Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 05.01.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-05-1265/47
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.01.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3231

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-05-1256 (endine nr 2-384/05)

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. jaanuar 2009, Narva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

V A hagi V A vastu 500000 krooni mittevaralise kahju nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

16. detsember 2008

Menetlusosalised

Hageja:

V A (IK XXX)

Kostja:

V A (IK XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata V A hagi V A vastu 500 000 krooni mittevaralise kahju nõudes.

2.Jätta menetluskulud täies ulatuses V A kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Hagi hind 500 000 krooni. Menetluse käik Hagiavaldus on esitatud Viru Maakohtule 15. aprillil 2005. Hageja nõudeks oli välja mõista kostjalt varalise- ja mittevaralise kahju hüvitiseks kokku 787 061 krooni. Hageja esitas 21. juunil 2007 kohtule kirjaliku avalduse 287 061 krooni materiaalse kahju hüvitise nõudest loobumiseks. Viru Maakohtu 24. juuli 2007 kohtumäärusega rahuldas kohus 287 061 krooni materiaalse kahju hüvitise nõudest loobumise avalduse ja lõpetas selle nõude osas menetluse. Hageja lõplikuks nõudeks jäi välja mõista kostjalt hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitiseks 500 000 krooni.

Sarnased lahendid

Muud

27.märtsi 2008 kohtuotsusega tühistas ringkonnakohus Viru Maakohtu 24. juuli 2007 kohtuotsuse täielikult ning saatis tsiviilasja samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt on hagejale tekitatud mittevaralist kahju, mis väljendub kahju tekitamises hageja tervisele psühhoosi, depressiooni ja vegeto-soonelise düstoonia läbi. Hageja hindab mittevaralise kahju suuruseks 500 000 krooni. Hageja leiab, et mittevaralise kahju suurust, mida on tekitatud hageja pojale, on üldse võimatu hinnata, kuna kõik toimus ja toimub tema silme all. Mittevaralise kahju osas teatab hageja, et 22. juulil 1999 tehti hagejale operatsioon ning 21. jaanuaril 2000 teine. Kostja ja tema esimesest abielust sündinud lapsed A ja I A, kasutades ära hageja haiglast seisundit, korraldasid alates 24. veebruarist 2000 hageja ja hageja poja vastu psüühilise rünnaku. I A töötas tol ajal konstaablina Narva Politseiprefektuuris ja kasutas kurjasti ära oma ametialast positsiooni. Hageja ja hageja naaber kirjutasid tema peale ka sellekohase kaebuse. Hageja nimi ja au olid mustatud ning selle tagajärjel oli hageja tihti haige ja töökohal algas tagakiusamine, mis omakorda viis vallandamiseni. Hageja jäi tööta ja elas üle tugeva emotsionaalse stressi. Alates 2002 aastast hageja diskvalifitseeriti pedagoogi kohalt. Alles 2004/2005 õppeaastal alustas hageja tööd erakoolis ja seda osalise tööajaga 10 tundi nädalas. Hageja väitel alustas kostja hageja vastu kriminaalmenetluse, milles süüdistas hagejat maa erastamise dokumentide allkirjastamise võltsimises. Kriminaalmenetlus lõpetati kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Tegemist oli kostja valesüüdistusega. Kostja kinkis 20. aprillil 1999 maja, asukohaga XXX oma tütrele esimesest abielust A A ning sellest tulenevalt on hageja koos oma alaealise pojaga kodutud. Sellesse majja olid nad kõik sisse registreeritud alates augustist 1995. Kostja kinkimisest hagejale ei teatanud. Selle teoga tekitas kostja hagejale mittevaralist kahju, mis väljendub kahjus hageja tervisele psühhoosi, depressiooni ja vegeto-soonelise düstoonia näol. Kostja poolt hageja jälitamine viis selleni, et hageja oli kaua aega töötu, kuigi omas kõrgemat pedagoogilist haridust ja Eesti Vabariigi kodakondsust. Jälitamisega on hageja kokku puutunud ka uuel töökohal. Kõikides kostja esitatud dokumentides nimetab kostja hagejat kelmiks. Hageja teatab, et 2001 aastal oli ta 49aastane ning möönab, et tal võis olla üleminekueast tingitud klimakteeriline psühhoos, millele viitas ka tema raviarst, psühhiaater Kalugina. Hageja hindab talle tekitatud mittevaralise kahju suuruseks 500 000 krooni ning palub nimetatud summa välja mõista kostjalt. Hageja esitas 13. oktoobril 2006 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks (t.l.-75, I kd). Viru Maakohtu 02. märtsi 2007 kohtumäärusega rahuldati hageja taotlus ning talle määrati esindaja riigi õigusabi korras. Hageja teatas 28. märtsil 2007 riigi õigusabi korras esindaja määramise kohtumääruse teinud kohtunikuabile, et loobub advokaat Rogulski teenetest, kuna viimane ei ole talle piisavalt aega pühendanud ning hagejal ei ole aega oodata, millal esindaja tema jaoks aega leiab. Hageja kinnitas riigi õigusabist loobumist 22. augustil 2008 kohtule esitatud avaldusega (t.l.33, II kd) ning teatas, et leidis endale teise advokaadi kokkuleppe korras. Hageja poolt riigi õigusabi korras määratud advokaadist keeldumist kinnitas ka 26. augusti 2008 avaldusega riigi õigusabi korras määratud advokaat Vladimir Rogulski (t.l.-32, II kd).

