Indrek Reeseni hagi Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS vastu kindlustushüvitise, ekspertiisikulude ja viivise saamiseks ning Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS vastuhagi Indrek Reeseni vastu alusetult saadu tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06. novembri 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Indrek Reeseni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17. veebruar 2009, avalik kohtuistung Hageja Indrek Reesen (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xxx-xx, xxxxx xxxxxxx), esindaja Eino Tamm
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Kostja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS (registrikood 10055752, asukoht Vambola 6, 10114, Tallinn), esindaja Martin Petermann 253 979,12 krooni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 06. novembri 2008 otsus hagi rahuldamata jäetud osas ja vastuhagi rahuldamise osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise kohta ning jaotada uuesti menetluskulud.
Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: Rahuldada Indrek Reeseni hagi Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS vastu ja mõista Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-lt välja 164 431 (ükssada kuuskümmend neli tuhat nelisada kolmkümmend üks) krooni 36 senti, ekspertiisikulu 2000 (kaks tuhat) krooni ja viivis perioodi 16.01.2007-04.05.2007 eest 87 547,76 (kaheksakümmend seitse tuhat viissada nelikümmend seitse) krooni 76 senti Indrek Reeseni kasuks. Kohustada Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS jätkuva viivitamise korral hüvitama Indrek Reesenile 657 (kuussada viiskümmend seitse) krooni 72 senti päevas kuni kohustuse täitmiseni.
Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS vastuhagi Indrek Reeseni vastu 253 979, 12 krooni saamiseks jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad kostja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Indrek Reesen esitas 21.03.2007 kaebuse kindlustuse vaidluskomisjonile. Vaidluskomisjoni 04.05.2007 otsusega mõisteti Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-lt I. Reeseni kasuks välja täiendav kahjuhüvitis 164 431,36 krooni, ekspertiisikulu 2000 krooni ja viivis perioodi 16.01.2007-04.05.2007 eest 87 547,76 krooni ning kohustati kindlustusandjat jätkuva viivitamise korral hüvitama 657,72 krooni päevas. Kindlustusandja ei nõustunud vaidluskomisjoni otsusega ning esitas 16.05.2007 kohtule taotluse komisjonile esitatud kaebuse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
2.I. Reesen palus kohtule 13.09.2007 esitatud hagiavalduses Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-lt välja mõista kindlustushüvitise 164 431,36 krooni, ekspertiisikulu 2000 krooni ja viivise perioodi 16.01.2007-04.05.2007 eest 87 547,76 krooni ning kohustada kostjat jätkuva viivitamise korral hüvitama hagejale 657,72 krooni päevas.
3.Hagiavalduse kohaselt toimus 14.12.2006 liiklusõnnetus, milles sai kahjustada hageja auto Audi. Hageja esitas 15.12.2006 kostjale kui liiklusõnnetuse põhjustanud isiku kindlustusandjale taotluse kindlustushüvitise saamiseks. Sõiduki kindlustusjuhtumieelne harilik väärtus oli 250 000 krooni. Kostja võttis üle auto valduse, toimetas sõiduki ilma, et oleks hagejaga omandiõiguse üleminekus kokku leppinud, avariiliste sõidukite platsile Sakus. Seega luges kostja end kahjustatud sõiduki omanikuks. Samas kostja leidis, et sõidukit saab taastada ning otsustas 22.01.2007, et liikluskahjuna tuleb hüvitada 85 568,64 krooni. Hageja leiab, et sõiduki taastamine ei ole majanduslikult põhjendatud. Kostja vastus ja vastuhagi
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja lasi teha AABE Varuosad OÜ-l eelkalkulatsiooni, mille järgi on taastusremondi maksumuseks 100 971 krooni. Seega hageja sõiduk ei ole hävinenud ning taastamine on võimalik. Ehkki AABE Varuosad OÜ ei oma alumiiniumkerede remondiks vajalikku tehnoloogiat, kasutab ta selliste tööde teostamiseks alltöövõtjate teenuseid. Kuna kõik eelnevad tööd on teostatud kvaliteetselt,
siis puudub alus kahtluseks, et AABE Varuosad OÜ ei suuda teostada käesoleva auto remonti nõutud tasemel. Lähtudes AABE Varuosad OÜ eksperthinnangust hüvitas kostja hageja auto taastusremondiks vajalikud kulutused. Benefit AS oli arvamusel, et nendepoolne auto taastamine on võimatu ja suunas auto kostjaga kooskõlastamata AMJ Autoäri OÜ platsile edasiste korraldusteni. Asjaolu, et Benefit AS ei olnud võimeline selliste vigastustega sõidukit parandama, ei tähenda, et auto taastamisremont oleks võimatu. Auto taastamine Reval Auto Tallinn OÜ-s ei ole põhjendatud, kuna viimane kasutaks uusi keredetaile ning töötunni maksumus on 200 krooni kallim kui teistel remondifirmadel.
