1.Jätta Harju Maakohtu 19.11.2007 otsus Rita Jurri hagis Ljubov Jurri vastu korteriosaku üleandmise tehingu tühisuse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Välja mõista Rita Jurrilt riigilõiv 15 000 (viisteist tuhat) krooni riigituludesse. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
1.Hageja esitas 04.06.2001 Elamuühistu (EÜ) Kalda juhatusele avalduse ühistu liikmest väljaarvamiseks seoses Tallinnas Xxxxxxx xx-xx asuva korteri osaku kinkimisega kostjale. Samal päeval esitas kostja avalduse EÜ Kalda liikmeks vastuvõtmiseks. Avalduses märgitu kohaselt asus kostja korterisse elama koos hageja ja hageja tütre Lidia Jurriga. 24.09.2001 otsusega arvati hageja EÜ liikmete hulgast välja ja kostja võeti liikmeks. 12.04.2003 sõlmis kostja EÜ-ga Kalda korteriomandi tasuta võõrandmise ja asjaõiguslepingu. 12.04.2003 kinnistamisavalduse alusel kanti kostja korteri omanikuna kinnistusraamatusse.
2.Hageja 04.06.2001 avaldustest nähtuvalt oli tegemist kinkelepinguga, mille esemeks oli osamakse summas 987,80 krooni. Kinkeleping pidanuks tsiviilkoodeksi (TsK) § 260 lg 1 järgi olema notariaalne. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 93 lg 3 järgi on kinkeleping tühine, mistõttu puudus alus kostjale korteri tasuta andmiseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 57 lg 1 järgi on kinnistusraamatu kanne ebaõige.
3.Hageja palus tunnistada poolte vahelise korteri osakumakse kinkelepingu tühisust, tunnistada kostja ja EÜ vahelise korteriomandi tasuta võõrandamise ja asjaõigusliku lepingu tühisust, kustutada ebaõige kanne kinnistusraamatust kostja kui korteriomandi omaniku kohta ning kanda omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole kinkeleping vormivea tõttu tühine. 2001. aastal kehtinud TsK § 260 järgi pidanuks olema notariaalne kodanike vaheline kinkeleping summaga üle 50 krooni. See nõue puudutab üksnes tehingute võlaõiguslikku osa. Võlaõigusliku tehingu tühiseks tunnistamine ei too kaasa asjaõigusliku tehingu tühisust. Hageja andis osamaksu üle kostjale ning see tehing vastas AÕS § 82 lg-le 1. Seda kinnitab hageja lahkumine Eestist ja asumine elama USA-sse.
5.Peale selle ei saanud osa olla kinkelepingu ese, kuna selle omanik oli EÜ. Tehingu esemeks saanuks olla vaid õigus osakumaksetele. Kostja ühistu liikmeks vastuvõtmiseks ei olnud vaja notariaalset vormi. Liikmete vahetamine toimus elamuseaduse (ES) § 21 alusel. Ühistu liikmena tekkis kostjal eluruumide erastamise seaduse (EES) § 218 ja ES § 14 kohaselt õigus tema valduses oleva korteri ostmiseks EÜ-lt. Kinnistusraamatu muutmise nõue ei rajane seadusel. AÕS § 65 kohaselt on kande muutmiseks vaja isiku, kelle õigusi parandamine puudutab, nõusolekut. Kostja ei ole nõusolekut andnud.
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjendused
7.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda.
8.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli ES § 4 alusel üheks eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks liikmelisus EÜ-s (kooperatiivis). ES ega EÜ (kooperatiivi) põhimäärus ei näinud ette osaku võõrandamise notariaalset vormi. Hageja võõrandas osamaksu ja arvati ühistust välja ning kostja omandas osamaksu ja võeti ühistu liikmeks viisil, mis oli nendeks toiminguteks ette nähtud.
9.Hageja ei ole tõendanud, et 04.06.2001 tehtud tehingu näol oli tegelikult tegemist tasuta kasutamise lepinguga, mitte kinkelepinguga. Hageja viide VÕS §-le 389 ei ole asjakohane, kuna VÕS 2001. aastal ei kehtinud. 04.06.2001 tehingu objektiks on korteriosak. Tulenevalt ES III osas ja elamukooperatiivi näidispõhikirjas sätestatust olid liikmelisus ja osamaks EÜ-s (kooperatiivis) seotud.
10.Tõendatud on, et hageja kirjutas EÜ-le avalduse tema ühistust väljaarvamiseks seoses osamaksu üleandmisega kostjale. Sellest tulenevalt võeti kostja ühistu liikmeks ning liikmelisusest tulenevalt tekkis kostjal õigus EES § 218 alusel saada loodava korteriomandi omanikuks. Osamaksu üleandmiseks ei olnud kehtestatud vorminõudeid, 2(4)
mistõttu võis see toimuda vabalt valitud vormis. Kinnistusraamatusse kandmisega sai kostja 30.07.2003 vaidlusaluse korteriomandi omanikuks ja kinnistusraamatu kanne on õige.
11.Isegi juhul, kui võlaõiguslik tehing oleks tühine, ei kuuluks hagi omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks rahuldamisele. Võlaõigusliku tehingu tühisusega ei kaasne automaatselt asjaõigusliku tehingu tühisus. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-18-06. Riigikohtu seisukoha kohaselt ei olene asjaõiguses tunnustatud abstraktsiooni põhimõttest tulenevalt käsutustehingu (asjaõiguslepingu) kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Apellatsioonkaebuse põhjendused
12.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda.
13.Kaebuse põhjenduste kohaselt on 04.06.2001 avalduses selgelt kirjas, et toimus osaku üleandmine. Osamaksu üleandmist ei saanud aga toimuda, kuna kinkimist ei toimunud. Leping oli suuline ja see oli korteri ajutise kasutamise kohta. Osakud kuulusid kooperatiivile, mistõttu ei saanud neid vastu võtta ega üle anda (Riigikohtu lahend nr 3-21-101-96). Kuna EÜ Kalda võttis vastu otsuse anda üle inimestele osakud, siis selline otsus (TsÜS § 66 lg-d 2-5) ja selle kohta koostatud protokoll on tühised. Kuna kostja võeti ühistu liikmeks tühise dokumendi alusel, siis polnud kostjal ka õigust sõlmida EÜ-ga Kalda asjaõiguslikku lepingut korteri tasuta võõrandamiseks, kuna selline õigus oli ainult ühistu liikmetel.
14.Kohus on jätnud tähelepanuta korteriomandi tasuta võõrandamise ja asjaõiguslepingu, mille punkti 2.1.3 järgi on vastavalt EÜ üldkoosoleku protokollile 25.01.2001 otsustatud reorganiseerida EÜ korteriühistuks ning korterite üleandmine korterivaldajatele. Hageja on elanud koos oma tütrega vaidlusaluses korteris aastatel 1988-2007. Kostja ei ole olnud kunagi vaidlusaluse korteri valdaja. Kostja sai korteri tasuta ja pettusega, mistõttu jäi ta hagejale võlgu korteri turuhinna. Kuna kostja korteri otsest valdust ei saanud, ei olnud tal ka seaduse järgi võimalik korterit heauskselt omandada.
15.Poolte vahel oli sõlmitud korteri tasuta ja ajutise kasutamise leping. Tehing pidi olema ajutine ja perioodiks, mil hageja merel töötas. Seda, et tehing oli ajutine, tõestab dokumenteeritud fakt, et hageja tasus kõik korteriga seonduvad kulutused. Kostja ei olnud muul tingimusel, kui et korter ametlikult tema nimele kirjutatakse, nõus vaidlusalusesse korterisse elama tulema ja hageja last (oma lapselast) hoidma perioodiks mil hageja töötas merel. Tehing tehti omavahelisel kokkuleppel, kuid tehingu vorm oli valitud vale. Antud fakti soovis hageja tõestada mere passiga ja Lidia Jurri tunnistajana ülekuulamisega, kes viibis läbirääkimistel alati kohal, kuna oli perekonna liige. Kohus takistas põhjendamatult hageja õigust esitada tõendeid.
