Tsiviilasi nr 2-07-14985
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.september 2008. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-14985
Tsiviilasi
OÜ K hagi OÜ L vastu võlgnevuse 127 000 krooni ja viivise 100 000 krooni väljamõistmiseks Hageja OÜ K(registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja esindaja V Kosteitšuk (kontaktaadress xxx); Kostja OÜ L (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja esindaja v adv A Past (AB Concordia, xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
15.mai 2008. a
Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.
Hageja teostas ajavahemikus november 2005 kuni oktoober 2006.a. kostjale mitmesuguseid töid ning osutas teenuseid kokku summas 127 003,40 kr, mille kohta esitas kostjale ka vastavad arved (nr 1590, 1620, 2515, 6003, 6057).
Tsiviilasi nr 2-07-14985 Kostja esitatud arveid tasunud ei ole. Vaidlust ei ole ka selles, et pooled on teinud tihedat koostööd maa-aluste trasside (vee-, kanalisatsiooni- ning gaasitorustikud) rajamisel enam kui viie aasta jooksul enne eelmärgitud ajajärku.
Hageja palub välja mõista kostjalt eelnimetud võlgnevus suuruses 127 003,40 kr ning sellest tulenevad viivised 100 000,00 kr. kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud asjaolusid ning seega ei ole alust kostjalt hageja taotletud summat mitte välja mõista. Viiviste osas hageja lähtub hageja poolt esitaud arvetel osundatud viivisest 0,2% päevas viivitatud summalt, mida hageja peab poolte poolt kokkulepitud viiviseks. Kostja poolt esitatud taotlust tasaarvestuseks hageja ei tunnista, kuna see põhineb tõendamata asjaoludel. Hageja esindaja eitab igasuguste lepingute ja koostöö puudumist poolt vahel seoses kostja poolt osundatud Xxx linnas teostatud trasside ehitusega. Hageja ei eita seda, et ta osales seal töövõtjana, kuid leiab, et kostja vastuväited on tõendamata.
Kostja leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele ning palub jätta kohtukulud hageja kanda. Kostja ei vaidlusta hageja poolt esitaud asjaolusid, kuid leiab, et kuna kostjal oli vastunõue hageja nõudele ning selles osas on kostja ka esitanud tasaarvestusavalduse 14.04.2008.a., siis hagi rahuldamiseks puudub alus. Pooled on teinud tihedat koostööd pika aja jooksul ning samuti tegutsesid ka ühiselt ka Xxx linnas Xxx kinnistule maa-aluste trasside rajamisel. Seda kinnitavad muuhulgas ka kostja poolt esitatud hinnapakkumine ning vastav projektdokumentatsioon. Samuti kinnitas seda tunnistajana üle kuulatud T P , kes oli tööde teostamise ajal hageja juhatuse liige. Tunnistaja kinnitas ka pikaajalist koostööd poolte vahel ning kostja poolt antud objektil tööde teostamist. Kuna poolte vahel olid pikaajalised koostöökogemused, siis selle objekti tööde osas pooled kirjalikku kokkulepet ei sõlminud, vaid kokkulepe oli suuline. Hinna osas esitas kostja hagejale hinnapakkumise, mille hageja aktsepteeris. Vastavalt sellele hinnapakkumisele oli tööde kogu maht (koos kostja kasumi ning käibemaksuga) 842 166,00 kr. kuna tööde osas tekkis hagejal tööde tellijaga AS-ga K erimeelsusi, siis kõiki töid kostja valmis ei jõudnud. Teostatud tööde osas on kostja esitanud hagejale arved kogusummas 531 794,00. Hageja neid tasunud ei ole.
Kohus kuulanud ära pooled, tunnistaja T P ütlused ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue
Tsiviilasi nr 2-07-14985 Kuna poolte vahel ei ole sisulist vaidlust selles, et kostjal on hageja poolt esitatud võlgnevus ning seetõttu kohus ei pea vajalikuks selle olemasolu kontrollida ning loeb selle tõendatuks kostja omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 ja § 231 lg 4 alusel. Viiviste olemasolu suhtes kostja vastuväiteid ei ole esitanud, kuid nende olemasolu ja suurus sõltub kostjal hageja vastu nõude olemasolust. Kostja vastuväidete põhjendatus. Kostja väidete kohaselt on tal alates 16.02.2008.a. (ajast, kui muutus sissenõutavaks kostja poolt seoses Xxx tehtud töödega esitatud arve) vastunõue hageja nõudele ning tal oli õigus vastavuses VÕS § 110 lg 1 keelduda oma kohustuse täitmisest. Lepingu olemasolu tõendab kostja arvates nii hinnapakkumine, mille alusel teostati töid, hageja juhatuse liikme T.P ütlused, kui ka see, et hageja on esimesest arvest (200 000,00 kr) tasunud osa (150 000,00 kr). Hageja ei tunnista kostja vastuväiteid, kuna leiab, et kostja ei ole tõendanud lepingu olemasolu hageja ja kostja vahel. Hageja ei ole sisuliselt vaidlustanud selliseid suhteid, kuid leiab, et kostja poolt on need tõendamata. Samuti on osundanud hageja, et tellijal (AS K ) on vastuväiteid teostatud tööde osas ning hageja ei ole ise ka sellest projektist raha saanud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus leiab, et lepinguliste suhete olemasolu on leidnud tõendamist. Kokkuleppe saavutamist kinnitavad kohtu arvates nii kostja väited, kui ka hageja tolleaegse juhatuse liikme (tunnistaja T.P ) kinnitused lepingu sõlmimise kohta. Hageja endine juhatuse liige T P kinnitas kohtus tunnistajana, et pooled sõlmisid kokkuleppe Xxx Xxx kinnistul tööde teostamiseks ning kostja teostas kostja poolt osundatud tööd. Kostja poolse pakkumuse teostamist tõendab kohtu arvamust mööda kostja poolt tehtud hinnapakkumine, mis oli tunnistaja kinnitusel tööde tegemisel hinna aluseks. Samuti kinnitab lepinguliste suhete olemasolu see, et hageja poolt on kostja esitatud arve nr 20 tasutud suuremas osas. Hageja esindaja ei ole sellele esitanud mingeid asjakohaseid põhjendusi. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte poolt kirjeldatud asjaoludel on kohtu arvamust mööda tegemist poolte vahel töövõtulepinguga, kus kostja kohustus hagejale teostama tellitud trasside rajamise tööd ning hageja kohustus selle eest tasuma. Kostja väidetel, mida kinnitas ka tunnistaja T.P , teostas kostja tellitud töödest arvetel osundatud mahus. Tunnistaja selgituste kohaselt tekkisid aga hageja probleemid tellijaga, kuna tellija arvates ei olnud tööd teostud vastavalt projektidele. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole pooled ega ka tellija lõplikult väljaselgitanud, kelle eksimuse või vea tõttu, kui üldse, on teostatud tööd vigased.