5.Kostja esitas vastuhagi alusetu sundtäitmise tulemusel saadud 253 979,12 krooni tagastamiseks. Vastuhagi põhjenduste kohaselt sai kostja 25.05.2007 täiturilt täitmisteate ning 06.06.2007 läks kostja kontolt maha 295 837,73 krooni. Täitemenetlust ei oleks saanud alustada, sest kostja vaidlustas vaidluskomisjoni otsuse 16.05.2007. Kostja palus juhul, kui asjas leiab tõendamist, et vaidlusalune auto oli siiski taastatav, et hageja maksaks kostjale tagasi 253 979,12 krooni. Kuna hagejale on hüvitatud sõiduki väärtus, siis oleks hageja pidanud andma liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 37 lg 1 kohaselt sõiduki omandiõiguse üle kostjale. Hageja on käesoleval hetkel alusetult rikastunud, kuna ta ei ole sõidukit kostja omandisse andnud ega maksnud kostjale hüvitist sõiduki kindlustusjuhtumi järgse hinna ulatuses. Vastus vastuhagile
6.Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Hageja andis auto valduse kostja juhiste järgi üle OÜ-le Reval Auto Tallinn. Kuna hageja kaotas asja otsese valduse kostja juhiste alusel ja hagejale on välja makstud asja tavaline hind, siis läks ka sõiduki omandiõigus seaduse alusel üle kostjale. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja viivise 5072,85 krooni. Kohus rahuldas vastuhagi, mõistes hagejalt kostja kasuks välja alusetult saadud 253 979,12 krooni.
8.Hageja esitas 15.12.2006 kahju hüvitamise avalduse ja 22.01.2007 otsusega nr J01062674 otsustas kindlustusandja hüvitada talle 85 568,64 krooni. Varasemalt oli kindlustusandja teinud 16.01.2007 otsuse, mille kohaselt otsustas ta hüvitada sõiduki taastusremondi maksumuse 85 568,64 krooni. Nimetatu on lubatav LKindlS § 35 lg 5 järgi. LKindlS § 47 lg 8 alusel otsustab hüvitamise vormi kindlustusandja ja erimeelsuste korral makstakse rahaline hüvitis. Seega ei ole vaidluse all asjaolu, et kindlustusandja tasus LKindlS § 35 lg 5 ja § 47 lg 8 mõtte kohaselt rahalise hüvitise, kuid see hõlmas auto taastamiseks tehtava kuluste rahalist hüvitist ega hõlmanud hageja arvates sõiduki harilikku väärtust LKindlS § 34 tähenduses.
