Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS Era Liisingu Inkassoteenused esitas 01.09.2008.a. kohtule hagiavalduse Exxx Sxxxx vastu 26 752,02 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja nõude OÜ SMS Laen käest nõude loovutamise lepingu alusel. OÜ SMS Laen ja Exxx Sxxx sõlmisid interneti vahendusel 22.01.2007.a. lepingu nr 30861, mille alusel võimaldas OÜ SMS Laen Exxx Sxxxxxx kiirlaenu 3000 krooni intressiga 700 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja laenu tagastama hiljemalt 21.02.2007.a. Kostja jättis maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista: 1) laenu põhiosa 3000 krooni; 2) tasumata intress intressimääraga 0,7780% päevas 28.07.2008.a. seisuga kokku summas 12 907,02 krooni; 3) viivis0,50 % päevas 28.07.2008.a. seisuga kokku summas 7845 krooni; 4) leppetrahv 1500 krooni; 5) summa sissenõudmisega seonduvad kulud kokku summas 1500 krooni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1750 krooni. Kohus võttis hagi 05.09.2008.a. määrusega menetlusse ja kohustas kostjat vastavalt TsMS § 394 hagile vastama. Kirjaliku vastuse määrus toimetati kostja elukohas 09.09.2008.a. kätte tema poeg K.Sxxxxxxx Vastavalt TsMS § 322 lg-le 1 saab lugeda menetlusdokumendid kostjale kätteantuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile ei vastanud. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 17.12.2008.a., edastas pooltele kohtukutsed ja kohustas neid määratud istungile ilmuma. Kohtuistungil osales hageja. Kostja istungile ei ilmunud. Kostjale oli kohtukutse 15.12.2008.a. isiklikult kätte toimetatud. Kostja ei taotlenud istungi edasilükkamist ega teatanud istungile ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest või ilmumise seaduslikust takistusest. Hageja jäi varem esitatud nõude juurde ja palus asi lahendada kostja kohalolekuta tagaseljaotsusega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et asi tuleb lahendada hageja taotlusel tagaseljaotsusega TsMS § 410 alusel, kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Vastavalt TsMS § 413 lg-le 1 teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kostja ei ole küll esitanud hagile vastuväiteid, kuid TsMS § 413 lg 1 kolmanda lause alusel peab kohus jätma hagi rahuldamata osas, mis ei ole õiguslikult põhjendatud. Haginõue tuleneb kostja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud laenulepingust, mille alusel SMS OÜ andis kostjale laenu 3000 krooni. SMS Laen OÜ on oma nõude kostja vastu loovutanud hagejale 06.12.2006.a. sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepinguga nr 061206. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Lg 2 kohaselt astub nõude 2 (4)

loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamise lepingu alusel on hageja astunud võlausaldaja SMS Laen OÜ asemele. VÕS § 167 lg 3 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Hagimaterjalidest nähtuvalt andis SMS Laen OÜ kostjale laenu 3000 krooni 30 päevaks laenu tagasimaksmise tähtajaga hiljemalt 21.02.2007.a. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja jättis maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist. Sel alusel on hagi laenu põhiosa nõudes põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja intressi- ja viivisenõue esitatud ulatuses. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled olid lepingus (punkt 4.2.3.) kokku leppinud laenu kasutusintressi, s.o tasu laenu kasutamise eest. Vastavalt lepingutingimuste punktile 4.2.3. (tl.8) oli laenu intressimääraks kokku lepitud 23,3 % laenu perioodiks, s.o 0,78 % päevas laenu summast, ehk laenu õigeaegsel tagasi maksmisel laenu saaja poolt laenuandjale 700 krooni.. Hageja on arvestanud intressi laenu väljastamise päevast (22.01.2007.a.) kuni 28.07.2008.a. VÕS § 397 sätestab, et intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Nimetatud sättest tulenevalt lõpeb intressi maksmise kohustus alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Seega intressi maksmise kohustus lõpeb laenulepingu lõppemise korral. Laenuleping lõppes 21.02.2007.a., seega ei ole hagejal õigust nõuda suuremat intressi kui 700 krooni. Kui laenusaaja ei täida laenulepingu lõppemisel laenusumma tagasimaksmise kohustust, asendub intressikohustus viivisemaksmise kohustusega. Kostja rikkus laenulepingut ja ei tagastanud laenusummat lepingus ettenähtud tähtajaks. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu punkt 13 näeb ette, et kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakset tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5 % kalendripäevas. Kohus leiab, et viivisemäär sellises ulatuses on ebamõistlikult suur ja sellekohane kokkulepe on tühine. VÕS § 43 lg 2 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 41 järgi: Kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Seega, kuna kokkulepitud viivisemäär on VÕS § 43 lg 2 p 5 alusel tühine, siis VÕS § 41 kohaselt asub tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivise seadusjärgne määr. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või 3 (4)

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viivise määr VÕS § 94 lg 1 kohaselt oli alates 01.01.2007.a. kuni 30.06.2007.a. 10,5 % aastas ja alates 01.07.2007.a. kuni 28.07.2008.a. 11 % aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 21.02.2007.a. kuni 30.06.2007.a. (0,02876% päevas) (3000 x 0,2876% x 129) 1113 krooni ja alates 01.07.2007.a. kuni 28.07.2008.a. (0,03 % päevas) (3000 x 0,03% x 394) 354,60 krooni. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Laenulepingu punkt 14 (tl.11) näeb ette, et kui laenusaaja rikub ühte või mitut lepingust või seadusest tulenevat kohustust laenuandja ees, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 50 % ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kostja rikkus laenu tagasimaksmise kohustust, ei täitnud seda nõuetekohaselt, seega on leppetrahvi nõue pool tagasi maksmata laenust, s.o 1500 krooni põhjendatud. Samuti on põhjendatud nõude sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise nõue. Kostja maksekohustust ei täitnud ja hageja on saatnud kostjale nõudekirju ja esitanud kohtule hagiavalduse. VÕS § 101 lg 1 p 2 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolt kohustuse rikkumisel muu hulgas õigus nõuda kahju hüvitamist. Laenulepingu tingimuste punktis

Ü.Raag Kohtunik

/ allkiri/

Koopia õige. Kohtunik:

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.