lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-29996/15

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 30.01.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-29996/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.01.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1782
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-29996

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2009. a Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-29996

Tsiviilasi

OÜ A hagi A OÜ vastu 243 696.44 krooni väljamõistmiseks

Hagi hind

243 696.44 krooni

Menetlusosalised ja nende

• Hageja OÜ A (registrikood xxx; asukoht xxx) • Hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Nuut • Kostja A OÜ (registrikood xxx; asukoht xx) • Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Oleg K • Kostja esindaja vandeadvokaat Janek Väli 11.12.2008.a, kirjalik menetlus

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista A OÜ-lt OÜ A kasuks välja 228 979.21 krooni (kakssada kakskümmend kaheksa krooni üheksasada seitsekümmend üheksa krooni 21 senti).
3.Jätta rahuldamata hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 6% ulatuses hageja ja 94% ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui apellant esitab menetlusabi taotluse, tuleb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja järgimiseks esitada tähtaja kestel ka apellatsioonkaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

OÜ A esitas A OÜ vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 243 696.44 krooni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt teostas hageja 2004.a juunis ja juulis kostja alltöövõtjana töid. Hageja ja kostja sõlmisid 01.07.2004.a ehituse töövõtulepingu , mille objektiks oli Xxx, Tallinn asuva TKA rekonstrueerimine. Hageja ja kostja sõlmisid 07.06.2004.a töövõtulepingu , mille objektiks oli KP söökla ehitustööde vee, kanalisatsiooni ja kütte tööde teostamine. Kummalgi objektil olid tööd lõpetatud ning vastavad aktid allkirjastatud, kuid tööde eest ei ole hagejale täielikult tasutud. Lepingute kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt lisaks tasumisele ka viivist 0.2% tasumisele kuuluvast summast iga hilinetud kalendripäeva eest alates tasumise tähtajale järgnenud tööpäevast. Hageja nõuab arvete tasumusest tekkinud viiviseid järgmiste arvete alusel:

1.30.07.2004.a arve-saateleht nr 04-082 (Xxx objekt);
2.31.08.2004.a arve-saateleht nr 04-098 (Xxx objekt). Arve maksetähtaeg oli 27.09.2004.a ning viivised selle arve tasumisel 219 607.56 krooni. Kostja koguvõlgnevus hageja ees seisuga 25.05.2007.a on viivisearve 07-001V järgi 243 696.44 krooni. Kostja ei ole hagejale võlga tasunud. Hageja ei ole tasaarvestusaktidega viiviste nõudmisest loobunud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt puudub kostjal võlgnevus hageja ees, kostja on hagejale tasunud vastavalt tehtud ja vastuvõetud töödele ning aktsepteeritud arvetele. Hageja ei ole oma nõuet kostja vastu tõendanud. Hageja nõuab üksnes viivise tasumist ning ei ole esitanud nõuet põhivõla tasumiseks. Lepingu hind oli 1 138 700 krooni. Nimetatud lepingu alusel tasus kostja hagejale kokku 1 197 104.10 krooni ja seega puudub hagejal õigus nõuda põhivõla või viivise tasumist. Lepingu p 4.1. kohaselt on arve tasumise tähtaeg 20 pangapäeva tellijale laekumise päevast. Kõik arved maksti 20 pangapäeva jooksul alates nende laekumisest. Lepingu hind oli 500 000 krooni, kostja on hagejale tasunud kokku 527 387.78 krooni. Lepingu p

