.12.2001 – 365 päeva 13.12.2001 kuni 12.12.2002 – 365 päeva 13.12.2002 kuni 12.12.2003 – 365 päeva 13.12.2003 kuni 12.12.2004 – 366 (liigaasta) Alates 13.12.2004 kuni 30.06.2005 - -18+31+28+31+30+31+30=199 päeva. Võla tagastamise viivitus kokku 2026 päeva, hagejale väljamaksmisele kuuluva viiviste summa moodustab kokku: 135691 krooni x 0,005 x 2026 = 1374549,83 krooni. Kostja (1) koguvõlgnevus hagejale moodustab: 135691 krooni + 1374549,83 krooni = 1510240,83 krooni Arvestades, et hageja töötas kostja juures töölepingu alusel kuni 01.05.2002.a. ja arvestades, et hagejal on võimalus riigilõivu tasuda, hageja esitab hagi laenusummale 135691 krooni ja laenu tagastamisega viivitamise eest viivistele 1126 päeva ulatuses, mis moodustab: 135691 krooni x 0,005 x 1126 = 763940,33 krooni. Seoses sellega, et hageja oli kuni 17.10.2001.a. kostja (1) ainsaks juhatuse liikmeks, juhatus ei saanud teha otsust hagejale võla tagastamise suhtes. Antud juhul, TsÜS § 45 lg 2 mõttes on juhatust asendavaks organiks kostja (1) nõukogu või aktsionäride üldkogu. Kostja (2) oli kostja (1) nõukogu esimees ja suurim aktsionär, kes takistas hagejale laenu ja viiviste tagastamise otsuse vastuvõtmist. Seega vastutab nüüd hageja ees kostja (2) vastavalt Äriseadustiku § 289 ja TsÜS § 45 lg 2, kui kostja (1) varast ei jätku hageja nõude rahuldamiseks.

2(11)

2-05-8380

Hageja palub välja mõista kostjalt (1) hageja kasuks 135 691 krooni ja laenu ja viiviseid 1126 päeva eest summas 763 940.33 krooni. Kokku välja mõista kostjalt (1) hageja kasuks 899631.33 krooni. Kohtukulud jätta kostja (1) kanda ja mõista kostjalt 1) välja hageja kasuks 42 000 krooni riigilõivu ja 3500 krooni õigusabikulude eest. Kui kostja (1) varast ei jätku hageja nõude summas 345131 krooni rahuldamiseks, palub hageja mõista puuduv summa hageja kasuks välja kostjalt (2).

KOSTJA (1 – AS T.) VASTUS

Kostja (1) ei tunnista S. M. hagi 899631.33 krooni väljamõistmises täies ulatuses. AS M.T. ei ole kunagi sõlminud hagejaga laenulepingut. L.T., kui AS M. T. Nõukogu esimees ei olnud õigustatud sõlmima 30.11.1998.a. laenulepingut. Aktsiaseltsi nõukogu esimehe volitused on kindlaks määratud aktsiaseltsi Põhikirja ning Äriseadustikuga. Hageja poolt kohtule esitatud 30.11. 1998.a. leping on võltsitud, see ei vasta antud liiki lepingu koostamise elementaarsetele nõuetele. Hageja poolt esitatud 30.11.1998.a. maksedokumendist ei nähtu, et summa kantakse üle vastavalt 30.11.1998.a. sõlmitud lepingule. Ühingu juhtimise ajal tegi hageja massiliselt selliseid ülekandeid. Ainsa juhatuse liikme ja direktorina omas hageja volitusi käsutada ainuisikuliselt aktsiaseltsi finantse ning juhtis finants-majanduslikku tegevust. Maksis igapäevaselt rahalisi vahendeid aktsiaseltsi kassasse ja arveldusarvele, samuti sai kassast rahalisi vahendeid. Mingeid lepinguid loa kohta raha sisse maksta ja välja võtta ei nõutud. Sissetulek ületas pidevalt väljamineku. Selle tulemusena tekkis aktsiaseltsil võlgnevus hageja ees, mis tasuti täielikult temaga lepingu lõpetamisel 2002.a aprillis. Mingit võlgnevust aktsiaseltsil hageja ees ei ole. Tõepoolest pöördus hageja 10.04.2003.a ja 09.02.2004.a aktsiaseltsi poole avaldusega esitada tõendid võlgnevuse kohta tema ees.. Hagejale selgitati, et aktsiaseltsil ei ole võlgnevust hageja ees. Kohtukulud tuleb kostja arvates jätta hageja kanda, kes esitas põhjendamatu hagi.

