Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-17746
Tsiviilasi
L. N. hagi M. T., E. T. ja Õ. T. vastu 459 329,11 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Apellatsioonkaebuse hind 240 000 krooni, vastuapellatsioonkaebuse hind 230 00 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.03.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M. T., E. T. ja Õ. T. apellatsioonkaebus ning L. N. vastuapellatsioon-kaebus Kirjalik menetlus
Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja L. N. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Andres Alas; Kostja M. T. (isikukood XXXXXXXXXXX); kostja E. T. (isikukood XXXXXXXXXXX); kostja Õie Tamm (isikukood XXXXXXXXXXX), kostjate esindaja advokaat Mariann Tusti
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 14.03.2008 otsus L. N. hagis M. T., E. T. ja Õ. T. vastu 459 329,11 krooni saamiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Hageja nõue ja põhjendused
1.Tallinna Linnakohtu 20.02.2004 otsusega mõisteti kostja M. T. süüdi karistusseadustiku § 422 järgi selles, et ta sõitis 25.01.2003 kella 05:20 paiku Tallinnas Sõpruse pst Vambola bussipeatuse juures jalakäijate ülekäigul sõiduautoga otsa hagejale ja tekitas talle raske tervisekahjustuse. Kostja on tekitanud hagejale süüliselt kahju. Hageja rikkus üliraskelt liikluseeskirja (LE) nõudeid, kuna kostja oli õnnetuse põhjustamise ajal alkoholijoobes, sõitis ilma juhiloata, ületas tuntavalt kiirusepiirangut ning sõitis hagejale otsa jalakäijate ülekäiguks tähistatud vöötrajal.
2.Avarii tulemusena tekitati kannatanule erinevaid kehavigastusi (sh jalaluu lahtine murd, haavad kätel ja näos, peaajupõrutus jne). Hageja oli kooskõlas arstliku ekspertiisi otsustega pikaajaliselt töövõimetu töövõime kaotuse protsendiga 100 %, alles hiljem määrati protsendiks töövõime kaotuses 40 %. Hageja on läbi teinud 3 rasket operatsiooni, kuid jala liikuvus ei ole täielikult tänaseni taastunud ning seetõttu ei saa ta töötada valitud erialal. Hagejal tekkis lisaks raskele tervisekahjustusele ka tuntav materiaalne kahju, milline on osaliselt hüvitatud kindlustuse poolt. Kuivõrd kindlustuse poolt on hüvitatud vaid varaline kahju (osaliselt), esitab hageja käesoleva hagi liiklusõnnetusega tekitatud materiaalse ja moraalse kahju täielikuks hüvitamiseks.
3.ERGO Kindlustusele väljamaksmiseks on alljärgnevatest esitatud nõuetest rahuldatud osaliselt või rahuldamata: a) Ravimid, vitamiinid, toidulisandid kokku 2 877,65 krooni, millest maksmata 53,50 krooni; b) 3 simpel kaarti kokku 300 krooni (maksmata); c) Jope “ Columbia” 3324 krooni, millest maksmata 1 329,60 krooni; d) Teksapüksid “Levi Strauss” 1 428 krooni, millest maksmata 1028 krooni; e) Särk “Bison” 522,90 krooni, millest maksmata 261,45 krooni; f) Sokid “Nike” 136 krooni, millest maksmata 95,20 krooni; g) Aluspüksid 188 krooni, millest maksmata 131,60 krooni; h) Kingad 1000 krooni, millest maksmata 500 krooni; i) Päikeseprillid „Polaroid“ 1 635 krooni (maksmata); j) Mobiiltelefon „Nokia 5210“ 3 990 krooni (maksmata); k) Rahakott 200 krooni (koos sularahaga u 380 krooni), millest maksmata 140 + 380 = 520 krooni; l) Bensiin (transport haiglast elukohta, elukohast raviasutustesse, raviarsti, perearsti, psühhiaatri ja psühholoogi vastuvõtule ning tagasi) kokku 2 946,82 krooni, millest maksmata 1 746,82 krooni. Kokku 11 591,17 krooni.
