Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud 02.12.2008.a. esitas OÜ T F pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. 20.11.2008 võlgniku majandusaasta aruandest on selgunud, et võlgniku kohustused on summas 1492117 krooni. Võlgniku põhitegevusalaks oli kuni 2007 palk- ja karkassmajade ehitamine ning metsamaterjali ümbertöötlus. 2007 oli tegevusalaks põhiliselt metsaväljaveoteenus Venemaal, Eestis metsamaterjali ümbertöötlus ja tööjõu rent. 2007 aasta kujunes küllaltki raskeks, mida võib seletada pideva konkurentsi kasvuga ning tänaseks süvenenud olukorraga Eesti majanduses. Võlgniku majandusolukorrast ja tegevusalast tulenevalt, samuti endise osaniku ja juhatuse liikme VNtegevuse tulemusena on võlgnik maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik algatada pankrotimenetluse ja pankrot välja kuulutada. Harju Maakohus algatas 05.12.2008.a. halduriks määrati RVaiksaar.

määrusega võlgniku pankrotimenetluse ning ajutiseks

Ajutise pankrotihalduri aruanne Järelpärimiste tulemusena Eesti Vabariigi krediidiasutustes on selgunud, et OÜ T F omab järgmist arvelduskontot: 1) Swedpank konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxx kontojääk 0,00 krooni. Teistes pankades võlgnik teadaolevalt arveldusarveid ei oma. Käibevarana on bilansis kirjendatud 375 518 krooni, milleks on võlgniku selgitusel ettemaks tarnijale – L F OOO, aadress xxx. Seega moodustab võlgniku käibevara 375 518 krooni. Võlgniku poolt esitatud andmetest lähtuvalt on võlgnikul põhivara summas 30 930 krooni Autoregistrikeskuse päringu tulemus kinnitab, et OÜ T F nimele on registreeritud ka haagissuvila Solifer, registritähis xxx. Nimetatud vara asub võlgniku väitel Venemaal ja on kolmandate isikute valduses. Kogu võlgniku vara moodustab seega ligikaudu 406 448 krooni. Võlgnikul on halduri kogutud andmete põhjal järgmised kohustused (seisuga 13.08.2007.a) Maksuja Tolliamet 798 549 krooni (võlgniku poolt esitatud), EM 48 300, KT 493 568 krooni. Seega moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kokku vähemalt 1 340 417 krooni.

Halduri arvates esineb antud asjas vara tagasivõitmise võimalus. Võlgnik on realiseerinud suurema osa oma varast viimase kahe aasta jooksul, millega on ilmselt rikutud võlausaldajate huve ja mis võimaldab nimetatud tehingud tagasi võita. Kooskõlas PanS 110 lg 1 sätetega kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud: 1) pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; 2) ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve; 3) enne käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tähtaja algust, kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve; 4) viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. Järelikult on antud asjas võimalik esitada kohtusse tagasivõitmise hagi ning selle tulemusena saadud rahasummade arvelt rahuldada ka teiste võlausaldajate nõuded. Võlgniku kohustused moodustavad 1 340 417 krooni ja võlgniku vara moodustab ligikaudu 406 448 krooni. Sealjuures on võlgniku käibevahenditeks ettemaks Venemaal resideeruvale firmale, mille tagasivõitmine on ilmselt seotud suurte raskustega. Hinnang OÜ T F majanduslikule olukorrale on kokkuvõttes mitterahuldav. Lähtudes ülaltoodust ning ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, on ajutise halduri arvamus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see seisund ei ole ettevõtte majanduslikku seisukorda arvestades ajutine. Suurte kohustuste ja kulude katmiseks piisava vara puudumise tõttu puuduvad võimalused äriühingu maksevõime taastamiseks. Võlgniku seletusel on maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et juhatuse liige VN on käitunud ettevõtte suhtes ebalojaalselt ja müünud ettevõttele kuulunud vara – metsaveotraktori Timberjack - alla selle turuväärtuse ning keeldub ettevõttele tagastamast saadud raha. Samuti on ettevõtte tööd paralüseerinud pikaleveninud kohtuvaidlus Maksu- ja Tolliametiga, mis kokkuvõttes kaotati. Halduri hinnangul ei esine võlgniku ega temaga seotud isikute tegudes, tuginedes olemasolevatele andmetele, pankrotiga seotud kuriteo tunnuseid KarS §-de 384 ja 385 mõttes, mis aga ei välista, et pankrotimenetluse jätkudes niisugused asjaolud ei leia tuvastamist. Eeltoodule hinnangu andmine sõltub asjaoludest, mis saavad haldurile teatavaks edaspidi menetluse käigus. 15.03.2007.a. jõustunud Karistusseadustiku §-ga 358’ on kriminaliseeritud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine. Haldur on seisukohal, et nimetatud kohustus on juhatuse liikmete poolt jäetud täitmata ja juhatuse liikmete tegevuses (tegevusetuses) esineb nimetatud süüteokoosseis. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg-st 2; § 31, teeb haldur ettepaneku: 1) kuulutada välja OÜ T F, registrikood xxx asukoht xxx – pankrot. 2) mõista pankrotivarast välja ajutise halduri tasu 18 000.- krooni (1 x 1000.- krooni; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu) RVaiksaar arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 1260 .- krooni Causa Õigusbüroo OÜ arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas. Kohtuistung 16.12.2008 kohtuistungil võlgniku esindajad nõus ajutise halduri aruandega. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et võlgnik on selgelt väljendanud oma nõude, on esitanud tõendid nõude aluse, suuruse ja täitmise tähtaja kohta. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudeid täitnud. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelepärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri 15.12.2008.a. aruande kohaselt võlgnik esialgsetel andmetel võlgneb pankrotimenetluse algatamise seisuga kokku 1 340 417 krooni. Nimetatud nõuetele võivad lisanduda viivised ja intressid. Võlgniku teadaolev vara moodustab ligikaudu 406 448 krooni. Kohtuistungil võlgnik ei esita vastuväiteid ajutise halduri aruandele. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Selle sättega on seadusandja öelnud, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on seejuures 11.12.2002.a. lahendis nr. 3-2-1-120-02 märkinud, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlgniku enda poolt pankrotiavalduses esitatud võlgniku vara loetelust, kui ka ajutise pankrotihalduri järeldustest, saab kohus üheselt järeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda lisaks eelpool märgitud asjaoludele ka ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust ja halduri arvamust kinnitavatest tõenditest. Kuna võlgniku vara ei ületa kulusid, on kohtul alus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul puuduvad majanduslikud vahendid võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Seega võlgnik on maksejõuetu ja pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri nõusolekul kohus nimetab ajutise pankrotihalduri RVaiksaare pankrotihalduriks. PankrS § 28 lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kohustuste rikkumise ja raske juhtimisvea mõiste sisustamise korral, kohus lähtub eelnimetatud seaduse sättest ja mõttest, kuid raske juhtimisvea korral tuleb tuvastada: millist kohustust on rikutud, milline on süü vorm ning võimalik seos maksejõuetuse tekkimisega. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-137-04 kolleegium on seisukohal, et ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 5 sätestatud kohustuse tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja ette näinud kriminaalvastutuse. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et PankS § 28 lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega

pannud toime kuriteo tunnustega teo, kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

teatama

sellest

prokurörile

või

politseile

Aruandes ajutise pankrotihalduri hinnangul võib esineda võlgniku ega temaga seotud isikute tegudes, tuginedes olemasolevatele andmetele, pankrotiga seotud kuriteo tunnuseid KarS §-de 384 ja 385 1 mõttes, ja on alust arvata, et juhatuse liikmete tegevuses esineb seoses pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmisega Karistusseadustikus ettenähtud teo koosseis. Ajutisel pankrotihalduril ei õnnestunud oma tööperioodil täpsustatult välja selgitada, kas esineb juhtimisviga ning kas võlgniku juhtorganite käitumises esinevad kuriteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit RVaiksaart pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas esineb juhtimisviga ning kas võlgniku juhtorganite käitumises esinevad kuriteo tunnused. Kohus kohustab pankrotihaldurit eelnimetatus kindlatele järeldustele jõudmisel kohut koheselt teavitama PankS § 28 esinevatest asjaoludest. Ajutine pankrotihaldur tasu ja tehtud kuluste hüvitamiseks lähtuvalt PankrS § 23 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks on esitanud taotluse mõista pankrotivarast välja ajutise halduri tasu 18 000.- krooni (18 x 1000.- krooni; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu) RVaiksaar arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 1260 .krooni Causa Õigusbüroo OÜ arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas. Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määruse nr. 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ (edaspidi Kord) § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Ülemmäära ei rakendata ajutise halduri tasu määramisel riigi vahenditest. Vastavalt ajutise pankrotihalduri poolt esitatud täidetud ülesannete ja tehtud kulutuste aruandele kulus ajutisel pankrotihalduril ülesannete täitmiseks 18 tundi. Antud aeg hõlmab teabenõuete koostamist, esitamist ja postitamist ning laekunud andmete töötlemist ja analüüsimist; suhtlemist võlgniku seadusliku esindajaga, võlgniku raamatupidamise algdokumentidega tutvumist ja vara inventeerimist; informatsiooni kogumist interneti ja registrite vahendusel; aruannete koostamist ja komplekteerimist ; kohtuistungist osavõttu. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma töötunni hinnaks 1000 krooni. Ajutine haldur taotleb tehtud töö eest tasu väljamõistmist summas 18 000 krooni. Võlgniku esindaja ajutise pankrotihalduri tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et haldurile tuleb määrata tasu 18 000 krooni, mis vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise pankrotihalduri tasu kuulub rahuldamisele võlgniku pankrotivara arvelt. Kuna tulenevalt PankrS § 17 lg 1 nimetab kohus pankrotimenetluse algatamisel ajutise pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu tuleneb PankrS § 23 lg 1, siis makstakse sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt ajutise pankrotihalduri tasult sotsiaalmaksu. Ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinni pidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. Ajutine pankrotihaldur on palunud tema poolt tehtud vajalike kulutuste eest hüvitada 1260 krooni. Nimetatud summa koosneb sõidukuludest, kuludest kontoritarvetele ja koopiate tegemisele; tasuliste järelpäringute tasud elektroonilistest vararegistritest; büroo- ja sidekulud; postikulust jms. Võlgniku esindaja on tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega, ta ei ole ajutise pankrotihalduri poolt tehtud kulutuste summale vastu vaielnud. Kohus leiab, arvestades

asja mahtu ja ajutise pankrotihalduri vajalikke toiminguid pankrotimenetluse läbiviimisel, on kulutused põhjendatud ja 1260 krooni tuleb välja mõista.

Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.