Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

250000 krooni, mille hüvitamist hageja taotles. Kostja võttis üle auto valduse, toimetas sõiduki ilma, et oleks hagejaga omandiõiguse üleminekus kokku leppinud, avariiliste sõidukite platsile Sakus ja seega luges kostja end kui kahjustatud sõiduki omanikuks. Kostja leidis, et sõidukit saab taastada ning otsustas 22.01.07, et hüvitab summa 85568,64 krooni LKS § 35 lg 1, 47 lg 6 ja lg 8 alusel. Sõiduki taastamine ei ole majanduslikult põhjendatud ja seda ei ole kostja tõendanud. Arvestades 85568,94 krooni hüvitamist 23.01.2006 oli kostja alates sellest päevast viivituses 164431,36 krooni tasumisega. Kahju hüvitamise taotlus esitati 15.12.2006 ja kahju tuli hüvitada hiljemalt 15.07.2007, kostja tegi kahju hüvitamise otsuse 22.01.2007 ja kandis 85568,64 krooni hagejale üle 23.01.2007. 250000 krooni tasumisega on kostja viivituses 16.01.07-22.01.07 ehk 7 päeva, mistõttu tuleb viivist tasuda 1% päevas vastavalt 17500 krooni /1% 250000-st 7 päeva eest/. Perioodil 23.01.2007-25.01-2007 oli kostja viivituses 3 päeva summas 164431,36 krooni ja viivis 1% päevas sellelt on 4932,94 krooni. Perioodil 26.01.200704.05.2007 oli kostja viivituses 99 päeva summast 164431,36 krooni ja viivis 0,4% päevas on 65114,82 krooni. Kuni hüvitamiseni ja pärast seda 04.05.3007 on viivis viimasena märgitud perioodiga võrdne ehk 657,72 krooni päevas. Hageja palub välja mõista kostjalt kindlustushüvitis 164431,36 krooni, ekspertiisikulud 2000 krooni ja viivis 16.01.2007-04.05.2007 summas 87547,76 krooni, menetluskulud palub jätta kostja kanda. Samas leiab, et menetlus tuleb lõpetada, sest komisjoni otsus on jõustunud. Pooltele saadeti vaidluskomisjoni otsus 04.05.07 ja seega otsus jõustus 10. päeval otsuse saatmisest, sest kostja ei esitanud hiljemalt 14.05.2007 kohtule taotlust. Tõendid: E L Fondi saatekiri otsuse saatmise kohta pooltele, tähitud kirja kviitungid, OÜ Autoekspert Grupi eksperthinnang A7-032 ja selle arve 2000 krooni, AS B kiri hagejale 320.03.07, OÜ R A Tallinn otsus 09.01.07, AOÜ pakkumine, kindlustusandja otsus 22.01.07,teade liiklusõnnetusest, liikluskahju hüvitamise nõue 15.01.07, kindlustusandaja otsus 16.01.07, A V e-kiri kostjale 03.04.07, kahjuavaldus 14.12.2006, Kostja vastuväited ja vastuhagi nõue, põhjendused Vastuväited hagile