4.ERGO Kindlustusele esitamata nõuded: a) tabletid (puhastatud mumio) 23.05.2003 132 krooni; b) dokumendi väljastamine Järve Perearstikeskus 24.07.2003 25 krooni; c) 2 simpel kaarti 12.05.2003 ja 20.05.2003 kokku 200 krooni; d) invaliidimärk sõidukile (makstud Liikluskorralduskeskusele) 40 krooni; e) puuviljad, maiustused, toiduained, joogid haiglasse ja koju 938,85 krooni. Kokku: 1 335,85 krooni.
5.Kannatanu transport haiglast elukohtadesse ja tagasi, raviarsti, perearsti, psühhiaatri, psühholoogi vastuvõtule ja tagasi, ka osaliselt kannatanuga koos, osaliselt kannatanu esindaja ja hooldaja sõidud dokumentide vormistamisel erinevatesse ametiasutustesse: Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonda, Haigekassasse, tööandja juurde OÜ-sse M. (töövõimetuslehtede viimine-toomine, töölepingu peatamise vormistamine), ERGO Kindlustuse AS-i (taotluste esitamine, kohtumine kahjukäsitleja ja ekspertidega), Mustamäe ja Harjumaa Sotsiaalametisse (hoolduse vormistamine), VEK Komisjoni 2(9)
(töövõimekaotuse vormistamine), Tallinna Liikluskorralduskeskusesse (invaliidisõiduki märgi vormistamine), ravimite varumine, apteekides käimine, ravi- ja perearstide juures asjaajamine ilma kannatanuta, kannatanuga poeskäigud, kannatanu transportimine mitme elukoha vahel, kannatanu külastamine haiglas ja erinevates elukohtades. Bensiin jaanuaris 936,35 krooni, veebruaris 1 149 krooni, märtsis 2 120,65 krooni, aprillis 1 690,70 krooni, mais 1 853,90 krooni, juunis 1 226,15 krooni, juulis 1 278,60 krooni, augustis 759 krooni, septembris 1 584,85 krooni, oktoobris 321,20 krooni. Kokku 12 920,40 krooni (25.01.2003-14.10.2003). Saamata jäänud teenistus 3 kuud (juuni, juuli, august 2003) Taanis töötamise eest. Hagejal oli 2003 suveks sõlmitud kokkulepe töötamiseks Taanis 3 kuu jooksul (juuni, juuli, august), kusjuures oli kokku lepitud ka töötasus ja muudes tingimustes. Hageja jaoks soodsa kokkuleppe täitmine jäi ära tänu avariile ja selles saadud vigastustele. Tööaja arvestuse põhjal on hagejale tekkinud saamata jäänud sissetuleku näol kahju kokku 133 481,69 krooni. Hageja kavatses 2003.a suvel abielluda, kuid avarii ja selle tagajärjel saadud füüsilised ja psüühilised traumad viisid pulmade asemel kooselu lõppemiseni. Seoses avariiga on hageja sunnitud jätkuvalt käima ravil psühhiaatri juures. Kooskõlas psühhiaatri arvamusega esinevad hagejal avariijärgselt nii psüühilise kui somaatilise (värinad) ärevuse hood, meeleolu labiilsus ja üldine nõrkus. Häired on püsiva iseloomuga ja nõuavad regulaarset psühhiaatrilist ravi. Patsiendi elukvaliteet on langenud, töövõime on langenud ja regulaarne psühhofarmakonide tarvitamine tekitab elukorralduslikke piiranguid. Nii ülaltoodud asjaolud kui ka nendest tekkinud peresisesed probleemid mängivad negatiivset rolli hageja elukvaliteedis nii professionaalselt, sotsiaalselt kui ka peresituatsioonis ning annavad alust esitada ülaltoodud nõude elukvaliteedi languse hüvitamiseks. Võttes arvesse moraalse kahju ulatust ning iseloomu, samuti kostjate varalist seisukorda, peab hageja õiglaseks hüvitiseks moraalse kahju eest summat 300 000 krooni. Kahju tekitamise ajal oli M. T. 17-aastane ja seetõttu vastutavad VÕS § 1053 lg 2 alusel kostja vanemad E. T. ja Õ. T. M. T. tekitatud kahju eest. Avarii tekitati E. T.le kuuluva sõidukiga, kelle tegevuse(tuse) tulemusena sai võimalikuks auto kasutamine juhiloata poja poolt. Kokku palub hageja mõista kostjatelt välja solidaarselt varalise kahju hüvitamiseks 159 329, 11 krooni ja mittevaralise kahju hüvitisena 300 000 krooni, kokku 459 329, 11 krooni.
Kostjate vastuväited
10.Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad tunnistavad, et M. T. põhjustas avarii, milles hageja sai kannatada ning nimetatud asjas mõisteti kostja ka süüdi.
11.Kostja vanemad on kaasatud tsiviilasja põhjendusega, et VÕS § 1053 lg 2 alusel vastutavad vanemad sõltumata süüst 14 kuni 18-aastase isiku poolt teisele isikule põhjustatud kahju eest. M. T. oli hagi esitamise momendil 20-aastane, seega täiskasvanud ja täisteovõimega. Asjas puuduvad andmed, et kostjad E. T. ja Õ. T. oleksid hageja õigusi rikkunud. Hagis sisaldub ka viide, et E. T. ja Õ. T. on kaasatud protsessi kui suurema ohu allika valdajad. See väide jääb kostjatele arusaamatuks, kuna nimetatud paragrahv räägib mootorsõiduki otsesest valdajast.
12.ERGO kindlustusele väljamaksmiseks esitatud nõuete nimekirjas on palju esemeid, mille seos avariiga on arusaamatu. Näiteks on esitatud arve kolmele Simpel kõnekaardile, mobiiltelefonile, rahakotile ja rahale, samuti päikeseprillidele. Nimetatud kahjud on tõendamata. Jääb mulje, et kannatanul olid seljas kõik värskelt ostetud asjad. Sellisel juhul tuleb seda ka tõendada. Vastasel korral tuleb arvestada nende esemete väärtust sellise kulumise või kasutatuse astmes, mis neil avarii toimumise hetkel tegelikult oli.
13.Kindlustusele esitamata nõuete osas on ka esitatud kahju nõudena kahe Simpel kõnekaardi maksumus ja puuviljade, maiustuste ning toiduainete arve. Arusaamatuks jääb, kuidas on 3(9)
need avarii toimumisega seotud ja kas ilma avarii toimumiseta poleks hageja ostnud endale puuvilja, toitu ja maiustusi.
14.Asjas on esitatud terve hulk bensiiniostu tšekke, millest ei nähtu, kelle poolt on need makstud. Bensiini on ostetud mõnel päeval kaks korda, kuid üldiselt peaaegu iga päev ja mitte vähem kui 10 liitrit korraga. Kuna hageja väidab hagis, et selle bensiiniga sõidutati kannatanut, käidi kannatanuga poes, lisaks sellele on veel mingid käigud ilma kannatanuta, siis tekib küsimus, millise kannatanuga hageja poes käis või millise kannatanuta ta asju ajas. Täiesti arusaamatu on hageja poolt kannatanu külastamine erinevates elukohtades.
15.Saamata jäänud teenistuse osas ei ole esitatud tõendeid, et niisugune tööleping koos vastavate töölubadega oleks olemas. Esitatud dokumendid töötamise kohta kokkuleppes Taanis ei ole aluseks hüvitise väljamõistmiseks. Kirjas viidatakse, et tööleping saadetakse ja sõlmitakse planeeritavalt 15.05.2003. Seega mõlemapoolselt siduv leping avarii toimumise ajal puudus. Samuti tekitab küsitavusi kirjas nimetatud töötingimuste loetelu – neto tunnipalk, tööandja poolt töötajale tasuta elamise ja toitlustamise kindlustamine. Kostjad ei pea tõenäoliseks, et Taanis oleks töölepingute tüüptingimus töötajate majutamine ja toitlustamine. Samuti ei pea tõenäoliseks, et Taani töölepingutes sõlmitakse töötasu kokkulepped ilma maksudeta. Ka ei ole hageja poolt esitatud dokumente selle kohta, et tal oleks Taanis töötamiseks tööluba olnud. Sellest johtuvalt jääb kostjatele mulje, et tegemist ei olnud päris legaalse töötamise kokkuleppega.
