Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. veebruar 2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-14985
Tsiviilasi Hagi hind
OÜ Kriibi-Kraabi hagi OÜ Levinson vastu võla 127 000 krooni ja viivise 100 000 krooni saamiseks 127 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.septembri 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Kriibi-Kraabi apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Kriibi-Kraabi (registrikood 10761929, asukoht Kanali tee 1, 10112 Tallinn), esindaja Tarvo Ilves Kostja OÜ Levinson (registrikood 10067778, asukoht Tulbiaia tee 16, Viimsi, 74001 Harju maakond), esindaja adv Andres Past
Kõik menetluskulud jäävad hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
Toivo Peegli ütlused kui ka asjaolu, et hageja on esimesest 200 000 krooni suurusest arvest tasunud osa, so 150 000 krooni. Hageja ei tunnistanud kostja vastuväiteid, leides, et kostja ei ole tõendanud lepingu olemasolu hageja ja kostja vahel. Hageja ei ole sisuliselt vaidlustanud selliseid suhteid, kuid leiab, et kostja poolt on need tõendamata. Samuti on osundanud hageja, et tellijal AS-l Knoke on vastuväiteid teostatud tööde osas ning hageja ei ole ka ise sellest projektist raha saanud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus leidis, et lepinguliste suhete olemasolu on leidnud tõendamist. Kokkuleppe saavutamist kinnitavad kohtu arvates nii kostja väited kui ka hageja tolleaegse juhatuse liikme, tunnistaja T. P. kinnitused lepingu sõlmimise kohta. T. P. kinnitas, et pooled sõlmisid kokkuleppe Sauel Tule 50 kinnistul tööde teostamiseks ning kostja teostas tema poolt osundatud tööd. Kostjapoolse pakkumuse tegemist tõendab kohtu arvamust mööda kostja tehtud hinnapakkumine, mis oli tunnistaja kinnitusel tööde tegemisel hinna aluseks. Samuti kinnitab lepinguliste suhete olemasolu see, et hageja poolt on kostja esitatud arve nr 20 tasutud suuremas osas. Hageja esindaja ei ole sellele esitanud mingeid asjakohaseid põhjendusi. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte poolt kirjeldatud asjaoludel on kohtu arvamust mööda tegemist poolte vahel töövõtulepinguga, kus kostja kohustus hagejale teostama tellitud trasside rajamise tööd ning hageja kohustus selle eest tasuma. Kostja väidetel, mida kinnitas ka tunnistaja T. P., teostas kostja tellitud tööd arvetel osundatud mahus. Tunnistaja selgituste kohaselt tekkisid aga hageja probleemid tellijaga, kelle arvates ei olnud tööd teostud vastavalt projektidele. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole pooled ega ka tellija lõplikult välja selgitanud, kelle eksimuse või vea tõttu, kui üldse, on teostatud tööd vigased. Eeltoodust järeldas kohus, et kostja teostas tellitud tööd ning esitas nende alusel ka arved hagejale, kes oli tulenevalt VÕS § 635 lg-st 1 kohustatud need tasuma. Hageja on küll väitnud, et ta ei ole saanud selle projekti pealt raha, kuna tellijal, AS-l Knoke oli vastuväiteid, kuid suhtes kostjaga on hageja tõendada, et kostja ei teostanud töid tellitud kvaliteediga. Hageja seda teinud ei ole. Asjaolu, et hageja suhtes tellijaks oleval AS-l Knoke oli vastuväiteid kvaliteedi osas, ei ole asjakohane hageja suhtes kostjaga, kuna hageja tellija vastuväited ei ole vahetult kohaldatavad kostjale. Seega puuduvad alused pidada hageja poolt kostjale tasumisest hoidumist põhjendatuks ning hagejal on kohustus tasuda kostja esitatud arved. Seega on kostjal samaliigiline vastunõue hageja nõudele. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kohus leidis, et alates 15.02.2006, kui muutus sissenõutavaks kostja arve nr 09 summas 100 000 krooni, tekkis kostjal õigus keelduda VÕS § 110 lg 1 alusel hagejale hageja nõude aluseks olevate arvete tasumisest, kuna see nõue tulenes poolte eelnevatest regulaarsetest suhetest. Eelmärgitud ajaks olid sissenõutavaks muutunud hageja arved nr 1590 (summas 27 523,50 krooni) ja nr 1620 (summas 48 852 krooni) üldsummas 76 375,50 krooni, mille tasumise tähtajad olid vastavalt 16.11.2005 ja 19.12.2005. Antud arvete tasumisega hilines kostja põhjendamatult vastavalt 92 päeva ja 59 päeva. Seega on viivisenõue on hagejal põhjendatud järgmiselt: arve nr 1590 osas – 5064,32 krooni (27 523,50 x 0,2% x 92 päeva) ja arve nr 1620 osas – 5764,53 krooni (48 852 x 0,2%
x 59 päeva). Seega oli 15.02.2005 hageja sissenõutavaks muutunud nõue 87 204,35 krooni (27 523,50 + 48 852,00 + 5064,32 + 5764,53) ja kuna kostja nõude suuruseks oli 100 000 krooni, siis hagejal ei tekkinud enam viiviste arvestamise alust. Edaspidises ei ole hageja nõue ületanud kostja kehtivat nõuet ning seetõttu ei ole hagejal ka edaspidises tekkinud viiviste nõuet kostja vastu.
rahuldamata jätmine põhjendamatu. Vastus apellatsioonkaebusele
Mare Merimaa
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.