14.12.2006 toimunud liiklusõnnetuses, milles osales hageja sõidukiga XXXreg.m XXX ja K T sõidukiga XXX. Õnnetuses tunnistas enda vastutavaks K. T . 15.12.2006 esitas hageja kahju hüvitamise avaldus ja kostja väljastas AOÜ sõiduki taastusremondi garantiikirja summas 100971 kr ja 15.01.2007 esitas hageja avalduse, et saada hüvitis rahas. 22.01.2007 otsustas kostja hüvitada sõiduki taastamiskulud 85568,64 krooni, millest on maha arvatud käibemaks (LKS § 35 lg 5). Taastamistööde võimalik maksumus eelkalkulatsiooni järgi oli 100971 kr ja kostja arvates ei ole hageja sõiduk hävinenud ning taastamine on võimalik. Hagejal puudus usaldus AOÜ vastu ja seetõttu pakkus kostja välja võimaluse remontida auto B AS-s, mis on tunnustatud autotöödega tegelev firma, ent kostjal ei olnud hagejaga remondi kooskõlastamise hetkel andmeid sellest, et B AS-l ei ole alumiiniumtöödeks vajalikke seadmeid ja spetsiaalse koolitusega plekkseppi, Auto sattumine AMJ A OÜ parkimisplatsile oli arusaamatus, nimelt oli B AS arvamusel, et nendepoolne auto taastamine on võimatu ja suunasid auto kostjaga kooskõlastamata AMJ Autoäri OÜ platsile edasiste korraldusteni. Asjaolu, et B AS ei saanud teha teatud töid, ei tähenda, et auto taastamisremont oleks võimatu. Vaidlusaluse sõiduki väljalaskeaasta oli 2000. Auto taastamisel võib kasutada varuosi, mis ei tooks kaasa riski auto üldisele tehnilisele seisundile, ohutusele. ROÜ pakkumine kajastas uute detailide hindu, lisaks on töötunni hind 450 kr/h, samas kui A töötund on 295 kr/h ja TOÜ vastav hinne on 250 kr/h ning auto parandamine vaid ROÜ-s ei ole põhjendatud, kuna tema kasutab vaid uusi varuosi ning tema töötunni hinne on suurem kui teistel töökodadel. AOÜ ekspertarvamus ei ole õige. Ehkki AOÜ hinnapakkumine sõiduki taastamiseks ei ole arvestatav, sest tal puudub remondibaas, kuid ta kasutab alltöövõtjate teenuseid alumiiniumkeretöödeks, sh C OÜ

teenuseid, kes oleks asunud autot remontima ning mille kvaliteedis pole kahtlust, kuna kostja on kasutanud tema teenust. Kostja tugineb LKS § 35 lg 1,5, 47 lg 6, 47 lg 8. Auto ei ole hävinud, kostja on hüvitanud õigesti kulud 100971 krooni (arvestanud käibemaksu sellelt maha) ja ei pea hüvitama auto jääkväärtust. Kuna hageja ei nõustunud kostja pakutud taastamiskulude hüvitamisega, siis hüvitas kostja hagejale A poolt eelkalkulatsiooni arvutuste kohaselt 100971 krooni, millest arvas maha käibemaksu. Hüvitamise vormi otsustab kindlustusandja, erimeeluste korral hüvitatakse kahju rahas. vaidluskomisjon tegi hageja kaebuses otsuse, millega mõisteti kostjalt välja 164431,36 krooni ja 16.01.2007-04.05.2007 eest 65114,82 krooni. Kostja sai otsuse kätte 07.05.07, otsus avaldati kodulehel www.lkf.ee 04.05.07 ja kostja esitas 16.05.2007 taotluse asja läbivaatamiseks hagi korras. Otsuse jõustumise ajaks ei saanud olla 16.07.2007. Kostja arvates ei ole alust menetluse lõpetamiseks. Vastuhagi asjaolud, nõue

25.05.07 sai kostja täiturilt täitekutse seisuga 23.05.07 ja 06.06.07 läks kostja kontolt maha 295 837,73 krooni. Kostja leiab, et tema suhtes ei olnud tegelikult jõustunud lahendit, mida täita, kuid see täideti ja seega on hageja kostja arvel alusetult rikastunud. Kindlustusandja hüvitas 85568,64 krooni. Täiendavalt on kindlustusandja maksnud jõustumata otsuse aluse l64331,36 krooni ja viiviseid 87547,76 krooni. Lisaks on tasunud täituri tasu 118 krooni ja 29085,83 krooni, kokku on tema kontolt maha läinud 295837,73 krooni. Kindlustusandja palub juhul kui asjas leiab tõendamist, et vaidlusalune auto oli siiski taastatav, et hageja maksaks tagasi kindlustusandjale 253979,12 krooni, so summa mis on kantud just I. R üle. Kuna täielikult on hagejale hüvitatud sõiduki väärtus, siis on hagejal kohutus anda sõiduk kostjale LKS § 37 lg 1, so kindlustusandja omandisse. I. R ei ole sõidukit kostjale omandisse andnud ja seega on kindlustusandjal õigus saada tagasi sõiduki turuhind, st et I. R ei ole andnud kindlustusandjale sõiduki omandit ega ole maksnud ka hüvitist sõiduki kindlustusjuhtumi järgse hinna võrra. Tõendid: kostja tugines samadele tõenditele, millele hageja, lisaks Andre Vinkel e-kiri kostjale 03.04.07, TOÜ hinnapakkumine, kohtumäärus 2-07-22393 28.09.07 ja hagist loobumise avaldus märgitud asjas, hagiavalduse ärakiri, hagi tagamise avalduse ärakiri, täitemenetluse dokumendid (tlk 60-64), Eesti Posti kiri 09.07.07. Kohtu põhjendused Hagi