KOSTJA (2 – L.T.i) VASTUS Kostja ei tunnista hagi täies ulatuses. Kostja (2) leiab, et ta ei ole kunagi sõlminud hagejaga 30.11.1998.a laenulepingut, kuna AS M.T. Nõukogu esimehena ei olnud tal volitusi lepingute sõlmimiseks. Kostja (2) leiab, et teda on kostjana kaasatud ekslikult, kuna ta ei ole nõuetekohane kostja. Tema kui AS M.T. Nõukogu esimehe volitused olid kindlaks määratud Põhikirjaga ning talle ei antud lepingute sõlmimise õigust. 30.11.1998.a. laenuleping ja 02.12.1999.a. avaldus, mis hageja kohtule esitas on võltsitud. Kõige suuremaks aktsionäriks sai ta 17.08.2001.a Volituse finantside kasutamiseks sai ta vastavalt töölepingule 01.02.2002.a Ning 2002.a aprillis tagastati hagejale kogu võlasumma.

3(11)

2-05-8380 Kostja leiab, et hageja poolt minu vastu esitatud nõuded on väljamõeldud ning ei oma õiguslikku põhjendust

HAGEJA ARVAMUS KOSTJTE VASTUSTE KOHTA

Kostjate seisukoht, et AS M.T. ei ole kunagi sõlminud hagejaga laenu volitatud seda laenulepingut sõlmima ning AS M.T. Nõukogu esimees ei olnud õigustatud sõlmima hagejaga 30.11.1998 laenulepingut, ei vasta tõele. Käesolevale arvamusele hageja lisab AS M.T. aktsionäride 20.11.1998 erakorralise koosoleku protokolli koopia, millest nähtub, et laenulepingu küsimust arutati aktsionäride üldkoosolekult ja L.T. oli volitatud seda laenulepingut sõlmima. Lisaks sellele hageja lisab AS M.T. raamatupidamisdokumentidest tehtud koopiad 1998.a kohta , kinnitatud AS M.T. asejuhataja üldküsimustes Sergei Bürgeri poolt ja AS M.T. templiga. See fakt, et hageja laenulepingu alusel andis laenuks kostjale (1) nimelt 10 000 USA dollarit, kinnitab ka xxxpanga 30.11.1998.a valuta ostu-müügi order xxx, mis lisatakse käesolevale arvamusele. Kokkuvõttes leiab hageja, et kostjate vastuses esitatud seisukohad on tõendamata ja tühisõnalised. Kostja (1) ja kostja (2) on käesolevas asjas osavõlgnikud. Käesolevas asjas kostja (2) vastutab hageja ees selles osas, milles kostja (1) vara ei jätku haginõude täies ulatuses rahuldamiseks. Kostja (2) vastutus hageja ees käesolevas asjas tuleneb TsÜS (Tsiviilseadustiku Üldosa seadus, kehtiv kuni 01.07.2002) §-i 45, ÄS-i (Äriseadustiku) §-i 289 ja VÕSRS (võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse) §-2 ja 11 nõuetest. Seoses sellega, et hageja oli kuni 17.10.2001.a. kostja (1) ainsaks juhatuse liikmeks, juhatus ei saanud teha otsust hagejale võla tagastamise suhtes. Antud juhul, TsÜS § 45 lg 2 mõttes on juhatust asendavaks organiks kostja (1) nõukogu või aktsionäride üldkogu. Kostja (2) oli kostja (1) nõukogu esimees ja suurim aktsionär, kes takistas hagejale laenu ja viiviste tagastamise otsuse vastuvõtmist. Aktsionäride 29.06.2003 üldkoosolekul tahtis hageja teise suure aktsionäri A.J.toetusel võtta päevakorda küsimuse hagejale laenusumma tagastamisest. Kuid kostja (2), kes omab 54,314% aktsiatest, kasutades ära oma seisundit kõige suurema aktsionärina, takistas selle küsimuse läbivaatamist aktsionäride üldkoosolekul. Seega, kostja (2), kui kostja (1) kõige suurem aktsionär ja aktsiate kontrollpaketi omanik, isiklikult takistas sellise otsuse vastuvõtmist ja võla tagastamist, vaatamata sellele, et kostja (1) majanduslik olukord võimaldas tagastada hagejale laenusuma ja maksta viivised. Vastavalt kostja (2) kirjale 05.08.2005 (t.l. 20), kostja (2) hagi ei tunnista, kuna tema ei ole kunagi sõlminud hagejaga 30.11.1998 laenulepingut. Antud asjaolu näitab samuti, et laenusummat hagejale käesoleva ajani tagastatud ei ole vastutegutsemise tõttu. Kostja (2)