01.veebruarist 2000 (t.l.-10, I kd); teatis üürilepingu lõpetamisest (t.l.-11, I kd); kinkeleping (t.l.12, I kd); epikriis haigusloost (t.l.-13,57, I kd); töötu kaart (t.l.-14, I kd); kriminaalmenetluse alustamise teatis (t.l.-15, I kd); hooneregistri tõend nr 5509 (t.l.-16, I kd); erakooli „Tuvike“ tõend (t.l.-17, I kd). Kostja vastus Vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõue 500 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks ei ole selgelt väljendatud. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et hagejal oleks psühhoos, depressioon ja vegeto-sooneline düstoonia ja seda kostja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel. Kostja leiab, et hagejale 22. juulil 1999 ja 21. jaanuaril 2000 tehtud operatsioonid ei ole põhjustatud kostja tegevusest või tegevusetusest ning selles osas puudub põhjuslik seos. Kostja selgitab, et kostja lapsed A A ja I A on täisealised ning kostja ei vastuta nende tegude eest; kostjale ei ole ka teada, et kostja lapsed hagejat mingilgi moel tülitanud oleks. Samuti ei ole hageja tõendanud, mil viisil kostja hageja au ja nime kahjustas, et hageja töölt vallandati. Kostjale ei ole teada ja hageja ei ole ka tõendanud, et kostja oleks hagejale midagi sellist teinud, mis võiks hagejat moraalselt kahjustada. Kostja märgib ka, et hageja esimene abikaasa sooritas enesetapu hageja käitumise tagajärjel ning seetõttu on kostjal alust eeldada, et sellest ajast võivad pärineda hageja poolt märgitud psüühikahäired. Kriminaalmenetluse alustamise osas teatab kostja, et politseil oli seisukoht, vastavalt millele tuli hageja tegevust kontrollida kriminaalmenetluse korras. Hageja nimetatud määrust seadusega ettenähtud korras ei vaidlustanud. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud püsiva kehalise terviklikkuse kaotust või olulist psüühika ja närvitegevuse häire olemasolu ja seega ei ole tõendanud ka mittevaralise kahju tekkimist. Kostja nõustub, et hagejal võis olla klimakteeriline psühhoos, kuna hageja oli vastavas eas naine. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuseks hageja avaldusele 287 061 krooni varalise kahju hüvitamise nõudest loobumiseks teatas kostja, et nõustub loobumisega ning vastuväiteid ei oma. Kostja esitas kohtule järgmised tõendid: Ida-Viru Maakohtu 28. detsembri 1999 kohtuotsus (t.l.42-43, I kd); Ida-Viru Maakohtu 18. mai 2000 kohtumäärus (t.l.-44, I kd); Ida-Viru Maakohtu 18. detsembri 2000 kohtumäärus (t.l.-45, I kd); hooneregistri tõend 26. veebruarist 2002 nr 63 (t.l.-46, I kd); pensionitõendi koopia (t.l.-47, I kd); Lääne Maakohtu 25. septembri 2003 kohtumäärus (t.l.88, II kd). Kohtuistung Kohtuistungil 27. septembril 2006 andis kohus hagejale haginõude täpsustamiseks, põhistamiseks ning täiendavate tõendite esitamiseks tähtaja kuni 12. oktoobrini 2006. Hageja kohtu nõudmist tähtaegselt ei täitnud. Kohtuistungil 20. juunil 2007 jäi hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude juurde ning palub välja mõista kostjalt hüvitis 500 000 krooni. Hageja teatas, et loobub varalise kahju hüvitamise nõudest. 3(8)

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et hagi on esitatud 787 061 krooni varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Varaline kahju nõue moodustab 287 061 krooni ja mittevaralise kahju nõue 500 000 krooni. Viru Maakohtu 24. juuli 2007 kohtumäärusega lõpetas kohus menetluse 287 061 krooni varalise kahju hüvitamise nõude osas. Hageja nõudeks jäi mittevaralise kahju hüvitus 500 000 krooni ulatuses. Hageja väitel kinkis kostja oma tütrele A A 20. aprilli 1999 kinkelepingu alusel maja, asukohaga XXX ja kinkimisest hagejale ei teatanud ning sellega põhjustasid hagejale tervisekahju – psühhoosi, depressiooni ja vegeto-soonelise düstoonia. Kostja ja tema esimesest abielust sündinud lapsed A ja I A, kasutades ära hageja haiglast seisundit, korraldasid alates 24. veebruarist 2000 hageja ja hageja poja vastu psüühilise rünnaku ja põhjustasid hagejale samuti tervisekahju – psühhoosi, depressiooni ja vegeto-soonelise düstoonia. Hageja väitel olid hageja nimi ja au mustatud ning selle tagajärjel oli hageja tihti haige ja töökohal algas tagakiusamine, mis omakorda viis vallandamiseni. Hageja väitel alustas kostja hageja vastu kriminaalmenetluse, milles süüdistas hagejat maa erastamise dokumentide allkirjastamise võltsimises. Tegemist oli kostja valesüüdistusega. Hageja hindab talle tekitatud mittevaralise kahju suuruseks 500 000 krooni ning palub nimetatud summa välja mõista kostjalt Kohtul tuleb esmalt välja selgitada, millist seadust kohaldada. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 22 lg 1, võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1. juulit 2002. Hagejale väidetavalt kahju põhjustanud tegu pandi toime enne 1. juulit 2002, mistõttu tuleb asjas kohaldada enne 01. juulit 2002 kehtinud regulatsiooni. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasja nr 3-2-1-111-96 lahendis leidnud, et „püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus kuuluvad moraalse kahjuna hüvitamisele PS § 25 alusel. Moraalse kahju olemasolu peab tõendama hageja. Kas kehavigastusega kaasnes moraalne kahju, tuvastab kohus iga juhtumi puhul eraldi. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju kirjeldatud tähenduses ning ei ole viidav PS §-s 25 nimetatud moraalse kahju alla“. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 kohaselt, igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Enne 01. juulit 2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 172 lg 3, kui isiklikke õigusi on rikutud, otsustab kohus asjaolude kohaselt, kas sellega on tekitatud moraalset kahju. Kohtul tuleb mittevaralise (moraalse) kahju kindlakstegemiseks tuvastada, kas hagejale oli tekitatud püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Hageja väitel väljendus mittevaraline kahju tervisekahjus psühhoosi, depressiooni ja vegetosoonelise düstoonia näol. Kostja esitas vastuväite, et hageja ei ole tõendanud psühhoosi, 4(8)

