Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Määruse tegemise aeg ja koht
15.01.2009.a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-57620
Tsiviilasi
L T (isikukood xxx, elukoht xxx) ja A P(P, isikukood xxx, elukoht xxx) hagi EJ L (registrikood xxx, asukoht xxx) vastu distsiplinaarkomisjoni otsuse tühistamiseks
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Eelistungi toimumise aeg
13.01.2009.a
Eelistungil osalenud isikud
Hageja ja hageja A P lepinguline esindaja L T Kostja seaduslik esindaja P Küttis Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat E Heringson
Asjaolud L T ja A P on esitanud hagi EJ L vastu distsiplinaarkomisjoni otsuse tühistamiseks. EJALGAPALLI L distsiplinaarkomisjoni 28.08.2008 otsuse p 9.1 ja 9.3 järgi diskvalifitseeriti A P kõikidelt EJALGAPALLI L egiidi all toimuvatelt võistlustelt kuni 01.07.2009 ning karistati võistkonna TSKP treenerit L T võistkondade juhendamise keeluga kõikidel EJ L egiidi all korraldatavatel võistlustel kuni 01.07.2010. Hagejad esitasid varasemalt samasisulise avalduse halduskohtule, kuid Tallinna Halduskohus tagastas 04.09.2008 määrusega haldusasjas 3-08-1735 avalduse, kuna selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16.05.2005 otsuses asjas nr 32-1-3-05 leidnud, et spordivõistlustel osalemine ei ole selline õigus, mille kaitsmine oleks halduskohtu pädevuses. Spordialaliit on mittetulundusühing, mis juhindub oma tegevuses vastavalt põhikirjale mittetulundusühingute seadusest. Seega tuleb antud vaidlust pidada tsiviilvaidluseks.
Hagiavalduse täpsustuses viitavad hagejad mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1, mille kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Kostja ühendab jga tegelevaid mittetulundusühinguid, antud juhul on karistatud füüsilisi isikuid, kes ei ole kostja liikmed. Füüsilised isikud ei allu kostja direktiividele. Kostja põhikirjas sätestatud klausel vaidluste lahendamiseks jalase vahekohtu poolt ei kehti füüsiliste isikute kohta. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et kohtul puudub pädevus käesoleva vaidluse lahendamiseks. Kohtu poole saab pöörduda seadusega kaitstud huvide või õiguste kaitseks. Antud juhul ei ole hagejad selgitanud, millisel õiguslikul alusel on nad kohtusse pöördunud. Kostja on seisukohal, et temal on täielik õigus lubavada või keelata isikuid enda egiidi all toimuvatele võistlustele. Kostjal on põhikirjast tulenev pädevus rakendada sanktsioone mängijate suhtes (art 33 p 6.1.2, 6.1.4). Mängus tekkinud vaidluste lahendamise erikord on ainumõeldav, sest vastasel juhul saaks iga mängija vaidlustada kohtus mistahes talle mittesobiva mängukohtuniku otsuse. Tegemist on kostja siseküsimusega. Põhikirja järgi vaatab kaebusi distsiplinaarkomisjoni otsustele läbi apellatsioonikomisjon, kuhu hagejad ei ole pöördunud. Põhikiri kehtib ka füüsiliste isikute kohta. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata.