4(11)

2-05-8380 toimingud viitavad sellele, et ta tegutseb tahtlikult vastu, et kostja (1) oleks hagejale laenusumma tagastanud ja kostja (2) teeb sellega hagejale tahtlikult kahju. Vastavalt kostja (2) 05.08.2005 vastusele (t.l. 20), kostja (2) hagi ei tunnista, kuna tema ei ole kunagi sõlminud hagejaga 30.11.1998 laenulepingut. Käesolevale seisukohale hageja lisab, et 2000.a. majandusaasta aruande, mille reas „pikaajalised võlakohustused“ on näidatud summa kokku 1295883. Majandusaasta aruande lisa 9 toob sellele summale laenuandjate nimekirja, kus reas „Eraisik“ on näidatud summa 135691, mis täpselt ühtib laenusummaga, mis on antud asjas vaidlusesemeks. Kostja (2) esitas antud tsiviilasjas juurde poolte 04.04.2002.a. kokkuleppe kostja (1) võlgnevuse kustutamise osas hageja ees. Hageja avaldab, et nimetatud kokkulepe on võltsitud ja hageja ei ole seda sõlminud ega allakirjutanud. Seoses tõendiga kostja (1) võla olemasolust hageja ees seisuga 26.04.2002.a., hageja lisab 26.04.2006 lepingu hageja ja kostja (2) vahel kostja (1) kavatsusest kustutada võlg, mis on käesolevas tsiviilasjas vaidluse esemeks. Selle dokumendi fraas „Rendi eest tasumine toimub AS M.T. võla arvel M. ees“ näitab kostja (1) võlga hageja ees seisuga 26.04.2002.a. Nimetatud tõend lükkab ümber kostjate seisukoha käesolevas tsiviilasjas, et seisuga 04.04.2002.a. kostja (1) hageja ees võlgnevust ei ole. Kostja, kes omab 54,314 % aktsiatest, kasutades ära oma seisundit kõige suurema aktsionärina, määras end kostja (1) nõukogu esimeheks, oma abikaasa N. T. aga määras ainukeseks kostja (1) juhatuse liikmeks. Antud asjaolu on tõendatud käesolevale seisukohale lisatava isikute nimekirjaga, kes on seotud kostjaga (1). Sellest isikute nimekirjast on näha, mis ajal kostja (2) ja N. T. olid kostja (1) juhatuse ainuisikulisteks või nõukogu liikmeteks. Kasutades kostja (1) juhtkonna paigutust ja soovides teha võimatuks kostjalt (1) võlasumma saamist, kostja (2) vormistas kogu kostja (1) kinnisvaraomandi oma isikliku firma OÜ G. nimele, nimelt: - 2004.a. läks kostjalt (1) OÜ G. omandisse üle kinnisvara aadressil xxx; - 2004.a. läks kostjalt (1) OÜ G. omandisse üle kinnisvara aadressil xxx. Kostjalt (1) kinnisvara ülemineku fakti kinnitab väljavõte kinnistusraamatust selle kinnisvara suhtes. Käesolevale seisukohale lisatud isikute nimekirjast, kes on seotud OÜ-ga G., ja Bvormist nähtub, et kostja (2) on OÜ G. ainuke omanik ja juhatuse liige, s.o. kostja (2) pööras tegelikult selle kinnisvara enda ainuisikulisesse omandisse, tegi sellega võimatuks hageja nõuete rahuldamise kostja (1) vara arvelt. Antud asjaolu tõendab fakti, et kostja (2) teeb teadlikult võimatuks hageja poolt võlasumma kättesaamise, mis on antud asjas vaidluse esemeks, kostja (1) vara arvelt. Seega vastutab nüüd hageja eest kostja (2) osavõlgnikuna vastavalt ÄS § 289 ja TsÜS § 45 lg 2, kui kostja (1) varast ei jätku hageja nõude summas 945 131 krooni rahuldamiseks.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja oma hagi juurde, paludes see kohtul rahuldada. Kostjad vaidlesid hagile vastu, paludes see kohtul jätta rahuldamata.

5(11)

2-05-8380

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Poolte vahel on vaidlus, kas nende vahel on laenulepinguline õigussuhe või mitte (kohus analüüsib seda peamiselt punktides I, II). Sealjuures, juhul kui on laenusuhe osutub tõendatuks, on poolte vahel vaidlus, kas lepingujärgne kohustus on kostja poolt täidetud või mitte (kohus analüüsib seda punktides III ja IV) . Samuti on vaidlus selles, kas hagi rahuldamisel on kostjaks lisaks AS-le M. T.(praegune ärinimi AS T.) täiendavalt ka L.T. või mitte (kohus analüüsib seda punktis IV). I. Hageja on tuginenud laenusuhte tõendamisel tema poolt kohtule esitatud 30.11.1998.a. laenulepingule (I kd, t.l. 6, tõlge pöördel). Hageja on esitanud kohtule ka sama 30.11.1998.a. laenulepingu 01.01.2002 kinnitatud ärakirja (I kd, t.l. 31 ja pöördel) AS M.T. ase-juhataja üldküsimustes Sergei Bürgeri allkirjaga, kes kohtuistungil tunnistajana ülekuulatuna (II kd, t.l. 13) kinnitas asjaolu, et tema oma allkirjaga ärakirja ka AS-st M. T. väljastas. S. Bürger töötas AS-s M.T.01.05.2001-01.02.2002 (II kd, t.l. 9). Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja A. J. (II kd, t.l. 16-17). Toimiku materjalide kohaselt osales A. J. aktsionärina ka 20.11.1998 toimunud aktsionäride erakorralisel koosolekul (t.l. 30). Tunnistaja A. J. ütluste kohaselt on ta teadlik, et kostjal (1) on võlgnevus M. ees 10 000 dollarit 1998.a. valuuta kursi järgi. Samuti A. J. teadlik, et S. M.lt võttis AS M.T. selle laenu ja laenuküsimus otsustati aktsionäride koosolekul. Tunnistaja ütluste järgi 1998.a. tema ja L.T. omasid aktsiate kontrollpakki, neil oli enam kui 80%, seetõttu kõik otsused, said nad teha kahekesi. Koosoleku kokkukutsumine oli formaalne. Kahekesi otsustasid nad seega ka laenu võtmise S. M.lt. Siis kutsutigi kokku koosolek, millel osales L.T., S.M., B. Z.. Aktsionär Popov puudus ehkki oli teadlik koosolekust. Tunnistaja ütluste kohaselt protokollijaks oli S. M.ja koosolekut juhatas T.ja protokollile kirjutasid alla kõik osalejad. Kostjad leiavad aga oma vastustes, et hageja poolt kohtule esitatud 30.11.1998.a. leping on võltsitud ja see ei vasta antud liiki lepingu koostamise elementaarsetele nõuetele. Kohus selles osas kostjatega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et kostjate väited võltsimise fakti osas on paljasõnalised ega põhine kostjate poolt esitatud tõenditel. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et 30.11.1998.a. leping oleks võltsitud. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 kohaselt ja ka alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg1 sätestab, et peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. II. Hagiavalduse kohaselt 30.11.1998 hageja kandis rahasumma 135 691 krooni kostja (1) pangaarvele nr xxx xxxpangas. I kd t.l. 7 on kostja esitanud ka xxxpanga 30.11.1998.a. maksekorralduse, mille kohaselt M. S.I. on kandud AS-le M. T. üle 135 691 krooni ja selgituseks on kirjutatud sularahamaks. Kohus on seisukohal, et sellega on tõendatud, et hageja on lepingu järgi üle andnud laenu kostjale. Sealjuures kostja ei vaidle antud maksekorraldusel esitatu paikapidavuse üle muus osas kui selles, et maksekorraldusel puudus viide vastavale koosoleku otsusele ja laenulepingule (II kd, t.l. 9). Kohus on seisukohal, et nimetatud maksekorralduses toodud asjaolud siiski riimuvad teiste hageja poolt esitatud tõenditega – laenuleping ja sellele eelnenud aktsionäride koosoleku erakorraline protokoll – ja seetõttu tõendab antud tõend, et hageja laenulepingu alusel tasus kostjale 135 691 krooni. Lisaks sellele, hageja väite kohaselt laenu jaoks vahetas ta 10 000 USA dollarit, s.o. 135 691 krooni nagu laenulepingus kirjas. Nimetatud hageja väide on tõendatud ka Hoiupanga valuuta