depressiooni ja vegeto-soonelise düstoonia olemasolu ja nimetatud tervisekahju tekkimist kostja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel. Hageja väitel tehti talle 22. juulil 1999 operatsioon ning 21. jaanuaril 2000 teine. Hageja väitel korraldasid kostja ja tema esimesest abielust sündinud lapsed A ja I A, kasutades ära hageja haiglast seisundit, alates 24. veebruarist 2000 hageja ja hageja poja vastu psüühilise rünnaku. Hageja on esitanud Narva Haigla tõendi 27. jaanuarist 2000 (t.l.-4,57, I kd), millest selgub, et hageja viibis Narva Haigla günekoloogia osakonnas ravil alates 20. jaanuarist 2000 kuni 27. jaanuarini 2000. Hagejale oli 21. jaanuaril 2000 tehtud operatsioon – vaginaalne emaka ekstripatsioon, parema munasarja resektsioon, esi- ja tagakolporaafia ja perineoplastika. Tulemuseks esmane kinnikasvamine. Kohus nõustub hageja väitega, et 24. veebruaril 2000 võis hagejal olla haiglane seisund, kuna haiglas olekust ja operatsioonist oli möödunud vaid ligikaudu üks kuu. Samas ei ole hageja nimetanud, milles seisnes psüühiline rünnak tema isiku vastu. Hageja esitatud tõendist avaldus politseile 25. veebruarist 2000 (t.l.-5,53, I kd) selgub, et 24. veebruaril 2000 tuli kostja tütar A A hageja elukohta aadressil XXX ning hageja andis talle üle maja välisukse võtme. Hiljem hageja avastas, et välisukse luku südamik oli ära vahetatud ning hageja ja tema 9-aaastane poeg olid sunnitud ööbima mujal. Politsei vastusest hageja 25. veebruari 2000 avaldusele (t.l.-6,52, I kd) selgub, et kostja oli maja, asukohaga XXX kinkinud oma tütrele A A. Kinkimise fakti kinnitab ka kostja esitatud hooneregistri tõend 26. veebruarist 2002 nr 63 (t.l.46, I kd), millest selgub, et kostja kinkis nimetatud majavalduse 20. aprillil 1999 A A. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja väited kostja esimesest abielust sündinud laste A ja I A tegevuse osas ei ole asjakohased, kuna tegemist ei ole isikutega, kes oleks menetluses osalised. Hagi on esitatud vaid V A vastu. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et kostja lapsed A A ja I A on täisealised ning kostja ei vastuta nende tegude eest. Hageja on hagi muutmise avalduses väitnud, et kostja poolt maja, asukohaga XXX kinkimine oma tütrele A A 20. aprilli 1999 kinkelepingu alusel (t.l.-12, I kd) ja kinkimisest hagejale mitteteatamine põhjustasid hagejale tervisekahju – psühhoosi, depressiooni ja vegeto-soonelise düstoonia. Ida-Viru Maakohtu 28. detsembri 1999 kohtuotsusest (t.l.-42-43, I kd); Ida-Viru Maakohtu 18. mai 2000 kohtumäärusest (t.l.-44, I kd); Ida-Viru Maakohtu 18. detsembri 2000 kohtumäärusest (t.l.45, I kd) selgub, et hageja ja kostja esimene abielu kestis 1992 kuni 1994 ja teine abielu 15. novembrist 1994 kuni 28. detsembrini 1999. Abikaasade ühisvara hulka majavaldust, asukohaga L. XXX, ei arvatud. Hooneregistri tõendist 26. veebruarist 2002 nr 63 (t.l.-46, I kd) selgub, et kostja omandas nimetatud majavalduse M G kinkelepingu alusel 18. detsembril 1991. Lääne Maakohtu