9.Tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et kostja on kohtule esitatud A. V.i e-kirja, Tuule Auto OÜ ja AABE Varuosad OÜ arvamusega tõendanud, et vaidlusalusele sõidukile on võimalik teha taastamisremonti. Reval Auto Tallinn OÜ on andnud oma arvamuse selle alusel, et teatud keretööd tuleb teha vaid uute keredetailide paigaldamise teel, vastasel korral ei ole kerel garantiid. Samas ei ole antud selles hinnangut tööde maksumuse kohta ega võrreldud auto turuväärtust märgitud tööde maksumusega. Samas kõrvutades Autoeksperdi Grupp OÜ arvamust AABE Varuosad OÜ hinnapakkumisega võib järeldada, et taastusremondi maksumus ei ole võrdne ega suurem auto avariieelsest turuväärtusest. Ehkki Autoekspert Grupp OÜ arvamuse kohaselt ei ole AABE Varuosad OÜ arvamust võimalik arvestada, kuna viimasel puudub tegevusalas kereremont ja selleks vajalik remondibaas, on kostja esitatud ülalmainitud e-kirjaga tõendanud, et
nimetatud keretööd saab teha ka teine autoremondifirma - Carweld OÜ. Vaidlust ei ole selles, et sõiduki väljalaskeaasta oli 2000 ja seega sai kindlustusandja lähtuda hüvitamise otsustamisel LKindlS § 47 lg-tes 3, 4, 6 ja § 35 lg-s 5 sätestatust. Kohus pidas põhjendatuks ja tõendatuks kostja otsustust selle kohta, et sõidukit on võimalik taastada ja hagejale tuleb AABE Varuosad OÜ pakkumise kohaselt hüvitada taastamisremondi maksumus 100 971 krooni, millest tuleb lahutada LKindlS § 35 lg 5 mõtte kohaselt käibemaks. Eeltoodu alusel puudub hagejal õigus nõuda LKindlS § 34 alusel sõiduki juhtumieelse turuväärtuse hüvitamist. Poolte väited omandi üleminekust ei oma vaidluses tähendust, sest sõiduk kuulus taastamisele.
10.Kohus leidis, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 5072,86 krooni viivist. Nõue esitati 15.12.2006, otsus tehti 16.01.2007 ning 85 568,64 krooni kanti üle 23.01.2007. LKindlS § 45 lg 4 alusel tuleb rahasumma üle kanda hiljemalt järgmisel päeval kui otsus tehti, seega on kindlustusandja olnud viivituses 6 päeva ja tal tuleb maksta viivist LKindlS § 45 lg 4 järgi. Ülejäänud osas ei ole viivisenõue põhjendatud.
11.Hageja väitel on sisuliselt sõiduk olnud kostja valduses ilma, et kostja oleks seda remontinud ja auto väärtus on vähenenud. Kohus märkis, et neid asjaolusid ei saa arvestada, kuivõrd nendel asjaoludel ei ole pooled nõudeid teineteise suhtes esitanud.
12.Kohus tuvastas, et kuigi vaidluskomisjoni otsus ei olnud jõustunud, kanti täitemenetluse käigus hagejale üle 253 979,12 krooni. Seni, kuni vaidluskomisjoni otsus ei olnud jõustunud, puudus alus hagejale 253 979,12 krooni tasumiseks. Seega tuleb märgitud sooritust lugeda alusetuks ja nimetatud rahasumma tuleb kindlustusandjale võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel tagasi nõuda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Hageja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta vastuhagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
14.Kohus eksis tõendite hindamisel sündmuste kronoloogia vastu. Kohus jättis täielikult tähelepanuta, et hageja kirjutas avalduse rahalise hüvituse saamiseks 11.01.2008, s.o alles pärast seda, kui katsed korraldada auto remonti ühiselt aktsepteeritud Audi esinduses ja OÜ-s Benefit oli ebaõnnestunud ning kindlustusandja oli korraldanud kostja valduses oleva auto viimise AMJ Autoäri OÜ romude parkimisplatsile. Kohus on tõendeid hinnates vääralt andnud võrdse tähenduse nii nendele kirjalikele tõenditele, mis anti tegelikult aset leidnud sündmuste käigus kui ka vaidluse ajal ühe või teise poole poolt hiljem antud arvamustele. Seega on kohus otsesed ja kaudsed tõendid vääralt võrdsustanud. Kohus jättis tõendeid pealiskaudselt hinnates tähelepanuta asjaolu, et hageja eelistus kuulus just auto remontimisele.