6(11)

2-05-8380 ostu orderiga (I kd, t.l. 32). Hageja tõendatud väidet kinnitab ka see, et 20.11.1998.a. AS M.T. aktsionäride erakorralise koosoleku protokolli (I kd, t.l. 30) kohaselt on samuti otsustatud võtta hagejalt S. M.lt just 10 000 USA dollarit laenuks. Hageja väited (I kd, t.l.158), et antud kuupäeval aktsionäride erakorralist koosolekut ei toimunud on paljasõnalised. Kostja on olnud ka seisukohal (II kd, t.l. 9), laenulepingus märgitud AS-i nõukogu esimehel L.T.il ei olnud volitusi laenulepingu allkirjastamiseks. Kohus on leiab, et erakorralise koosoleku protokolli järgi on arutatud läbi olulised vaidlusaluse laenulepingu tingimused nagu laenusumma ja viivis 0,5%, kuulates ära just nõukogu esimehe L. T. ning kui seejärel on otsus vastuvõetud aktsionäride häälte enamusega, olid AS M.T. L. T.esindusel volitus võtta laenu S.M.lt. Kostja on ka väitnud (II kd, t.l. 9), et juhul kui nimetatud koosolek toimus, on selle kokkukutsumise korda rikutud. Kohus ei arvesta kostja sellist väidet, kuna aktsionäride otsust selles osas ei ole eraldi vaidlustatud ja seega tuleb lähtuda kehtivast aktsionäride otsusest, millise alusel sõlmiti laenuleping. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kõik aktsionärid ei olnud teadlikud erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest ja selle toimumisest. Kostja (2) väide, et tal ei olnud põhikirja alusel volitusi laenulepingu sõlmimiseks ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, sest asjaolude kohaselt on talle volitus lepingu sõlmimiseks antud aktsionäride otsuse alusel. Vastavalt VÕSRS §-le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise vi toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui VÕSRSst ei tulene teisiti. Vastavalt VÕSRS §-le 11 võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 272 lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TsK § 272 lg 2 kohaselt laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. Kohus on seisukohal, kirjaliku laenulepinguga ja maksekorraldusega, on tõendatud laenulepingu sõlmimine hageja S. M. ja AS M.T. vahel. Lisaks, kohtule on hageja esitanud ka kostja (1) 2001.a. raamatupidamise aruande (I kd, t.l. 48-51), kus jaotuses „Pikaajalised kohustused“ reas 19.1 „Mittekonventeeritud võlakohustused“ märgitud number 135 691 langeb täpselt kokku antud tsiviilasjas esitatud põhinõudega. Kohus leiab, et antud dokumentaalne tõend tõendab, et kostjal (1) on hageja ees põhivõla – 135 691 krooni – maksmise kohustus. Antud asjaolu riimub hageja väidetega ja hageja poolt esitatud tõenditega. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et antud laenuleping ei vasta vorminõuetele (I kd, t.l. 24). Leping on sõlmitud poolte vahel järgides kirjalikku vormi. TsK § 273 kohaselt laenuleping summaga üle viiekümne rubla peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Viiskümmend rubla – 5 EEK. Samuti on leping kooskõlas aktsionäride erakorralise koosoleku otsuse alusel allkirjastatud pädevate isikute poolt ja AS-le M. T. on seega antud laenuleping siduv.