haiglasse, kus ta kaebas valu üle jäsemete suurtes liigestes, esines hüperpigmentatsioon suurte liigeste sirutuvatel pindadel, vererõhk 140/100 mmHg. Hageja teatel on ta olnud haige kuu jooksul pärast tugevat emotsionaalset stressi ning 2001 aasta kevadel viibis ravil Narva Haiglas müokardiodüstroofia diagnoosiga. Anamneesis on mädane kurgumandlipõletik, emaka ja munasarja ekstripatsioon ja ajavahemikuti on vererõhk ebastabiilne. Muid patoloogiaid ei avastatud. Haiglast väljakirjutamisel oli hageja rahuldavas seisundis. Raviarst märgib, et haige hoidus ravimisest kõrvale. Ravialaselt soovitati hagejale krooniliste infektsioonikollete saneerimist, dieeti ja reumatoloogi konsultatsiooni. Hageja teatab, et 2001 aastal oli ta 49-aastane ning möönab, et tal võis olla üleminekueast tingitud klimakteeriline psühhoos, millele viitas ka tema raviarst, psühhiaater Kalugina (t.l.-75, II kd). Kohus leiab, et hageja väide psühhoosi, depressiooni ja vegeto-soonelise düstoonia olemasolu kohta ei ole leidnud tõendamist. Hageja pöördus 14. jaanuaril 2002 arsti poole kurgumandlite põletiku ja liigesevaludega. Muid patoloogiaid ei esinenud. Viie päeva pärast 19. jaanuaril 2002 kirjutati hageja haiglast välja rahuldavas seisundis soovitustega krooniliste infektsioonikollete saneerimiseks, dieedi pidamiseks ning konsultatsiooniks reumatoloogi vastuvõtule. Seega oli tegemist ajutise terviserikkega, mis ei toonud kaasa olulist muutust hageja tervislikus seisundis ning millele järgnes paranemine. Ajutisele terviserikkele viitab ka asjaolu, et hageja hoidus ravimisest, kuid ikkagi paranes rahuldava seisundini viie ööpäevaga. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks pöördunud psühhiaatri või psühholoogi poole psühhoosi või depressiooni diagnoosimiseks või raviks. Samuti ei ole andmeid diagnoosi või ravi kohta vegeto-soonelise düstoonia osas. Võimalik üleminekueast tingitud klimakteeriline psühhoos on seotud inimese vananemisega ning kostjal ei olnud võimalik seda hagejale tekitada. Lisaks tuleb märkida, et hageja pöördus arsti vastuvõtule alles 2001 aastal, mil ta viibis ravil südamehaigusega – müokardiodüstroofia. Järgmine pöördumine oli 14. jaanuaril 2002, so ligikaudu kolm aastat peale väidetava tervisekahju tekkimise aluseks olnud sündmust, majavalduse kinkimist. Kohus leiab, et ei ole tõendanud hagejal püsiva iseloomuga kehalise terviklikkuse kaotuse või psüühika ning närvitegevuse häire olemasolu. Hageja väitel olid hageja nimi ja au mustatud ning selle tagajärjel oli hageja tihti haige ja töökohal algas tagakiusamine, mis omakorda viis vallandamiseni. Hageja jäi tööta ja elas üle tugeva emotsionaalse stressi. Alates 2002 aastast hageja diskvalifitseeriti pedagoogi kohalt. Alles 2004/2005 õppeaastal alustas hageja tööd erakoolis ja seda osalise tööajaga 10 tundi nädalas. Kostja poolt hageja jälitamine viis selleni, et hageja oli kaua aega töötu, kuigi omas kõrgemat pedagoogilist haridust ja Eesti Vabariigi kodakondsust. Jälitamisega on hageja kokku puutunud ka uuel töökohal. Kostja esitas vastuväite, et hageja ei ole tõendanud, mil viisil kostja hageja au ja nime kahjustas, et hageja töölt vallandati. Kostjale ei ole teada ja hageja ei ole ka tõendanud, et kostja oleks hagejale midagi sellist teinud, mis võiks hagejat moraalselt kahjustada. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Hageja on üldsõnaliselt väitnud, et hageja nimi ja au olid mustatud. Milliste tegudega kostja hageja au ja nime mustas, hageja nimetanud ei ole. Hageja ei ole kohtule esitanud ka tõendeid selle kohta, millistel alustel tööleping temaga lõpetati. Hageja töötu kaardist selgub vaid, et hageja oli töötuna arvel alates 04. märtsist 2002 kuni 15. detsember 2003 (t.l.-14, I kd). Erakooli „Tuvike“ tõendist (t.l.-17, I kd) selgub, et hageja asus tööle alates septembrist 2004 ning töötas tõendi väljastamise kuupäeval 15. aprillil 2005 erakoolis „Tuvike“. Esitatud tõendite alusel ei saa kohus anda hinnangut töölepingu lõpetamise põhjustele, so kas hageja töölt lahkumise põhjustas töölepingu lõpetamine töötaja tervislikel põhjustel või lahkus hageja töölt omal soovil.