15.Kohus jättis tähelepanuta kostja õigeksvõtu. Kohtuistungi protokollist ja kindlustuse vaidluskomisjoni materjalidest nähtuvalt kostja esindaja aktsepteeris, et poolte ühiselt aktsepteeritud remondiettevõte keeldus remondist motiivil, et see ei ole majanduslikult põhjendatud. Kostja esindaja võttis õigeks, et alates auto remondi korraldamisele asumisest OÜ-s Benefit oli ja on auto jätkuvalt kindlustusandja valduses. Kostja esindaja möönis, et OÜ AABE Varuosad ei pruugi olla suuteline remontima autot vastavalt nõuetele. Kohus jättis tähelepanuta, et hiljemalt 11.01.2008 olid pooled üksmeelel, et remondi teostab OÜ Benefit. Seejärel, kui OÜ Benefit remondist keeldus ja kostja viis auto romude parkalasse, puudus hagejal mistahes mõistlik alus järeldada muud, kui et kostja on aktsepteerinud asja taastamise majanduslikku ebaotstarbekust ja on valmis maksma kannatanule turuhinna. Alles seejärel kirjutas hageja avalduse rahalise hüvituse saamiseks.
16.Kohus ei selgitanud välja auto vajalikke ja mõistlikke taastamiskulutusi. Kõrvutades Autoekspert Grupp OÜ arvamust AABE Varuosad OÜ hinnapakkumisega, järeldas kohus, et taastusremondi maksumus ei ole võrdne ega suurem auto avariieelsest turuväärtusest. Seega kohus möönis, et remondi maksumus võib ulatuda kuni 250 000 kroonini, mis oli auto remondieelne turuväärtus ja mille suhtes pooltel vaidlus puudub, kuid ei ületa seda. Siiski leidis kohus lõppjärelduses, et vajalikuks ja mõistlikuks taastamiskulutuseks on vaid 85 568,64 krooni. Järeldus on vastuoluline ega rajane tõendite hindamisele kogumis. Kohus omistas oma järeldustes otsustava tähenduse OÜ AABE Varuosad 03.04.2007 e-kirjas antud selgitusele, mille kohaselt tellinuks viimane keretööd allhankena OÜ-lt Carweld. Väide on paljasõnaline ning antud hinnanguna mitu kuud hiljem. Kohtuotsuse lõppjärelduse aluseks võetud AABE Varuosad OÜ arvamuses toodud summa eest tehtaks ära vaid osa vajalikke töid ega tagata keregarantii jätkumist. Kohus ei lähtunud mitte asjaoludele vastavast remondihinnast, vaid väikseimast pakkumisest, mis ilmselgelt ei oleks taganud autole pärast remonti avariieelset turuhinda. Kostjal oli võimalus väidetav remont ise OÜ-s AABE Varuosad teostada, kuid seda ta siiski ei teinud, vaid eelistas vaielda hagejale makstava rahalise hüvituse suuruse üle. See asjaolu viitab otseselt, et kostja ei ole ise veendunud, kas auto remont selliselt, et autol säiliksid keregarantii ja taastuks avariieelne turuhind, on majanduslikult põhjendatud. Kohus ei analüüsinud, mille põhjal ta järeldas, et 85 568,64 krooni eest on võimalik hageja auto taastada avariieelsesse tehnilisse seisukorda. Kohus põhjendas oma järeldust paljasõnaliselt LKindlS § 47 lg-s 8 teises lauses sätestatuga, jättes seejuures tähelepanuta ülimalt olulise asjaolu, et 11.01.2008 olid mõlemad pooled nõus, et auto remonditakse ja seda teeb OÜ Benefit. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta OÜ Reval Auto Tallinn 09.01.2007 arvamuse, milles on näidatud, et Audi ASF tehnoloogia näeb ette ainult uute keredetailide paigaldamist, kuna vastasel juhul ei kehti kerele enam garantii ja Audi ei saa tagada sõitjate turvalisust. See asjaolu on kannatanule nii sõiduki turvalisuse kui ka turuhinna seisukohalt väga oluline ning selle ignoreerimine kohtu poolt ei ole seaduslik ega mõistlik. Audi sõidukite garantiitingimuste kohaselt laiendatud keregarantii ei kehti, kui kere või värvi kahjustused ei ole õigeaegselt valmistaja juhiste kohaselt kõrvaldatud. See asjaolu oli teada pooltele ja sellega arvestas kindlustuse vaidluskomisjon. Kohus jättis aga selle fakti täielikult tähelepanuta. Kohus pidanuks ka järeldama, et kui kerekahjustused ei ole õigeaegselt valmistaja juhiste kohaselt kõrvaldatud, siis on keregarantii lõppenud, mis ilma avariita kehtinuks veel kuni aastani 2012.