Tsiviilasi nr 2-07-14985 Eeltoodust järeldab kohus, et kostja teostas tellitud tööd ning esitas nende alusel ka arved hagejale, kes oli, tulenevalt VÕS § 635 lg 1 teisest poolest kohustatud need tasuma. Hageja on küll väitnud, et ta ei ole saanud selle projekti pealt raha, kuna tellijal (AS-il K )oli vastuväiteid, kuid suhtes kostjaga on hageja tõendada, et kostja ei teostanud töid tellitud kvaliteediga, kuid hageja seda teinud ei ole. Asjaolu, et hageja suhtes tellijaks olev AS K leidis vastuväiteid kvaliteedile ei ole asjakohased hageja suhtes kostjaga, kuna hageja tellija vastuväited ei ole vahetult kohaldatavad kostjale. Seega puuduvad alused pidada hageja poolt kostjale tasumisest hoidumist põhjendatuks ning hagejal on kohustus tasuda kostja esitatud arved. Seega on kostjal samaliigiline vastunõue hageja nõudele. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kohus leiab, et alates 15.02.2006.a., kui muutus sissenõutavaks kostja arve nr 09 summas 100 000,00 kr, tekkis kostjal õigus keelduda VÕS § 110 lg 1 alusel hagejale hageja nõude aluseks olevate arvete tasumisest, kuna see nõue tulenes poolte eelnevatest regulaarsetest suhetest. Eelmärgitud ajaks olid sissenõutavaks muutunud hageja arved nr 1590 (summas 27 523,50 kr) ja nr 1620 (summas 48 852,00 kr) üldsummas 76 375,50 kr, mille tasumise tähtajad olid vastavalt 16.11.05 ja 19.12.05. Antud arvete tasumisega põhjendamatult hilines kostja vastavalt 92 päeva ja 59 päeva. Seega viivistenõue on hagejal põhjendatud: Arve nr 1590 osas – 5064,32 kr (27 523,50 x 0,2% x 92 päeva) Arve nr 1620 osas – 5764,53 kr (48 852,00 x 0,2% x 59 päeva). Seega oli 15.02.2005.a. hageja sissenõutavaks muutunud nõue 87 204,35 (27 523,50 + 48 852,00 + 5064,32 + 5764,53) ja kuna kostja nõude suuruseks oli 100 000,00 kr, siis hagejal ei tekkinud enam viiviste arvestamise alust. Edaspidises ei ole hageja nõue ületanud kostja kehtivat nõuet ning seetõttu ei ole hagejal ka edaspidises tekkinud viiviste nõuet kostja vastu. Tasaarvestuse põhjendatus VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 alusel lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. /.../. Kostja on esitanud 14.04.2008.a. hagejale tasaarvestuse avalduse, millega ta soovis tasaarvestada hageja nõude 127 003,40 kr oma nõudega 531 794,00 kr. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud tasaarvestus on põhjendatud, kuna kohus on eelnevas tuvastanud, et kostjal oli vastunõue hageja nõudele. Kostja on ekslikult jätnud tasaarvestusest
Tsiviilasi nr 2-07-14985 välja hageja põhjendatud viiviste nõude aja eest, kui kostjal ei olnud põhjust keelduda oma maksmise kohustuse täitmisest summas 10 828,85 kr (5064,32 + 5764,53). Arvestades aga seda, et kostja on oma seisukohtades lähtunud sellest, et ta tasaarvestab kogu nõude ja sel alusel on taotlenud hagi rahuldamata jätmist ning kostja nõue katab ka hageja viiviste nõude, siis kohus loeb ka selle tasaarvestatuks. Seega on hageja nõue kostja vastu lõppenud vastavalt VÕS § 197 lg 2.. Kuna hageja nõue on lõppenud, siis hagi ei kuulu rahuldamisele.
Kohtukulud tuleb jätta hageja kanda tulenevalt TsMS § 161 lg 1.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.