Samuti ei ole leidnud kinnitust, et hageja oleks olnud tihti haige. Kohtule esitatud tõenditest, Narva Haigla tõend 27. jaanuarist 2000 (t.l.-4,57, I kd) ja epikriis haigusloost (t.l.-13,57, I kd), selgub, et hageja viibis haiglas alates 20. jaanuarist 2000 kuni 27. jaanuarini 2000 ja teistkordselt alates 14. jaanuarist 2002 kuni 19. jaanuarini 2002. Vahe kahe haiglasviibimise vahel ligikaudu kaks aastat. Muude haigestumiste kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole. Ei ole tõendatud, et hageja töötuks jäämise põhjustas kostja tegevus või tegevusetus. Samuti ei ole leidnud tõendamist, et hagejat oleks endisel või uuel töökohal keegi jälitanud või taga kiusanud. Hageja väitel alustas kostja hageja vastu kriminaalmenetluse, milles süüdistas hagejat maa erastamise dokumentide allkirjastamise võltsimises. Kriminaalmenetlus lõpetati kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Tegemist oli kostja valesüüdistusega. Hageja väitel nimetab kostja kõikides esitatud dokumentides hagejat kelmiks. Kostja esitas vastuväite, et kriminaalmenetlust alustades oli politseil seisukoht, vastavalt millele tuli hageja tegevust kontrollida kriminaalmenetluse korras. Hageja nimetatud määrust seadusega ettenähtud korras ei vaidlustanud. Hageja ei ole viidanud, mil viisil kriminaalmenetluse alustamisega talle kahju tekitati. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Kriminaalmenetluse alustamise teatisest nr 02244002719 (t.l.15, I kd) selgub, et kostja esitas Ida-Viru Politseiprefektuurile avalduse seoses sellega, et hageja püüdis 23. jaanuaril 2002 pettuse teel hõivata maatükki, asukohaga XXX, maksumusega 20 000 krooni, esitades Ida-Viru Maakohtu Kinnistusametile maa võltsitud ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Hageja poolt võimaliku kuriteo toimepanemise väljaselgitamiseks oli algatatud kriminaalasi. Hageja väitel kuriteokoosseisu ei tuvastatud ja kriminaalasja menetlus lõpetati. Hageja ei ole viidanud ega esitanud tõendeid selle kohta, millist võimalikku kahju tekitas talle kriminaalmenetluse algatamine. Seega ei ole põhjendatud moraalse kahju hüvitamise nõue, kuna tõendamata on hageja väide, et hageja jäi kahjustatud maine tõttu tööta või hageja mainet kahjustas kostja muu tegevus. Kohus leiab, et hageja nõue 500 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna ta ei ole tõendanud temal püsiva iseloomuga kehalise terviklikkuse kaotus või psüühika ning närvitegevuse häire olemasolu. Samuti ei ole põhjendatud heaolu langusest, mis oli tingitud ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses või elukorralduse või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotusest tekkinud moraalse kahju hüvitamise nõue. Tõendamata on hageja väide, et kostja kahjustas hageja au ja nime ning selle tagajärjel jäi hageja töötuks. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 15. aprillil 2005 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. 7(8)