17.Kohus jättis tähelepanuta, et kostja asus tööd ise hageja eest tellima. Kostja esindaja korraldas 11.01.2007 auto toimetamise OÜ Reval Auto Tallinn parkimisplatsilt OÜ-sse Benefit. Seega oli kindlustusandja asunud tegutsema kannatanu esindajana LKindlS § 35 lg 4 mõttes. Kohus jättis selle asjaolu igasuguse tähelepanuta. Kohus jättis ka tähelepanuta, et samal päeval (11.01.2007) pärast seda, kui OÜ Benefit oli leidnud, et ei saa autot remontida, korraldas kostja OÜ Alondra kaudu auto viimise AMJ Autoäri OÜ parklasse Sakus. Hageja sai kostja esindajalt teada, et kindlustusandja on loobunud auto taastamise püüdest ning kirjutas alles seejärel avalduse rahalise hüvituse saamiseks. On ebamõistlik arvata, et selles olukorras avaldust kirjutades pidas kannatanu silmas OÜ AABE Varuosad pakutud 85 568,64 krooni või et see olnuks remondi mõistlik hind.
18.Kohus tõlgendas ebaõigesti LKindlS § 34, 35, 47 ning jättis põhjendamatult kohaldamata § 37. Tulenevalt LKindlS §-st 34 lähtutakse asja hävimise korral hüvituse maksmisel asja tõenäolisest müügihinnast vahetult enne kindlustusjuhtumit. On ilmselge, et auto, mille keregarantii on lõppenud ja auto, millel see kestab veel 4
aastat, ei ole turuhinnas võrreldavas suuruses. Kohtu poolt oli ebamõistlik asuda seisukohale, et asja kahjustamise korral ei pea taastama autot sellisesse tehnilisse seisukorda, et selle väärtus vastaks tõenäolisele müügihinnale vahetult enne kindlustusjuhtumit. LKindlS § 35 lg 5 tõlgendamisel ei arvestanud kohus sellega, et antud juhul puudus vaidlus hüvituse vormi suhtes ning hageja ei asunud korraldama remonti teise töövõtja juures ega remonti ise tegema, vaid pooled järgisid autot OÜ-sse Benefit viies LKindlS § 35 lg-s 2 sätestatut. Olukorras, kus hageja sai rikutud auto eest täieliku turuhinna ning asi oli kostja valduses, jättis kohus põhjendamatult kohaldamata LKindlS § 37. Hageja sai sellises olukorras eeldada vaid seda, et asja omandiõigus on üle läinud kindlustusandjale. On ebamõistlik arvata, et pärast hagejale soodsat kindlustuse vaidluskomisjoni otsust pidanuks ta siiski loobuma talle turuhinnas välja mõistetud hüvitisest ja hakkama ise autot remontima. Seejuures pidanuks ta seda tegema kolm korda väiksema summa eest, nagu kohus leidis oma lõppjärelduses. Kohus ei ole arvestanud LKindlS § 47 lg 3 tegelikku eesmärki. Kindlustusjuhtumieelne olukord ei ole taastatud, kui kostja pakutud töövõtja remondi järel keregarantii koheselt lõpeb. Mõistlik ei ole remondiks pakutav raha, mille eest tehtud remondi järel on auto turuväärtus avariieelse hinnaga võrreldes oluliselt odavam. Kindlustuse vaidluskomisjon leidis AABE Varuosad OÜ kalkulatsiooni ja tunnistaja A. V.i selgitusi uurides seisukohale, et tõendanud ei ole, et AABE Varuosad OÜ evib alumiiniumkerega sõiduauto kereremondi kvaliteetse teostamise võimalust. Kohus jättis vastavad tõendid tähelepanuta ning kohaldas seetõttu vääralt ka LKindlS §-s 47 sätestatut.
19.Kuna hagi rahuldamata jätmine on alusetu ja väär, siis ei ole kostja kohustus ära langenud ning puudub alus vastuhagi rahuldamiseks tulenevalt VÕS § 1028 lg-st 1. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
21.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja maakohtu otsus tühistamisele TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel hagi rahuldamata jäetud osas ja vastuhagi rahuldamise osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas asja esimesele kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 5072,85 krooni.
22.Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle: • 14.12.2006 toimus liiklusõnnetus, milles sai kahjustusi hageja sõiduk Audi A8 reg märgiga XXXXXX. Liiklusõnnetuse põhjustas Kristo Treikelder sõidukiga Toyota Landcruiser, mille suhtes oli sõlmitud kostja juures liikluskindlustuse tavaleping; • Hageja sõiduki kindlustusjuhtumi eelne harilik väärtus oli 250 000 krooni; • 15.12.2006 esitas hageja kostjale kahju hüvitamise avalduse; • AABE Varuosad OÜ koostas 05.01.2007 kalkulatsiooni, mille järgi on sõiduki remondimaksumus 100 971 krooni; • Hageja ei nõustunud sõiduki remontimisega AABE Varuosad OÜ poolt, kellel puudub selleks vajalik remondibaas; • OÜ Reval Auto Tallinn tegi 09.01.2007 otsuse, et sõiduki vigastusi arvestades ei ole sõiduki remont majanduslikult põhjendatud;
• •
• • •
•
•
•
•
• • •
Hageja andis sõiduki valduse kostjale üle; kostjale on üle antud ka sõiduki võtmed ja tehniline pass; Pooled leppisid kokku sõiduki remontimises AS-s Benefit, kus aga keelduti seda tegemast põhjendusega, et neil puuduvad vajalikud seadmed ja materjalid ning remont ei ole majanduslikult põhjendatud; Kostja toimetas sõiduki AMJ Autoäri OÜ avariiliste sõidukite Sakus asuvale hoiuplatsile, kus see asub käesoleva ajani; 15.01.2007 esitas hageja kostjale avalduse kahju rahaliseks hüvitamiseks; Kostja tegi 22.01.2007 otsuse hüvitada hagejale vastavalt LKindlS § 35 lg-le 5 liikluskahju suurusega 85 568,64 krooni AABE Varuosad OÜ kalkulatsiooni alusel. Hageja vaidlustas kostja 22.01.2007 otsuse kindlustuse vaidluskomisjonis, leides, et kostja oleks pidanud hüvitama sõiduki kindlustusjuhtumi eelse hariliku hinna 250 000 krooni; OÜ Autoeksperdi Grupp andis 10.03.2007 eksperthinnangu, milles märkis muu hulgas, et vaidlusaluse sõiduki taastamine ekspluatatsioonikõlbulikuks on võimalik spetsialiseeritud remondiettevõttes vastava eriväljaõppe läbinud töötajate poolt; kostja poolt remondikohana pakutud AABE Varuosad OÜ tegevusalade hulgas puudub sõidukite kereremont ja ettevõttel puudub vastav remondibaas ning AABE Varuosad OÜ hinnang sõiduki kahjudele erineb tunduvalt kereremondile spetsialiseerunud ettevõtete hinnangust, mistõttu seda ei saa