16.Hageja väidab, et tema elukvaliteet on langenud seoses sellega, et tema jala liikuvus ei ole täielikult taastunud. Samas eelpool esitatud bensiinitšekkidest võiks järeldada, et hageja sõidab iga päeva autoga pikki vahemaid. Ka ei selgu hagist, milline on see valitud eriala, millel hageja tegutseda ei saa. Samuti on hageja viidanud, et avarii tõttu jäid ära tema pulmad. Hageja on noor inimene ning on üsna mõistetav, et sellises vanuses suhted ei pruugi olla püsivad. Mittevaralise kahjuna ei ole käsitatavad majandusliku probleemid eraelus ja äritegevuses. Hageja ei ole osundanud, millise kahju põhjustas kostja talle eelpool osundatud kooselu lõppemisega või milline on kahju valitud erialal mittetöötamisega.
17.Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, mis põhistaksid tema nõuet, siis leiavad kostjad, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning paluvad jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjendused
18.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjatelt hageja kasuks välja 238 638,69 krooni ja jättis menetluskulud poolte enda kanda.
19.Otsuse põhjenduste kohaselt on Tallinna Linnakohtu 20.02.2004 otsusega tõendatud, et M. T. oli kahju tekitamise ajal (25.01.2003) 17-aastane ja seetõttu vastutavad kostjad VÕS § 1053 lg 2 ja VÕS § 137 lg 1 alusel hagejale tekitatud kahju eest solidaarselt.
20.Hageja nõuet mõista kostjatelt välja kindlustuse poolt maksmata nõuded summas 11 591,17 krooni ei pidanud kohus põhjendatuks. Kohus leidis, et kindlustus on hüvitanud hagejale kahju osaliselt ja vastavas ulatuses täiendava hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Riiete ja kingade väärtuse hindamisel tuleb arvestada nende kulumisega ja väärtuse vähenemisega. Kohus nõustus kostjate seisukohaga, et hageja nimekirjas on mitmeid esemeid, mille seos avariiga jääb arusaamatuks ja seetõttu jättis kohus asjakohatud tõendid tähelepanuta.
21.Kindlustusele esitamata nõuete osas luges kohus tõendatuks, et hageja on teinud kulutusi ravimitele ja perearsti poolt dokumendi väljastamisele kokku summas 157 krooni, mille väljamõistmist kostjatelt pidas kohus põhjendatuks. Hageja väidet, et ta ostis sõidukile invaliidimärgi, mis maksis 40 krooni pidas kohus paljasõnaliseks. Seoses asjaoluga, et puuvilju, maiustusi, toiduaineid, jooke ja mobiiltelefoni kõnekaartide oleks kostja ostnud ka siis, kui poleks liiklusõnnetust toimunud, pidas kohus põhjendatuks jätta nimetatud 4(9)
kulutuste kohta esitatud tõendid tähelepanuta ja hüvitusnõude vastavas ulatuses rahuldamata.
22.Ajavahemikul 25.01.2003-14.10.2003 kasutatud bensiini eest makstud 12 920,40 krooni hüvitamise nõude rahuldas kohus 5 000 krooni ulatuses. Kohus leidis, et seoses asjaoluga, et hagejal oli vasaku sääre lahtine luumurd, on põhjust kahelda, kas hagejal oli vajadus igapäevaselt käia arstide juures, erinevates ametiasutustes, külastada erinevaid elukohti jms. Kohus nõustus, et hagejat oli vaja transportida, kuid ei pidanud 2003.a bensiinihindu arvestades nii suures ulatuses bensiini tarbimist üksnes hageja liikumisvajadust silmas pidades põhjendatuks.
23.Hagejal õnnetuse tagajärjel saamata jäänud sissetuleku hüvitamise nõude summas 133 481,69 krooni rahuldas kohus täies ulatuses. Kohtule esitatud Taani ettevõtte D. S. T. A/S töölepingu tingimustest nähtub, et töölepingu kehtivus oleks olnud 13 nädalat alates 01.06.2003-31.08.2003. Palga kokkuleppeks oli 37 tundi nädalas ja 130 DKK (neto) tunnis. Töötamise aja jooksul oleks tööandja kindlustanud hagejale tasuta majutuse ja eined. Nimetatud tõenditega luges kohus tõendatuks, et hagejal oli 2003.a suvekuudeks sõlmitud kokkulepe töötamiseks Taanis ning vastupidises puudub alus kahelda. Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja väited Taanis töötamise kokkuleppe kohta. Ka tunnistajana üle kuulatud hageja isa V. N.i ütluste kohaselt pidi hageja saama töötamise võimaluse Taanis ning tunnistajale teadaolevalt lubati palgaks 40 000 krooni. Samuti pidi tööandja katma hageja elamiskulud.
24.Mittevaralise kahju hüvitamise osas leidis kohus, et hageja väited selle kohta, et tekitatud kehavigastused põhjustasid tema elukvaliteedi ja heaolu languse, on põhjendatud. Kohtule esitatud 05.06.2003 arstliku ekspertiisi otsusega nr 039487 on tõendatud, et hagejal tuvastati püsiv täielik töövõimetus, kuna isikul esinevast vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire tõttu ei ole ta võimeline tööga elatist teenima. Töövõime kaotuse protsent on 100%. Samuti nähtub 05.06.2003 arstliku ekspertiisi otsusest nr 039487, et hagejal tuvastati raske puue, mis põhjustab lisakulutusi ja mille tõttu on vajalik igapäevane abi. Hageja vajab kõrvalabi ja juhendamist igal ööpäeval, kuna ei tule iseseisvalt toime hügieenitoimingutega ega liikumisega, lisaks on hagejal puude tõttu lisakulutused abilisele. 18.12.2003 arstliku ekspertiisi otsusega nr 077532 on muudetud 05.06.2003 otsust, millest nähtub, et hagejal tuvastati püsiv osaline töövõimetus ning tema töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40%. Ka ambulatoorsest kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisist nähtub, et hageja psüühika- ja käitumishäired on oluliselt mõjutanud hageja elukvaliteeti (25.01.2003-31.12.2003 oli hageja hooldealune ajutise töövõimetusega 100%, alates 01.01.2004 külastab pidevalt psühhiaatrit ja esinevaid häireid ravitakse). Samas on ekspert seisukohal, et vaimse- ja füüsilise töövõime langus ei ole sellise sügavusega, et esitada materjalid VEK-ile. Kohtus tunnistajana üle kuulatud hageja isa V. N.i ütluste kohaselt teeb pojale peale avariid jalg muret. Psüühika oli hirmuäratav, poeg ärritus kergelt, hakkas värisema, pidi tarvitama rahusteid. 2003 mais pidi põletik jalas minema luupõletikuks, see pidi tähendama amputeerimist. Hetkel ei saa poeg teha restaureerimistööd, töötab isa juures abistava jõuna, oskustöölisena temast kasu ei ole. Pojal on alates avariist tööalased piirangud.
25.Tuginedes Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-111-96, 3-2-1-23-98, 3-2-1-1-01, hinnates eelmainitud tõendeid ja võttes arvesse asjaolu, et hagejal oli peaaegu aasta püsiv täielik töövõimetus ja tuvastatud raske puue, leidis kohus, et hageja on kandnud liiklusõnnetuse tagajärjel moraalset kahju. Arvestades hagejale tekitatud moraalse kahju ulatust ja iseloomu, pidas kohus mõistlikuks hüvitiseks 100 000 krooni. Hageja väide selle kohta, et avarii tõttu jäid ära tema pulmad, on paljasõnaline ja ei leidnud tõendamist. Apellatsioonkaebuse põhjendused
26.Kostjad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamise osas ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt välja mõistetud hüvitise suurus moraalse kahju tekitamise eest ei ole põhjendatud ning on ilmselgelt suur. 5(9)
27.Kostjad ei nõustu kohtu seisukohaga, et vanemad jäävadki oma laste poolt tekitatud kahjude eest vastutama, hoolimata sellest, et sissenõude ajaks on laps juba täiskasvanud ja töövõimeline. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on 18-aastasel isikul täielik teovõime, kui ei esine selle piiramise asjaolusid.
28.Kosjad ei nõustu 5 000 krooni suuruse bensiinikulu hüvitamisega. Hagiavaldusest nähtuvalt oleks justkui hageja transportinud kedagi kannatanut. Istungil täpsustades selgus, et seda bensiini on ostnud hageja isa, mistõttu pole tegemist hageja kuluga. Kohtuotsus tuleb selles osas tühistada ja jätta kulutused bensiinile välja mõistmata.
