Tsiviilasja number
2-07-61183
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2009 Tallinnas
Tsiviilasi
Elion Ettevõtted AS hagi OÜ Traivit vastu 7286,75 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 02.09.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Traivit apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Elion Ettevõtted AS (registrikood 10283074, asukoht Endla 16, Tallinn 15033), esindaja Monika Paade Kostja OÜ Traivit (registrikood 11323456, asukoht Hospidali 20-3 Pärnu 80014), esindaja Guido Laan
Pärnu Maakohtu 02.09.2008 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Kassatsioonkaebusele vastust esitada ja kassatsioonmenetluses menetluslikke avaldusi teha võivad pooled ilma vandeadvokaadi vahenduseta.
Asjaolud Elion Ettevõtted AS nõudis esitatud hagis OÜ-lt TRAIVIT 6486,30 kr. põhivõla ja 327,45 kr. viiviste väljamõistmist. Hagi põhjenduste kohaselt tellis kostja esindaja Mihkel Anderson 19.04.2007 toote ärilahenduse kostja juriidilisele aadressile Xxxxxxxxxx x-x Pärnus. Vastav tellimus oli
hageja poolt aktsepteeritud ja vajalikud tööd kliendi aadressil teostatud 03.05.2007, mida kinnitab hageja ja kostja poolt allkirjastatud akt-kviitung 116172. Töö ja materjalide eest on kliendile esitatud arved 03.05.2007 ja 05.07.2007. Poolte vahel on sõlmitud 25.04.2007 kliendileping, millele on alla kirjutanud kostja seadusejärgne esindaja Guido Laan. Hageja sisemiste juhendite kohaselt võimaldatakse toote tellimuse aktiveerimist uuele kliendile alles pärast kliendilepingu sõlmimist, mis tagab muu hulgas kliendi nõuetekohase identifitseerimise ja kinnitab toote tellimuse õiguspärasust. Kostja tellimuse esitamisega 19.04.2007 ja hageja poolt tellimuse aktsepteerimisega 03.05.20007, on pooled sõlminud lepingu teenuse osutamiseks. Hageja esitas igakuiselt kostjale teenuse tarbimise aluseks olevaid arved. Hageja esitatud arveid nr 05200702207610; 06200702564934; 07200703011322; 07200703101556; 08200703458023; 09200703905858 pole kostja tasunud. Perioodil 01.05.2007 kuni 31.08.2007 jäi kostja hagejale võlgu kokku 7286, 75 kr, sh viivis 327, 45 kr ja võla sissenõudmiskulu 473 kr. Hageja palus kostjalt välja mõista 7286, 75 kr. Kostja vaidles hagile vastu. M. Andersonil ei ole kunagi olnud volitust sõlmida kostja nimel mistahes lepinguid hagejaga. Alles 25.04.2007 sõlmis kostja hagejaga kliendilepingu. Kostja ei olnud sel ajal teadlik M. Andersoni tellimusest hagejale ja seetõttu ei saa lepingu sõlmimist kuidagi vaadelda M. Andersoni tehingu heakskiitmisena. Xxxxxxxxxx x-x Pärnus on M. Andersoni elukoht. Kostja kasutas seda oma juriidilise aadressina üksnes seetõttu, et äriühingu asutamise ajal oli kavatsus alustada teatavat koostööd M. Andersoniga, kuid see kavatsus ei realiseerunud. Kostja ei ole kunagi korraldanud mingit majandustegevust aadressil Xxxxxxxxxx x-x Pärnus, mistõttu puudus tal ka igasugune vajadus sellel aadressil hageja või kelle tahes teenuste kasutamiseks. Hagejale tasumata võla eest vastutab üksnes teenuse tellinud, vastu võtnud ja ka seda faktiliselt kasutanud M. Anderson. Maakohtu otsus Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt (põhivõla osas) ning mõistis välja kostjalt 6486,30 kr. hageja kasuks. Otsuse põhjendustel ei ole vaidlust selle üle, et hageja kasutas kostjaga lepingu sõlmimisel tüüptingimusi, st vaidlusalune leping oli eelnevalt läbirääkimata tingimustel sõlmitud leping ja kõik tema tingimused ei olnud individuaalselt kokku lepitud. Leping ei osunda konkreetsele vaidlusalusele teenusele. Seega tõlgendada lepingut hageja poolt tehingu omaksvõtuna on alusetu. Tulenevalt kohtupraktikast on leping üldine poolte vaheline suhete regulaator, konkreetne tehing aga otsene lepingu tagajärg. Tagajärg peab sündima poolte tahtel. Tagajärje pooleks pole üks lepingu pool, vaid kolmas isik. Sellest järeldub, et see pole sündinud poolte tahtel. Kui keegi isik tegi kostja nimel tehinguid, peab kostja saadud kahju nõudma temalt, mitte hagejalt, see on lepinguvastutuse hajutamine ja hõlmab täielikult regressiõigust. Arvestades asjaolu, et tehingu sooritaja on kostja osanik ja kostja äriregistrijärgseks aadressiks on olnud kolmanda isiku aadress, ei saa vahet teha, mida tahtis kostja või milliste volituste alusel tegutses kolmas isik. See tuleb vastavalt poolte soovile teha kindlaks eraldi arutelus, sisuliselt on tegemist kostja sisemise asjaga. Kohus jättis rahuldamata viiviste nõude, kuna hageja pole teinud lepingu sõlmimisel endale selgeks, kes on lepingu pool ja kellele teenust osutada. 2(3)
Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Kohtuotsusest ei nähtu asjakohaseid põhjendusi selle kohta, miks kohus, vaatamata oma seisukohale, et hageja pole teinud lepingu sõlmimisel endale selgeks, kes on lepingu pool ja kellele teenust osutada, ja lepingu sõlmimist ei saa vaadelda kostja heakskiiduna M. Andersoni varasemale tegevusele TsÜS § 129 lg l mõttes, pidas võimalikuks hagi põhinõude osas rahuldada. TsÜS § 129 lg l kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud tehing tühine; TsÜS § 84 lg l kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega on M. Andersoni poolt hagejale kostja nimel 19.04.2007 esitatud tellimus tühine ega too kostjale kaasa õiguslikke tagajärgi, sealhulgas maksekohustust hageja ees. Asjasse mittepuutuv on kohtu viide asjaolule, et M. Anderson on kostja osanik, kuna osanikuks olemise fakt ei anna isikule esindusõigust. Seega on õiguslikult põhjendamatu ka kohtu seisukoht sellest, nagu oleks tegemist kostja sisemise asjaga. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsus ei vasta TsMS § 442 lg.8 sätetele. Maakohus ei ole käsitanud poolte väiteid ja vastuväiteid ega andnud neile asjakohast õiguslikku hinnangut. Kumbki pool ei ole tuginenud tüüptingimustele ja otsuses esitatud üldine arutelu tüüptingimuse olemusest ei põhjenda ei põhivõla osas hagi rahuldamist ega viivisenõude rahuldamata jätmist. Kohus ei ole ka osundanud õigusnormile, mille alusel ta põhivõla osas hagi rahuldas ja viivisenõude rahuldamata jättis. Asjakohaste põhjenduste puudumisele osutab kohtu seisukoht, mille kohaselt ta ei saa vahet teha, mida tahtis kostja või milliste volituste alusel tegutses kolmas isik ning seda tuleb vastavalt poolte soovile kindlaks teha eraldi arutelus.
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Urmas Reinola
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.