7(11)

2-05-8380 III. 30.11.1998 sõlmitud laenulepingu (I kd, t.l. 6, eestikeelne tõlge pöördel) 3. punktis on sätestatud poolte kohustused. Punkti 3.1. kohaselt Laenusaaja kohustub tagastama Laenuandjale laenu Laenuandja kirjalikul nõudmisel kümne päeva jooksul nõude esitamisest. Punkti 3.2. kohaselt Laenusaaja kohustub maksma Laenuandjale viiviseid 0,5% tähtaegselt tasumata maksete summalt iga maksetähtaja ületanud päeva eest. Hagiavalduse kohaselt esitas 02.11.1999 kostja esindajale avalduse tagastada 30.11.1998 laenulepingu alusel saadud raha. Selle sisuline avaldus on allkirjastatud ja kinnitatud templiga AS M.T. poolt (I kd, t.l.8, eestikeelne tõlge pöördel) ja ärakirja koopia õigsust on tõestanud ka notar 02.12.2002 (I kd, t.l. 46-47). Kohus loeb eeltooduga tõendatuks, et hageja on kostjale AS M.T. esitanud lepingu järgi nõudmise laenu tagastamiseks ja seega on hageja nõue alates 02.11.1999 lugedes järgmisest päevast kümme päeva edasi (s.o. 12.11.1999) muutunud sissenõutavaks. Alates 13.11.1999 on järelikult hagejal õigus rakendada laenulepingu punkti

8(11)