16.2001. aastal kehtinud EK Põhikirja p 17 ja ka ES § 17 (3) järgi oli elamukooperatiivi liikmel õigus anda kooperatiivi liikmete üldkoosoleku (volinike koosoleku) nõusolekul oma osamaks üle temaga alaliselt koos elavale täiskasvanud perekonnaliikmele, kui ta lahkub kooperatiivist ja asub elama teise elukohta. Hageja ei lahkunud kooperatiivist ning ei asunud elama teise elukohta. Kooperatiivi liikmeks astumiseks tasu oli 4 000 krooni, erandiks oli alaliselt samas korteris elanud perekonnaliikmed (põhikirja p 17), mille tasu oli 200 krooni ja mille pooled maksid.
17.Kohus ei olnud asja lahendamisel ilmselgelt erapooletu. Kohus jättis suurel hulgal tõendeid kontrollimata ja rajas oma seisukoha üksnes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-18-06, mis on käesolevas asjas asjakohatu. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 3(4)
Ringkonnakohtu põhjendused
19.Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
20.Kaebuse põhjendustes on hageja valdavalt korranud esimese astme kohtus väljendatud seisukohti. Maakohus on hageja seisukohtadele piisava põhjalikkusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse seisukohtadega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Esimese astme kohtu hinnang vaidluses tähtsust omavatele asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne ning ringkonnakohtul ei ole alust võtta nende suhtes teistsugust seisukohta. Apellatsioonkaebuses märgitud menetlusnormirikkumisi kolleegium ei tuvastanud.
21.Hageja on apellatsioonimenetluses uute seisukohtadena väitnud, et hagi tuleks rahuldada, kuna hageja on tasunud pärast ühistust väljaastumist edasi korteriga seotud kulusid ning et hagejal ei olnud korteri omandamiseks vajalikku otsest valdust. Hageja ei ole selliseid asjaolusid hagi alusena maakohtus esitanud ning seetõttu ei ole maakohtule selliste seisukohtadega arvestamata jätmise etteheitmine põhjendatud. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Ka ringkonnakohus ei saa hageja kõnealuste väidetega arvestada, kuna vastavalt TsMS § 652 lg-le 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui sellele asjaolule esimese astme kohtus tugineti, kuid see jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh seetõttu, et asjaolu tekkis või sai poolele teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Nagu öeldud, ei ole hageja korteriga seotud kulutuste kandmisele ega kostjal korterile valduse puudumisele esimese astme kohtus tuginenud, samuti ei ole kostja esitanud ühtegi põhjendust, miks selliseid asjaolusid esimese astme kohtule arutamiseks ei esitatud.
22.Hagejale selgituseks märgib kolleegium siiski, et vaidlustatud tehingute tegemise ajal kehtinud ES-s reguleeritud omandisuhete järgi ei põhinenud elamuühistu korteri kasutamise õigus mitte omandiõigusel, vaid liikmelisusel. See tähendab, et tulenevalt ES § 14 lg-st 1 ja 2 kuulus elamu tervikuna elamuühistule ja ühistu liikmed kasutasid elamus vastavalt osamaksu suurusele ühistu poolt nende valdusse antud omaette kortereid. Elamuühistu liige ei olnud tema kasutuses oleva korteri omanik, kuid talle kuulus ES § 21 lg 1 järgi osamaksu võõrandamise õigus. Elamuühistu liikmel oli õigus lahkuda ühistust ja anda osamaks ühistu liikmete üld- või volinike koosoleku nõusolekul üle teisele isikule. Eeltoodu põhjal ei omaks hageja poolt esile toodud uued asjaolud vaidluse lahendamisel sisulist tähendust. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja on andnud osamaksu kostjale üle vastavalt ühistule avaldatud soovile ning osamaksu üleandmise õiguse piiranguid rikutud ei ole. Kostja on elamuühistu uue liikmena omandanud korteriomandi seaduspäraselt ning seetõttu ei ole alust kinnistusraamatu kande muutmiseks. Elamuühistu otsust hageja ühistust väljaarvamise ega kostja vastuvõtmise kohta ei ole hageja vaidlustanud. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
23.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Vastavalt TsMS § 190 lg-tele 2 ja 4 tuleb mõista hagejalt välja riigituludesse riigilõiv 15 000 krooni, mille tasumisest oli hageja menetlusabi andmise korras vabastatud.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Kaupo Paal 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.