avariijärgse taastamise põhjendatud suuruse määramisel arvestada; 03.04.2007 e-kirjaga vastas AABE Varuosad OÜ esindaja kostja kirjale, et sõiduki taastaks Kristo Taal, kes omab eraettevõtet Carweld OÜ ning on alumiiniumsõidukeid remontinud; Kindlustuse vaidluskomisjoni 04.05.2007 otsusega rahuldati hageja kaebus ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja täiendav kindlustushüvitis 164 431, 36 krooni, ekspertiisikulude hüvitis ja viivis; Tuule Auto OÜ tegi 09.05.2007 kostjale hinnapakkumise sõiduki remontimiseks 125 726,18 krooni eest; Kostja esitas 16.05.2007 kohtule avalduse hageja avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses; Kohtutäitur alustas täitemenetlust ja 06.06.2007 kanti kostja arvelt hagejale üle 295 837, 73 krooni.
23.Pooltel on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas hageja sõiduk tuleb lugeda LKindlS § 34 lg 1 mõttes hävinuks (taastamisremont ei ole majanduslikult põhjendatud) või on tegemist kahjustatud sõidukiga, mida on võimalik taastada. Selle küsimuse lahendamisest sõltub, kui suurt hüvitist on hagejal õigus kostjalt saada.
24.Maakohus leidis A. V.i e-kirja, Tuule Auto OÜ ja AABE Varuosad OÜ arvamuse alusel, et vaidlusalusele sõidukile on võimalik teha taastamisremont. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu, leides, et maakohus ei ole hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, jättis tähelepanuta mitmed asja lahendamiseks olulised poolte poolt esile toodud asjaolud ning kohaldas sellest tulenevalt ebaõigesti materiaalõiguse normi.
25.Maakohus jättis hinnangu andmata poolte käitumisele enne kahju hüvitamise otsuse tegemist. Asja materjalist nähtuvalt on hageja avaldanud nii kindlustuse vahekohtus
kui maakohtus seisukohta, et ta eelistas auto remontimist, mitte rahalise hüvitise saamist. Hageja väitel kirjutas ta avalduse rahalise hüvitise saamiseks alles pärast seda, kui OÜ Reval Auto Tallinn ja AS Benefit olid leidnud, et sõiduki remont ei ole majanduslikult põhjendatud ja kostja kahjukäsitleja Kristjan Alas soovitas tal seda teha. Iseenesest on õige kostja väide, et tema kahjukäsitleja ei tee otsuseid kahju hüvitamise viisi ega suuruse kohta. Samas on usutav, et hageja mõistis kostja käitumist (sõiduki valduse ülevõtmine, võtmete ja tehnilise passi vastuvõtmine ning sõiduki toimetamine nn romude parklasse, kahjukäsitleja soovitus) selliselt, et kindlustusandja peab sõiduki taastamist majanduslikult põhjendamatuks ja hüvitab hagejale LKindlS § 34 lg 2 järgi sõiduki hariliku väärtuse, võttes omandiõiguse üle. Kuna hageja andis sõiduki kostjale üle, läks LKindlS § 37 järgi kostjale üle ka sõiduki omandiõigus. Hagejale sarnane mõistlik isik oleks samadel asjaoludel mõistnud seda samamoodi (TsÜS § 75 lg 1).
