2-09-4721
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meeli Kaur
Määruse tegemise aeg ja koht
6. märts 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-4721
Tsiviilasi
HP hagi S K vastu korteriomandi välja arvamiseks pärandvarast
Tsiviilasja hind
100 000 krooni
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja HP (isikukood xxx, elukoht xxx)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja M A
(isikukood xxx,
elukoht xxx) Kostja S K (isikukood xxx, kontaktaadress xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
4. märts 2009.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja M A Kostja S K
2-09-4721 1.4.Hageja
eest
tasub
kostjale
(kostja
arveldusarve
nr
xxxxxxxxxxxxxx
Hansapangas) 25 000 krooni hageja lepinguline esindaja M A pangaülekandega arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxxxxx, hiljemalt 11.03.2009 selgitusega „pärandvara eest“. 1.5.Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Hageja esindaja taotleb hagilt tasutud poole riigilõivu tagastamist summas 5 000 krooni.
riigilõivust,
s.o
5 000
(viis
tuhat) krooni,
arvelduskontole nr
xxxxxxxxxxxxxxxxSEB Pangas.
Edasikaebamise kord Määruse osa peale, millega menetlus lõpetati, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
Harju
Maakohtu
kättetoimetamisest.
Määruskaebuse
kaudu
esitamisel
tuleb
päeva tasuda
jooksul
alates
riigilõivu
määruse krooni
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-4721, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud HP esitas 05.02.2009 maakohtule hagi S K vastu korteriomandi välja arvamiseks pärandvarast. Hagiavalduse kohaselt ei ole võimalik hagejal korteriomandit asukohaga Xxx, Tallinn käsutada, kuna tema abielu xxx aastal surnud VKV’st ei olnud lahutatud. Korteri ostis hageja 03.07.1995 ning see kinnistati 10.10.2002. Hageja on palunud korteriomand välja arvata VKV’e järele jäänud pärandvara hulgast, kuna hageja on seisukohal, et korter omandati pärast abielusuhete lõppemist. Kuna nimetatud asjaolu on vaieldav, on pooled 04.03.2009 kohtuistungil sõlminud kompromissilepingu. Kohus selgitas hageja esindajale ja kostjale kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike
2-09-4721 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui hageja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja eest on riigilõivu tasunud tema lepinguline esindaja M A 05.02.2009 summas 10 000 krooni (maksekorraldus nr 61, selgitusega riigilõiv kohtuasjade toimingud; HP hagi S K vastu, esitatud 05.02.09).
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.