Kohus leidis Hagejad paluvad tühistada EJ L distsiplinaarkomisjoni 28.08.2008 otsuse nr 17 p 9.1 ja 9.3, mille järgi diskvalifitseeriti A P kõikidelt EJALGAPALLI L egiidi all toimuvatelt võistlustelt kuni 01.07.2009 ning karistati võistkonna TSKP treenerit L T võistkondade juhendamise keeluga kõikidel EJ L egiidi all korraldatavatel võistlustel kuni 01.07.2010 (t lk 9,45). Hagiavalduse materjalidest nähtub, et hagejad pöördusid samasisulise avaldusega Tallinna Halduskohtu poole. Tallinna Halduskohtu 04.09.2008 määrusega haldusasjas 3-08-1735 nende kaebus tagastati ning leiti, et hagejad võivad pöörduda Harju Maakohtu poole. Riigikohtu halduskolleegium on 02.05.2006 määruses nr 3-3-1-19-06 leidnud, et võistlustel osalemine ei ole selline õigus, mille kaitsmine oleks halduskohtu pädevuses. Kostja on eraõiguslik juriidiline isik. Antud vaidluse sisuks on üldistatult eraõigusliku juriidilise isiku suhted oma liikmetega. Kohus leiab, et oma olemuselt kuulub selline vaidlus eraõiguse valdkonda. Kohus võttis hagi 17.11.2008 menetlusse ning korraldas pädevuse küsimuse lahendamiseks 13.01.2009 eelistungi. 17.09.2008 määruses palus kohus hagejaid täpsustada, millistele faktilistele ning õiguslikele alustele nad tuginevad. Hagejad viitasid MTÜS § 24 lg-le 1. Vastavalt MTÜS § 24 lg 1 kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Kohus ei pea võimalikuks seda sätet kohaldada, kuna nimetatu kehtib üldkoosoleku otsuste kohta. Antud juhul ei vaidlustata EJ L üldkoosoleku otsust, vaid distsiplinaarkolleegiumi otsust. Hagejad esitasid ka väite põhikirja rikkumisest ja nimelt sellest, et kostja liikmeteks on jga tegelevad mittetulundusühingud (põhikirja art 4 p 2, art 8 p 1), mitte aga füüsilised isikud nagu hagejad. Seetõttu ei ole kostjal põhikirja järgi ka õigus hagejaid karistada. Kohus sellise järeldusega ei nõustu. Õige on hagejate väide, et kostja liikmeteks on jga tegelevad juriidilised isikud. Ebaõige on aga järeldus, et füüsiliste isikute suhtes kostja põhikiri ei kehtiks. Nimelt on juriidiline isik õiguslik abstraktsioon ning juriidiline isik tegutseb tema
liikmeks olevate füüsiliste isikute kaudu. Puudub vaidlus, et hagejad olid kostja liikmeks oleva spordiklubi liikmed. Seetõttu ei leia kohus, et vaidlustatav distsiplinaarkomisjoni otsus oleks vastuolus kostja põhikirjaga. Samuti ei näe kohus vastuolu seadusega. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-ga 5 tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Hagejate ja kostja vahel puudub lepinguline suhe. Samuti ei nähtu antud vaidlusest, et poolte vahel oleksid tsiviilõigused ja –kohustused tekkinud seaduse alusel. Hagejate huvi on osaleda treeneri ja mängijana kostja egiidi all peetavatel võistlustel. Tegemist on eraõigusliku juriidilise isiku poolt korraldatavate võistlustega oma liikmetele. Kohus nõustub kostjaga, et eraõiguslikul juriidilisel isikul on õigus lubada või keelata võistlustel osalemise ning tegemist on nn siseküsimusega. Eraõiguses on lubatud see, mis ei ole keelatud. Võistlustel osalemise lubamine või keelamine ei ole seadusega keelatud. Seetõttu nõustub kohus kostja väitega, et hagejatel puudub seadusega kaitstud õigus või huvi, mida kohtus kaitsta. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud hagejate seadusega kaitstud huvi ega õiguse kaitseks. Kuna kohus on leidnud, et olemuselt kuuluvad treeneri või sportlase ja spordiorganisatsiooni vahelised vaidlused eraõiguse valdkonda, ei ole kohtu hinnangul õigus lõpetada antud tsiviilasi pädevuse puudumise tõttu – kohtul on iseenesest pädevus lahendada eraõiguslikke vaidlusi. Antud juhul püüavad hagejad kaitsta õigusi, mis ei tulene seadusest. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud seadusega kaitstavat õigust või huvi, ei ole põhjust analüüsida selle vaidluse kontekstis kostja põhikirjast tulenevat vahekohtu klauslit. Samuti ei saa kohus analüüsida hagi sisulisi argumente kaevatava otsuse (põhjendatuse) osas. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hagejate kanda solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.