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 14.12.2006 toimunud liiklusõnnetuses osalesid hageja IR sõidukiga XXX reg.m XXX ja K T sõidukiga XXX. Õnnetuses tunnistas enda vastutavas K. T . 15.12.2006 esitas hageja kahju hüvitamise avalduse ja otsusega 22.01.2007 nr J01062674 otsustas kindlustusandja hüvitada IR 85568,64 krooni. Selle otsuse kohaselt väljastas kindlustusandja garantiikirja taastusremondiks AOÜ-le summas 1000971 krooni, et kuna hageja soovis rahalist hüvitist, siis otsustas kindlustusandja maksta välja hüvise rahas. Varasemalt oli kindlustusandja teinud otsuse 16.01.2007, mille kohaselt otsustas ta hüvitada sõiduki taastusremondi maksumuse 85568,64 krooni (vt vaidluskomisjoni toimik). Nimetatu on lubatav LKS § 35 lg 5 järgi, mis sätestab, et kui kannatanu ei nõustu taastamiskulude hüvitamisega kindlustusandja poolt, teostatakse rahaline hüvitus. LKS § 47 lg 8 alusel otsustab hüvitamise vormi kindlustusandja ja erimeeluste korral makstakse rahaline hüvitus Seega ei ole vaidluse all asjaolu, et kindlustusandja tegi LKS § 35 lg 5 ja LKS § 47 lg 8 mõtte kohaselt rahalise hüvitise, kuid see hõlmas auto taastamiseks tehtava kuluste rahalist hüvitist I. Rle ega hõlmanud hageja arvates sõiduki harilikku väärtust (turuväärtust) LKS § 34 tähenduses.

LKS § 47 lg 3 järgi seatakse varakahju hüvitamisel eesmärgiks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine. Hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud, lg 4 järgi eeldatakse, et vara taastamisel kasutatakse kvaliteetseid detaile ja osasid, lg 5 säteastab, et a amortiseerunud vara taastamisel võib kasutada samavõrd kulunud detaile ja osasid ja lg 6 vara taastamise või asendamise meetodi ja kulude üle otsustamisel ei pea kindlustusandja juhinduma kannatanu poolt soovitud või tehtud kulutustest, vaid lähtuma vajalikest mõistlikest kulutustest, lg 8 kohaselt otsustab hüvitamise vormi kindlustusandja. Erimeelsuse korral makstakse rahaline hüvitis. Esitatud OÜ R(vaidluskomisjoni toimik, tsiviilasja toimik lk 16) otsusest nähtub, et vaidlusalusel sõidukil ei olnud sõiduki vigastusi arvestades sõiduki remont majanduslikult põhjendatud ja selle põhjuseks on A ASF (Aluminum Space Frame) tehnoloogia, mis näeb ette ainult uute keredetailide paigaldamist vastavate seadmete ja vastava koolituse läbinud tööjõu poolt, vastasel korral ei ole tagatud kere garantii ja Audi ei saa tagada turvalisust. Arvamuses on lähtutud vastavatest hinnakirjadest ja sellest, et hageja poolt esitatud B AS arvamuse kohaselt ei ole seal sõiduki remontimine võimalik, kuna seal puuduvad materjalid ja seadmed alumiiniumist autokerede remondiks, et varuosade maksumust arvestades on remont majanduslikult põhjendamatu ja et remondi maksumus ulatub auto maksumuseni. Kostja esitatud TOÜ arvamuse kohaselt on sõiduki remonditööde ja varuosade maksumus kokku hinnapakkumise nr 02929 järgi koos käibemaksuga 125726,18 krooni. Kindlustusandja esitatud AOÜ arvamuse kohaselt on sõiduki taastamisremondi maksumus 100971,00 krooni. Kindlustusandjale esitatud A V e-kirjast 03.04.07 nähtub, et C OÜ teostab alumiiniumkerede sõidukitele remonti, kuna omab kogemust vastaval tööl ja on teinud ka tööd OÜ-s R. Hageja esitatud AOÜ eksperthinnangu A7-032 10.03.2007 arvamuse kohaselt on sõiduki avariieelne turuhind vastavalt 250000 krooni. Hinnates esitatud tõendeid omavahel kogumis leiab kohus, et kostja on kohtule esitatud A. V ekirja, TOÜ ja AOÜ arvamusega tõendanud, et märgitud sõidukile on võimalik teha taastamisremonti. Esitatud ROÜ on andnud oma arvamuse selle alusel, et teatud keretööd tuleb teha selliselt, et neid tuleb teha vaid uute keredetailide paigaldamise teel, vastasel korral ei ole kerel garantiid, samas ei ole antud selles hinnangut tööde maksumuse kohta ega võrreldud auto turuväärtust märgitud tööde maksumusega. Samas võib AOÜ arvamust kõrvutades kostja esitatud AOÜ hinnapakkumisega järeldada, et taastusremondi maksumus ei ole võrdne ega suurem auto avariieelsest turuväärtusest. Ehkki A OÜ arvamuse kohaselt ei ole AOÜ arvamust võimalik arvestada, kuna viimasel puudub tegevusalas kereremont ja selleks vajalik remondibaas, on kostja esitatud ülalmainitud e-kirjaga tõendanud, et nimetatud keretööd saab teha ka teine autoremondifirma - C OÜ. Vaidlust pole selles, et sõidki väljalaske aasta oli 2000.a. ja seega sai kindlustusandja lähtuda hüvitamise otsustamisel LKS § 47 lg 3, 4, 6 ja § 35 lg 5 sätestatust - nimelt lähtuda kahju hüvitamise eesmärgist, milleks on endise olukorra taastamine, samuti lähtuda olukorra taastamise mõistlikest kuludest ega pidanud olema seotud kannatanu soovitud kuludega ning sai lähtuda hüvitamisel kindlustusandja poolt pakutud taastamismaksumuse summast. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et kostja otsustus selle kohta, et sõidukit on võimalik taastada ja et I. R tuleb AOÜ pakkumise kohaselt hüvitada taastamisremondi maksumus 100971 krooni ja millest tuleb lahutada LKS § 35 lg 5 mõtte kohaselt käibemaks, seega 85568,64 krooni, on põhjendatud ja tõendatud. Eeltoodu alusel puudub hagejal õigus nõuda LKS § 34 alusel sõiduki juhtumieelse turuväärtuse hüvitamist ja kohus leiab, et hagi täiendava

kindlustushüvitise saamise nõudes summas 164431,36 kr ja juhtumi käsitlemisel tõendi saamise kulu - ekspertiisikulu 2000 krooni - saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Mis puudub poolte väidetesse omandi üleminekust, siis märgitud väited ei oma vaidluses tähendust, sest sõiduk kuulus taastamisele ja kohus ei pea andma nendele väidetele enam täiendavat hinnangut. Kohus leiab, et kindlustusandjalt kuulub kostjalt I. R kasuks väljamõistmisele viivis. Nimelt hüvitas kostja hagejale 85568,64 krooni 23.01.07. LKS § 45 lg 1 järgi peab hüvitise otsuse tegema kohe kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, arvates nõude esitamisest kindlustusandajale. Nõue esitati 15.12.2006, otsus tehti tegelikult 16.01.2007, kuid tuli teha 15.01.07, so päev hiljem ning rahalise hüvitise otsuse tegi kostja 22.01.2007 (vt vaidluskomisjoni toimik) ning raha kandis ta üle 23.01.07. Eeltoodu alusel nõustub kohus hagejaga, et kindlustusandja oli viivituses. LKS § 45 lg 4 alusel tuleb rahasumma üle kanda hiljemalt järgmisel päeval kui otsus tehti, seega on kindlustusandja olnud viivituses 6 päeva ja tal tuleb seega maksta viivist LKS § 45 lg 4 järgi, mille kohaselt on viivis esimese 10 - päevase viivituse puhul 1% ning viivise arvutamise aluseks on tasumata hüvitis või teostamata hüvitamise väärtus. Eeltoodu alusel on viivis 87547,7-st kroonist 6 viivitatud päeva eest vastavalt 5072,86 krooni. Ülejäänud osas ei ole viivisenõue põhjendatud ja jääb rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et tsiviilasjas menetluse lõpetamine ei ole põhjendatud. Otsuse tegemise ajal kehtinud LKS § 58 lg 4 alusel jõustub komisjoni otsus 10. päeval, alates komisjoni otsuse pooltele saatmisest, kui vaidluses osalenud pool ei ole enne nimetatud tähtaega esitanud taotlust vaidluse läbivaatamiseks hagi korras. Nimetatud seaduses sätestatud otsuse saatmist tuleb tõlgendada selliselt, et see tähendab otsuse saatmist pooltele kättetoimetamise tähenduses nii, et see on saajale üle antud selliselt, et saajal oleks võimalik oma õigusi teostada ja enda kaitsmiseks sellega ka tutvuda. Kindlustusandja sai vaidlusaluse vaidluskomisjoni otsuse 04.05.07 nr 7-1/07/42 kätte 07.05.2007 vastavalt Eesti Posti teatele 09.07.07 KTS-S-180 (tlk 68), samas esitas taotluse asja läbi vaatamiseks hagi korras kohtule 16.05.07, seega 10- päevase tähtaja sees ning seega ei olnud vaidluskomisjoni otsus jõustunud ning puudub alus menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Mis puutub hageja väitesse, et sisuliselt on sõiduk olnud kostja valduses ilma, et kostja oleks seda remontinud ja auto väärtus on vähenenud, siis kohus ei saa neid asjaolusid arvestada, kuivõrd nendel asjaoludel ei ole pooled nõudeid teineteise suhtes esitanud. Eeltoodu alusel kuulub hagi vaid osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista viivis 5072,86 krooni. Vastuhagi

Kohus tuvastas eespool, et vaidluskomisjoni otsus käesolevas vaidluses ei olnud jõustunud, samas on täitemenetluse nr 052/2007/5459 käigus hagejale üle kantud 253979,12 krooni, kuna täitmisele kuuluval vaidluskomisjoni otsusel oli jõustumismärge ja mida I. R ei ole vaidlustanud. Seega puudub vajadus anda hinnang täitemenetluse dokumentidele. Tegelikult puudus veel jõustumata komisjoni otsuse alusel kindlustusandjal kohustus märgitud 253979,12 krooni I. R üle kanda. Kuna täitemenetlus toimus kiiresti, ei olnud võimalik kindlustusandjal täimenetluse lubamatuks tunnistamise hagiga end efektiivselt kaitsta ja vastav hagimenetlus on lõpetatud kohtumäärusega nr 2-07-22393 seoses loobumisega ja kuna selles vaidlus puudus, siis puudub vajadus anda hinnang märgitud hagivaldusele, menetluse lõpetamisega seonduvatele tõenditele.

VÕS § 1028 lg 1 kohaselt siis kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Kohus leiab, et seni kuni vaidluskomisjoni otsus ei olnud jõustunud, puudus alus ka märgitud 253979,12 krooni tasumiseks I. R ja seega tuleb märgitud sooritust talle lugeda alusetuks ja nimetatud rahasumma tuleb kindlustusandjale VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi nõuda ja ka I. R S R AS-i kasuks välja mõista. Vastuhagi kuulub seega rahuldamisele. Menetluskulude jaotus

Põhihagi kuulus rahuldamisele ca 2% ulatuses (5072,86 253979,12-st on 1,99). Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus I. R menetluskulud 2% ulatuses S R AS-i kanda ja S R AS-i menetluskulud põhihagis 98% ulatuses I. R kanda. Vastuhagis tuleb jätta S R AS-i menetluskulud IR kanda. Vastavalt MS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.