2-05-8380 Tasumine toimub AS M.T. võlgnevuse mahakirjutamise arvel S.M.i ees. 135 691 krooni kirjutatakse maha arvelt nr 95 (füüsiliste isikute laenud), ülejäänud summa arvelt nr 71 (arveldused aruandlusaluste isikutega). Hageja on väitnud, et nimetatud kokkulepe (I kd, t.l. 137) on võltsitud. Hageja väide on aga paljasõnaline, kuna ta ei ole seda tõendanud. Samas kostja poolt esitatud kokkuleppe sõnastus ebaselge. Kokkuleppe sõnastusest, mis on ka lakooniline, ei ole võimalik sisuliselt aru saada, kas kokkuleppe täitmisel S. M.eest täidetakse vaidlusalune laenulepingujärgne kohustus või mitte. Seega kohus ei leiab, et ta ei saa arvestada nimetatud 04.04.2002 kokkulepet ja ka 04.04.2002 kassaväljamineku orderit (t.l. 75) tõendina, mis kinnitaks, et kostja (1) on hageja ees täitnud oma kohustuse vaidluse all oleva laenulepingu järgi. Pikaajaliste kohustuste kohta on AS M.T. majandusaasta aruandes märgitud (I kd, t.l.148) võlg üksnes ühele eraisikule 135 691 krooni 2000.a. seisuga ja kohustuse lõppemise kuupäevaks 2002.a. Kohus leiab, et ettevõtte raamatupidamises tehtud selline märge iseenesest ei tõenda, et ettevõte on kohustused täitnud hageja ees, sest kostjal (1) puuduvad dokumendid nimetatud kohustuse täitmise kohta ning hageja jääb oma nõude ja vastuväidete juurde. Asjaolu, et nimetatud 04.04.2002.a. kokkuleppe ja 04.04.2002 kassaväljamineku orderi järgi ei täidetud ära laenulepinguga võetud kohustust hageja ees tõendab ka see, et 04.04.2002 sõlmiti kokkuleppe (I kd, t.l.143-144, tõlge 144) S. M. ja L.T.vahel alljärgmises: „AS M.T. saab paviljoni rentimise eest aadressil xxx OÜ-lt VMF B. renditasu 4000 krooni kuni 31.12.2002.a. AS M.T. maksab OÜ M.x eest xxx turu renditasu 3000 krooni kuni 31.12.2002.a. OÜ M. rendib AS-lt M. lao aadressil xxx ja müügikioski koos seadmetega xxx turul 3000 krooni eest kuni 31.12.2002.a. Rendi eest tasumine toimub AS M. t. võla arvel M.i ees. Puhkuse rahade võlg kustutatakse 5 kuu rendi jooksul kuni 2002.a.septembrini kaasa arvatud. 26. aprillil 2002.a.“ Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja poolt esitatud kokkuleppe järgi siiski 04.04.2002 seisuga kostjal (1) jäi võlg hageja ees eksisteerima ja kostja ei ole seega lükanud ümber hageja nõuet. Samas nähtub ka AS M.T. 29.06.2003 aktsionäride erakorralise koosoleku protokollist (t.l. 139, tõlge140), et jätkuvalt on AS võlgu S. M.le, kuid on leitud, et S. M. võlad AS-i ees on suuremad. Seega eeltoodu alusel jõuab kohus järeldusele, et kostja (1) ei ole täitnud ära laenulepingu järgi võetud kohustust hagejale ning hagejal on õigus seetõttu nõuda kostjalt (1).kohustuse täitmist tulenevalt laenulepingust VI. Hageja hagiavalduses põhistab oma väiteid, miks kostjaks on ka L.T.. Hagiavalduse kohaselt korduvalt hageja suuliselt meenutas L.T.ile kui kostja (1) esindajale antud tehingus laenusumma tagastamise vajalikkust, vaatamata sellele, et kostja (1) majanduslik olukord võimaldas tagastada hagejale laenusumma ja tasuda viivised, kostja (1) ei teinud otsust võla tagastamise kohta. Hageja leiab, et L.T. kui kostja (1) Nõukogu esimees ja kostja (1) kõige suurem aktsionär ja aktsiate kontrollpaketi omanik, isiklikult takistas sellise otsuse vastuvõtmist ja võla tagastamist. Siinkohal leiab hageja, et käesoleva ajani kostja (1), just eeskätt L.T. – kostja (2) vastutegevuse tõttu, ei ole tagastatud hagejale laenusummat ega maksnud viiviseid.