26.Hageja tugines nõuet esitades OÜ Reval Auto Tallinn (t lk 16) ja AS Benefit (t lk 14) arvamustele, mille järgi ei ole sõiduki remont majanduslikult põhjendatud ning OÜ Autoeksperdi Grupp 10.03.2007 eksperthinnangule (t lk 19), mida saab käsitleda dokumentaalse tõendina. Kostja tugines vastuväiteid esitades AABE Varuosad OÜ ja Tuule Auto OÜ hinnapakkumistele (t lk 13,17) ning AABE Varuosad OÜ e-kirjale (t lk 15). Ringkonnakohus leiab, et AABE Varuosad OÜ ja Tuule Auto OÜ hinnapakkumisi ei saa arvestada usaldusväärsete tõenditena sõiduki taastamisremondi võimalikkuse ja selle maksumuse kohta. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et AABE Varuosad OÜ-l ei ole sõiduki kere remondiks vajalikku remondibaasi ega vastava kvalifikatsiooniga töötajaid ning ta ei kavatsenudki ise remonti teha. Kuna nimetatud äriühingul ei ole vastava töö tegemiseks vahendeid ega kogemusi, ei ole usutav, et ta oskaks anda pädevat hinnangut vajalike remonditööde maksumuse kohta. Ka OÜ Autoeksperdi Grupp arvamuse kohaselt erineb AABE Varuosad OÜ hinnang tunduvalt kereremondile spetsialiseerunud ettevõtete hinnangust, mistõttu seda ei saa avariijärgse taastamise põhjendatud suuruse määramisel arvestada (t lk 19,20). AABE Varuosad OÜ ei ole oma hinnapakkumises viidanud, et ta oleks tuginenud pädeva alltöövõtja andmetele taastusremondi maksumuse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa arvestada usaldusväärse tõendina ka Tuule Auto OÜ 09.05.2007 hinnapakkumist, milles avaldatud remondimaksumus 125 726, 18 krooni on ligikaudu samas suurusjärgus AABE Varuosad OÜ hinnapakkumisega (t lk 17,18), millist OÜ Autoeksperdi Grupp on pidanud ebaõigeks. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et Tuule Auto OÜ-l oleks vastav remondibaas ja pädevus olemas.
27.Ringkonnakohus peab usaldusväärseks AS Benefit arvamust, OÜ Reval Auto Tallinn otsust ja OÜ Autoeksperdi Grupp eksperthinnangut. Nimetatud äriühingute pädevuses ei kahelnud pooled ega kahtle ringkonnakohus. AS Benefit arvamuse ja OÜ Reval Auto Tallinn otsusega on tõendatud, et hageja sõiduki taastamine ei ole majanduslikult põhjendatud. Kostja ei ole esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid, mis tõendaks vastupidist. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada LKindlS § 34 lg 2 ning § 47 lg-te 2 ja 3 alusel täiendavalt liikluskahju 164 431,36 krooni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja ekspertiisikulu ja viivise nõudele ega selle arvestusele. Ka ei ole kostja taotlenud viivise vähendamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka ekspertiisikulu hüvitamiseks 2000 krooni ja LKindlS § 45 lg 4 alusel viivis perioodi 16.01.2007-04.05.2007 eest 87 547,76 krooni ning kohustada kostjat jätkuva viivitamise korral hüvitama hagejale 657,72 krooni päevas kuni kohustuse täitmiseni.
28.Kuna hagejal on õigus saada raha, mis kanti kostja arvelt kindlustuse vaidluskomisjoni otsuse täitmise käigus hagejale üle, ei ole hageja alusetult rikastunud ning puudub alus selle tagasinõudmiseks VÕS § 1028 lg 1 alusel. Eeltoodu tõttu tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Kostja poolt tasutud summasid arvestatakse käesoleva kohtuotsuse täitmisel.
29.Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse ning hagi kuulub ringkonnakohtu otsusest tulenevalt täies ulatuses rahuldamisele ja kostja vastuhagi rahuldamata jätmisele, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik hagimenetluse kulud kostja, kelle kahjuks otsus tehti.
M. Merimaa
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.