4.1.kohaselt on arve tasumise tähtaeg 20 pangapäeva tellijale laekumise päevast. Kostja on arved tasunud tähtaegselt. Arved on tasutud järgnevalt:
1.Arve nr 04-082 summas 577 020 krooni on täielikult tasutud (03.09.2004 summas 50 000 krooni; 07.09.2004 summas 100 000 krooni; 09.09.2004 summas 100 000 krooni ja 10.09.2004 summas 327 020 krooni). Arve on kostjale esitatud 30.07.2004.a, tasumise tähtaeg seega 30.08.2004.a. Hageja on viiviseid arvestanud alates 19.08.2004.a.
2.Arve nr 04-098 on tasutud summas 428 148.09 krooni (30.09.2004 summas 53 240 krooni; 21.12.2004 summas 100 000 krooni; 31.12.2004 summas 50 000 krooni; 17.01.2005 summas 50 000 krooni; 27.01.2005 summas 40 000 krooni; 16.02.2005 summas 40 000 krooni ja 07.03.2005 summas 60 000 krooni). Ülejäänud summas 65 091,91 krooni ei ole kostja arvet tasunud, kuna kostjal on hageja vastu rahaline nõue 76 793.70 krooni, millele lisanduvad viivised. Kostja sai arve 06.09.2004.a ning tasumise tähtaeg seega 04.10.2004.a. Hageja on viiviseid arvestanud alates 27.09.2004.a. Tasaarvestusaktidest nähtub, et poolte kokkuleppe kohaselt arvete tasumisel viivist ei arvestatud. Hageja poolt hagiavalduses esile toodud põhjendused ja viivise arvestus on arusaamatu. Hageja kasutab oma õiguseid pahauskselt, kuna viivise nõue esitati alles 3 aastat pärast tööde tegemist. Kostja palub viiviste summat vähendada.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:

1.Pooled sõlmisid 01.07.2004.a ehituse töövõtulepingu (tl 12-20).
2.Pooled sõlmisid 07.06.2004.a töövõtulepingu (tl 21-28).
3.Hageja esitas kostjale 30.07.2004.a arve-saatelehe nr 04-082 summas 577 020 krooni (tl 6, 7).
4.Hageja esitas kostjale 31.08.2004.a arve-saatelehe nr 04-098 summas 493 240 krooni (tl 8, 9). Hageja leiab, et arve nr 04-082 tasumise tähtaeg oli 19.08.2004.a, kostja väitel 30.08.2004.a. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Mõlema töövõtulepingu p 4.1 kohaselt on tasumise tähtajaks 20 pangapäeva arve kostjale laekumise päevast arvates. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja sai arve kätte 30.07.2004.a. Seega hakkas arve tasumise tähtaeg kulgema TsÜS § 135 lg 1 alusel järgmisest pangapäevast, s.t 02.08.2004.a ning tasumise tähtajaks oli 27.08.2004.a, s.t 20. pangapäev alates arve saamisest (TsÜS § 136 lg 6). Arvelt nr 04-098 nähtub, et arve esitati kostjale 06.09.2004.a. Hageja ei ole kostja vastavale väitele ka vastu vaielnud. Seega hakkas arve tasumise tähtaeg kulgema TsÜS § 135 lg 1 alusel järgmisest pangapäevast, s.t 07.09.2004.a ning tasumise tähtajaks oli 04.10.2004.a, s.t 20. pangapäev alates arve saamisest (TsÜS § 136 lg 6). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tasus arved hilinenult. Kostja esitatud tasumisi tõendavad ka maksekorraldused (tl 124-129). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist. Asjaolu, et hageja esitas viiviste nõude alles 3 aastat pärast tööde teotamist, ei kõrvalda hageja õigust viiviseid nõuda. Kui kostja leiab, et viiviseid on nõutud liiga hilja, on tal võimalik viidata hagi aegumisele. Kostja seda teinud ei ole. Hageja õigus viiviseid nõuda tuleneb seadusest ega saa olla heade kommetega vastuolus. Ka kostja esitatud tasaarvestuse aktidest ei nähtu, et hageja oleks loobunud viiviste nõudmise õigusest. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.3 kohaselt on hagejal arvete tasumisega viivitamise korral õigus nõuda kostjalt viivist 0.2% maksmisele kuuluvast summast iga hilinetud kalendripäeva eest alates tasumisel tähtajale järgnenud tööpäevast. Kuna hageja esitatud viiviste arvestused lähtuvad ebaõigest maksetähtpäevast, esitab kohus viiviste arvestuse. Kostja tasus arve nr 04-082 järgnevalt: 03.09.2004 summas 50 000 krooni; 07.09.2004 summas 100 000 krooni; 09.09.2004 summas 100 000 krooni; 10.09.2004 summas 327 020 krooni. Arve nr 04-082 summas 577 020 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 27.08.2004.a, eest saab viiviseid nõuda alates 30.08.2004.a (tähtajale järgnev tööpäev). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised: 30.08.2004-02.09.2004 eest 4616.16 krooni (4 päeva x 577 020 krooni x 0.2%), 03.09.2004-06.09.2004 eest 4216.16 krooni (4 x 527 020 x 0.2%), 07.09.2004-08.09.2004 eest 1708.08 krooni (2 x 427 020 x 0.2%), 09.09.2004 eest 654.04 krooni (327 020 x 0.2%). Kokku tuleb arve nr 04-082 eest viiviseid välja mõista 11 194.44 krooni. Kostja tasus arve nr 04-098 järgnevalt: 30.09.2004 summas 53 240 krooni; 21.12.2004 summas 100 000 krooni; 31.12.2004 summas 50 000 krooni; 17.01.2005 summas 50 000 krooni; 27.01.2005 summas 40 000 krooni; 16.02.2005 summas 40 000 krooni; 07.03.2005 summas 60 000 krooni. Pooled tegid tasaarvestused summas 12 970 krooni 01.04.2005.a aktiga (tl 86), summas 6144.72 krooni 03.06.2005.a aktiga (tl 89), summas 15 792.98 krooni 24.10.2005.a aktiga (tl 90).