9(11)

2-05-8380

Hageja leiab, et seoses sellega, et hageja oli kuni 17.10.2001.a. kostja (1) ainsaks juhatuse liikmeks, ei saanud juhatus teha otsust hagejale võla tagastamise kohta. Antud juhul, TsÜS § 45 lg 2 mõttes on juhatust asendavaks organiks kostja (1) nõukogu või aktsionäride üldkogu. Kostja (2) oli kostja (1) nõukogu esimees ja suurim aktsionär, kes takistas hagejale laenu ja viiviste tagastamise otsuse vastuvõtmist. Seega väidab hageja, et nüüd vastutab hageja ees kostja (2) vastavalt Äriseadustiku § 289 ja TsÜS § 45 lg 2, kui kostja (1) varast ei jätku hageja nõude rahuldamiseks. ÄS § 289 kohaselt vastutab aktsionär kolmandale isikule tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju eest. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, milles seisneb L.T.i kui aktsionäri tahtlik või raske hooletus ja seeläbi tema põhjustatud kahju hagejale. Asjaolu, et L.T.il kui aktsionäril oli väidetavalt paljuski võimalused mõjutada hagejale laenu ja viiviste tasumise otsustamist või mitteotsustamist jääb aktsionäri piiratud vastutuse raamidesse ja ei ole olulises vastuolus õiguskorra üldiste eesmärkidega. Sealjuures ei olnud L. T. ainuisikuliselt aktsiate kontrollpaki omanik (I kd, t.l. 159-161). Äriseadustiku § 289 peamise eesmärgina näeb kolleegium olulise erandi tegemist ÄS § 221 lg-s 2 sätestatud aktsionäride piiratud vastutuse põhimõttest ja regulatsiooni andmist eelkõige nende juhtumite jaoks, mil aktsionärid kasutavad aktsiaseltsi olulises vastuolus õiguskorras tunnustatud üldiste eesmärkidega. Näiteks juriidilise isiku abil kuriteo tunnustega teo toimepanemiseks, isikliku ja juriidilise isiku vara eraldamata jätmisel vms. Kui ÄS § 289 tõlgendada ja kohaldada laiendavalt, võiks see kaasa tuua äriühinguõigusele võõraid tagajärgi, eelkõige aktsionäri põhjendamatult piiramatu vastutuse. (14.03.2006 RKL nr 3-21-6-06; RT III 2006, 10, 94) Hageja on viidanud samuti (I kd, t.l. 137-138), et kostja (2) kasutades ära samuti oma seisundit kõige suurema aktsionärina (omab aktsiatest 54,314%) määras end kostja (1) nõukogu esimeheks ja oma abikaasa N. T. kostja (1) ainukeseks juhatuse liikmeks. Kohus ei leiab, et hageja ei ole tõendanud ja küllaldaselt põhistanud, milliste oluliste kohustuste täitmata jätmise tõttu lisaks kostjale (1) peaks kostja (2) vastutama hagejale tekitatud kahju eest. Eeltoodu tõttu ei saa kohus rahuldada hageja nõuet kostja (2) suhtes. VII. Hagiavalduse kohaselt hageja esitab hagi laenusummale 135 691 krooni ja laenu tagastamisega viivitamise eest viivistele 1126 päeva ulatuses, mis moodustab: 135 691 krooni x 0,005 x 1126 = 763940,33 krooni. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 (p 19) jõudnud järeldusele, et „Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Erandiks on viivise nõudmine suuremas ulatuses kui põhivõlg. Seejuures tuleb lähtuda põhivõla suurusest viivise arvestamise ajal“. Kostja viivise arvestust ei vaidlusta, kuid kostja on leidnud (II kd, t.l. 9), et viivised ei saa olla suuremad kui põhivõlg, seetõttu kohus vähendab viiviseid põhivõla suuruseni, mõistes välja kostjalt (1) hageja kasuks põhivõla 135 691 krooni ja viiviseid 135 691 krooni, rahuldades seega hagi osaliselt.

10(11)

2-05-8380

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 29.06.2005 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Kohus rahuldas osaliselt S.M.i hagi AS T. vastu. Vastavalt enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. TsMS § 60 lg 1 alusel jätab kohus hageja ja AS-i T. kohtukulud kummagi poole enda kanda. Kohus jättis S.M.i hagi aga täies ulatuses kostja L.T.i suhtes rahuldamata. Seega L.T.i menetluskulud jäävad hageja S.M.i kanda.

Kohtunik

11(11)

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.