29.Kohus leidis, et hagejal on jäänud saamata teenistuse eest Taanis 133 481,69 krooni. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et tööleping on sõlmimata ja seda planeeriti sõlmida alles 2003 mais. Hageja ei ole esitanud kohtule ka vastavat tööluba või selle loa taotlust. Seega puudusid siduvad ja reaalsed kokkulepped tööle asumiseks avarii toimumise ajal. Pealegi on kindlustus hagejale hüvitanud töövõime kaotusega kaotatud töötasu osa ning kostja tasub seda kindlustusele. Muus osas pidas kindlustus hageja nõuet põhjendamatuks. Kohtuotsus tuleb selles osas tühistada.
30.Kohtus tunnistajana üle kuulatud hageja isa märkis, et pojast ei ole abi ja tal on tööalased piirangud. Samal ajal märkis tunnistaja, et poeg sõidab autoga ja teostab abi- ja transporditöid. Seega on tunnistaja ütluste kohaselt poeg võimeline autot juhtima ja raskusi tõstma. Äriregistri andmete kohaselt tegeleb hageja samas ka ettevõtlusega. Hagejal oli juba avariieelsel perioodil õpi- ja keskendumisraskusi ning ta vajas sellekohast ravi, samuti oli tal varasemaid traumasid. Seega ei ole selge, millises osas ja kas on tegemist avariijärgse elukvaliteedi langusega. Samas on M. T. teinud korduvalt ettepanekuid määratleda põhjendatud ja õiglane hüvitise suurus ning ta oleks valmis seda tasuma. Vastuapellatsioonkaebuse põhjendused
31.Hageja palub vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata osas ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta kohtukulud kostjate kanda.
32.Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei pea põhjendatuks kindlustuse poolt hüvitamata jäänud nõudesummade väljamõistmist kostjatelt. Kahju tekitamine ERGO Kindlustuse esitamata nõuete osas summas 1 335,85 krooni on hageja arvates piisavalt ja asjakohaste tõenditega tõendatud. Samuti on kohtu poolt motiveerimata bensiiniarvete eest rahasummade ainult osaline väljamõistmine kostjatelt.
33.Kohus on jätnud moraalse kahju ja elukvaliteedi langusega seotud hageja nõuete osas hüvitise vähendamisel tähelepanuta asjaolu, et avarii tulemusena tekitati kannatanule erinevaid raskeid kehavigastusi, mis pikema ajavahemiku vältel tekitasid talle suurt füüsilist valu ja kannatusi. Hageja oli kooskõlas arstliku ekspertiisi otsustega pikaajaliselt töövõimetu töövõime kaotuse protsendiga 100%, alles hiljem määrati protsendiks töövõime kaotuses 40%. Hageja on läbi teinud kolm rasket operatsiooni, kuid jala liikuvus ei ole täielikult tänaseni taastunud ning seetõttu ei saa ta töötada valitud erialal. Kohus on samuti pidanud motiveerimatult hageja kavatsust 2003.a suvel abielluda paljasõnaliseks. Seoses avariiga on hageja sunnitud jätkuvalt käima ravil psühhiaatri juures. Hageja elukvaliteet on langenud, töövõime on langenud ja regulaarne psühhofarmakonide tarvitamine tekitab elukorralduslikke piiranguid. Võttes arvesse moraalse kahju ulatust ning iseloomu, samuti kostjate arvu ja varalist seisukorda, peab hageja õiglaseks hüvitiseks moraalse kahju eest summat 300 000 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
34.Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostjate kanda.
35.Kostjad ei nõustunud vastuapellatsioonkaebuse väidetega ja palusid jätta kaebuse rahuldamata. 6(9)
Ringkonnakohtu põhjendused
36.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning poolte väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille üle pooled on rahulolematust väljendanud.
37.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes endiselt selle üle, kas olukorras, kus M. T. on saanud täisealiseks, peaksid E. T. ja Õ. T. hagejale tekitatud kahju eest vastutama. Samuti valitseb erimeelsus selles, kas kogu hageja poolt nõutud kahju saab pidada hüvitatavaks ning selles, milline võiks olla mittevaralise kahju hüvitise suurus. Delikti koosseisu muude elementide üle pooltel vaidlust ei ole ja seetõttu ei pea ringkonnakohus selles osas seisukoha võtmist vajalikuks.
38.Esmalt märgib kolleegium, et VÕS § 1053 lg-s 2 sätestatud vastutus ei lõpe kahju põhjustanud isiku täisealiseks saamisega ja seetõttu on poolte arutelu sellel alusel E. T. ja Õ. T. vastutuse olemasolu või selle puudumise üle tarbetu. E. T. ja Õ. T. võiksid vastutusest vabaneda juhul, kui leiaks tõendamist, et nad on õigeid kasvatusmeetodeid kasutades arendanud pojas piisaval määral õiguskuulekat ja hoolikat käitumist ning teinud kõik endast oleneva, et kahju tekitamist ära hoida. Kostjad ei ole vastuväidete esitamisel sellisele asjaolule tuginenud ega selle tõendamist vajalikuks pidanud. Eeltoodu põhjal on maakohus õigesti lugenud kostjaid tekkinud kahju eest solidaarselt vastutavaks.
39.Pooltevahelise erimeelsuse osas, kas kogu hageja poolt nõutud kahju saab pidada hüvitatavaks, nõustub kolleegium maakohtuga selles, et hageja nõue hõlmab mitmeid kulutusi, mida ei ole esitatud tõendite põhjal võimalik juhtunuga seostada. Kostja on küll esitanud rea kuludokumente, kuid ei ole põhjendanud, kuidas näiteks on ligi 2 aastat enne õnnetust ostetud päikeseprillide või ligi aasta enne õnnetust ostetud mobiiltelefoni arve juhtunud õnnetusega seotud. Õige on maakohtu seisukoht, et kindlustuse poolt makstud hüvitisele lisa saamiseks pidanuks hageja tõendama, et kõik hagis loetletud esemed said õnnetuses kahjustada ja olid kahju tekitamise hetkel oma soetamismaksumuse järgse väärtuse täies ulatuses säilitanud. Kolleegium nõustub, et kindlustus on hüvitanud hagejale kahju vastavas osas õiges proportsioonis ning täiendava hüvitise väljamõistmiseks alust andvaid asjaolusid ei ole tõendatud.
40.Õige on maakohtu seisukoht, et mobiiltelefoni kõnekaartide, toiduainete, sigarettide, maiustuste jm ostutšekkidest ei ole võimalik teha järeldust, et need väljendavad toimunud õnnetuse tagajärjel hagejale tekkinud kahju. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Seega peab kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel esinema põhjuslik seos ja kahju tekitaja peab hüvitama vaid sellise kahju, mis tekkis kahju põhjustanud teo tulemusena. VÕS § 127 lg 4 sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, ei ole tegu kahju põhjuseks. Kuna kostja ei ole selgitanud, kuidas ta oleks õnnetuse toimumata jäämise korral vältinud igapäevaseid kulutusi toidule, sigarettidele, maiustustele, kõnekaartidele jne, on maakohus jätnud põhjendatult tl 14-16 ja 19-23 olevad tõendid tähelepanuta ja leidnud õigesti, et hageja nõue kõnealuste kulutuste hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Lisaks tuleb kõnealuste 7(9)
kulutuste puhul tähele panna tunnistaja V. N.i ütlusi, mille kohaselt on kõik hagiavalduse punktides A, B ja C loetletud kulud tegelikult tema kantud (tl 227). Hagi on esitanud L. N. ja seetõttu ei saaks tunnistaja ütlusi uskudes kõnealuseid kulutusi pidada üldse hagejale tekkinud kahjuks. V. N.i ütlused ei vasta siiski lõpuni tõele, kuna ravimitele ja perearsti poolt dokumendi väljastamisele kulunud 157 krooni on kuludokumentidest nähtuvalt kandnud siiski hageja ise (tl 17 ja 18). Pidades silmas vastavate kulutuste ilmset seotust juhtunud õnnetusega, on maakohus vastavas osas hagi õigesti rahuldanud.
41.Hageja poolt esitatud bensiinikulu hüvitamise nõude osas nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et pidades silmas hagejale tekitatud vigastuste iseloomu, ei ole iseenesest põhjust kahelda hageja transportimise vajaduses. Arvestades asjaolu, et hageja väide kütusekulu kandmise kohta on vastuolus tunnistaja V. N.i ütlustega (tl 227), saaks hageja poolt kantud bensiinikulutusi pidada usutavaks vaid nende kuludokumentide põhjal, mis kajastavad arvete maksmist sularahas või on sularahata arveldades maha võetud hagejale kuuluvalt pangakontolt (tl 24-65). Pidades silmas kuludokumentides kajastatud kütuse hulka (ca 1,2 tonni) ja arvestades juhtunud õnnetusest tingitud hageja eeldatavat transpordivajadust, tuleb nõustuda maakohtuga, et kogu kõnealusel perioodil kulutatud bensiini maksumuse hüvitamist ei saa lugeda põhjendatuks. Kuna juhtunud õnnetusest tingitud täpset hageja transportimise vajadustele vastavat bensiinikulutuste suurust on ka kuludokumentide olemasolu korral keeruline määratleda, on maakohus põhjendatult kasutanud VÕS § 127 lg-s 6 ja TsMS § 233 lg-s 1 sätestatud õigust ja lugenud bensiini hinda arvestades õigesti põhjendatuks hagejale kütusekulust 5 000 krooni hüvitamist. Hageja oleks saanud transpordikulusid ka kokku hoida, ajades neid asju, mida võimalik, esindaja kaudu.
42.Hageja poolt saamata jäänud sissetuleku hüvitamiseks esitatud nõude osas nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et kahju on tõendatud ja kuulub hüvitamisele. Kolleegiumi hinnangul võimaldab VÕS § 130 lg 1 sissetuleku kaotusest tekkinud kahju hüvitamist ka olukorras, kus kehavigastuse tekitamise tõttu jääb kannatanul töösuhe loomata. Kahjul, mis tekib kehavigastuse tõttu sissetuleku kaotusest olemasoleva töösuhte häirimisel, ja sellisel kahjul, mis tekib sissetuleku kaotusest selgelt määratletava töösuhte loomise võimaluse ärajäämisest, olemuslikku erinevust ei ole. Seega võib hagejale tekkinud kahju pidada iseloomult ja tekkimise viisilt selliseks, mida seadusandja on soovinud vastutuse kehtestamisega ära hoida (VÕS § 127 lg 2). Maakohtu hinnang hageja poolt sissetuleku kaotamise kohta esitatud Taani ettevõtte D. S. T. A/S töölepingu tingimusi kajastavatele tõenditele (tl 105 ja 108) ja tunnistajana V. N.i sellekohastele ütlustele (tl 227) on paikapidav ning ringkonnakohtul ei ole alust teha nimetatud tõendite pinnalt hageja nõude põhjendatuse kohta teistsugust järeldust. Õige on maakohtu märkus, et omapoolseid tõendeid selle kohta, et hageja ei oleks talle lubatud töökohta saanud või et hageja tulu oleks olnud esitatud tõendites kajastatust väiksem, ei ole kostja esitanud. Hageja väide, et hageja oleks pidanud kõnealuse kahju tõendamiseks esitama kohtule lisaks töölepingu või tööloa, ei ole asjakohane, kuna hagejal oleks olnud põhjust kõnealuseid dokumente hankida juhul, kui tema tervis ei oleks saanud kahjustada ja tal oleks olnud võimalik ka tegelikult tööle asuda. Tõendeid selle kohta, et hagejale on sissetuleku kaotus vaidlusaluse perioodi osas (01.06.2003-31.08.2003) kindlustuse poolt hüvitatud, ei ole kohtule esitatud.
43.Lõpuks nõustub kolleegium maakohtuga ka mittevaralise kahju väljamõistmise ja hüvitise suuruse kindlaksmääramise osas. VÕS § 130 lg 2 järgi eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu ning isik ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse tekkimise. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Diskretsiooni piirid määrab VÕS § 130 lg 2 puhul isikukahju tekkimise tagajärg kannatanule ehk kehavigastuse või tervisekahjustuse raskus. Samuti tuleb silmas pidada, et kohtu poolt väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurus vastaks ühiskonna üldise heaolu tasemele ning oleks üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks sarnastel asjaoludel 8(9)
võrreldav. Maakohus on nimetatud asjaoludega õigesti ja põhjendatult arvestanud ning ei ole hüvitise suuruse määramisel diskretsiooni piire ületanud.
44.Eeltoodu põhjal tuleb jätta apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte apellatsioonimenetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.