Arve nr 04-098 summas 493 240 krooni tasumise tähtaeg oli 04.10.2004.a ning selle eest saab viiviseid nõuda alates 05.10.2004.a (tähtajale järgnev tööpäev) järgnevalt: 05.10.2004-20.12.2004 eest 67 760 krooni (77 x 440 000 x 0.2%), 21.12.2004-30.12.2004 eest 6800 krooni (10 x 340 000 x 0.2%), 31.12.2004-16.01.2005 eest 9860 krooni (17 x 290 000 x 0.2%), 17.01.2005-26.01.2005 eest 4800 krooni (10 x 240 000 x 0.2%), 27.01.2005-15.02.2006 eest 8000 krooni (20 x 200 000 x 0.2%), 16.02.2005-06.03.2005 eest 6080 krooni (19 x 160 000 x 0.2%), 07.03.2005-31.03.2005 eest 5000 krooni (25 x 100 000 x 0.2%), 01.04.2005-02.06.2005 eest 10 965.78 krooni (63 x 87 030 x 0.2%), 03.06.2005-23.10.2005 eest 23 133.19 krooni (143 x 80 885.28 x 0.2%). Alates 24.10.2005 on poolte esitatud tõenditest nähtuvalt kostja võlg hageja ees 65 092.30 krooni ning hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist 130.20 krooni päevas. Hageja on esitanud viiviste nõude kuni 25.05.2007.a eest ning seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 75 385.80 krooni (579 x 130.20). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks arve nr 04-098 alusel välja mõista viivised 217 784.77 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 228 979.21 krooni. Kostja on taotlenud viiviste vähendamist. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuna viivised ei ületa arvete alusel tasumisele kuulunud põhisummat, tuleb kostjal tõendada viivise vähendamise eelduseid. Kostja ei ole ühtegi VÕS § 162 nimetatud asjaolu välja toonud ja seega tuleb tema taotlus jätta rahuldamata. Kuna hageja on loobunud viivise nõudest 16.12.2004.a arve-saatelehe nr 04-156 osas, ei analüüsi kohus sellega seotud tõendeid (tl 10, 11, 123). Kohus ei analüüsi arve-saatelehti, mille alusel hageja ei ole viivise nõuet esitanud (tl 77-96). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 94% ulatuses kostja ja 6% ulatuses hageja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks seoses nõude vähendamisega. Kohus jätab hageja taotluse rahuldamata, kuna TsMS § 150 lg 1 sellist riigilõivu tagastamist ette ei näe. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada ka analoogiat hagist osalise loobumisega ja tagastada poolt riigilõivu, kuna näiteks hagi tagasivõtmise puhul riigilõivu üldse ei tagastata. Kuna hageja esitatud nõue ja asjaolud nõude vähendamisel ei muutu, ei saa riigilõivu tagastada. Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja