Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
02.01.2008. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-25445
Tsiviilasi
K S hagi OÜ U vastu
Menetlustoiming
Taotluse läbivaatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K S (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja: T Grepp Kostja OÜ U (RK xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Hageja K S esitas 11. juulil 2007 Harju Maakohtule hagi kostja OÜ U vastu. Hagiavalduse kohaselt elab hageja üürilepingu alusel elamus, mis on omandireformi käigus ebaõigesti tagastatud õigustatud subjektile H.K, kes on omakorda elamu võõrandanud OÜ-le U. Kostja on
esitanud hagejale 27. veebruaril 2007 üürilepingu ülesütlemisavalduse. Pärast ülesütlemisteate saamist on hageja pöördunud Tallinna Üürikomisjoni üürilepingu pikendamise nõudega. Tallinna Üürikomisjon on oma 14.06.2007 otsusega pikendanud üürilepingut 1 aasta võrra tõestes seejuures üüri määrani 6000 krooni kuus. Hageja palub hagivalduses :
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta osaliselt läbi vaatamata ning hageja taotlus kolmanda isiku kaasamiseks tuleb jätta rahuldamata. I Nõue tunnistada hageja ja Tallinna linna vahel sõlmitud üürilepingu kehtivust Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p 1 kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 368 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Antud juhul on hageja esitanud tuvastushagi hageja ja Tallinna linna vahel sõlmitud üürilepingu kehtivuse tunnustamiseks ning kuna vaidlustatud õigussuhte osapooleks on Tallinna linn, siis oleks selline nõue tulnud esitada Tallinna linna vastu. Hagejal oleks võimalik esitada kostja vastu tuvastushagi üürisuhte puudumise tuvastamiseks, kuid seda ei ole hageja teinud. Hagi esitamisel vale isiku vastu ei ole kohtul võimalik sellist hagi rahuldada ning kohus jätab hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel. II Hageja taotlus kolmanda isiku kaasamiseks Hageja on 06.11.2007 esitanud taotluse Tallinn linna kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 216 lg 1 pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni lahendi
jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Vastavalt TsMS § 216 lg 4 kohus kaasab kolmanda isiku määrusega, kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja pool põhistab kolmanda isiku kaasamise vajaduse. Hageja avalduse kohaselt on Tallinna linna kaasamine vajalik seetõttu, et Tallinna linn on üürisuhte osapool. Kohus leiab, et Tallinna linn on hageja arvates üürisuhte osapool, siis tulnuks hagejal esitada hagi Tallinna linna vastu või taotleda Tallinna linna kaasamist kostjana. Hageja seda teinud ei ole vaatamata kohtu esitatud palvele hagi täpsustada, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja taotluse kolmanda isiku kaasamiseks. III Nõue hinnata teisiti Tallinna Kesklinna Elamuekspluatatsiooni Valitsuse 27.03.1993 vara
üleandmise akti nr 2. Tulenevalt TsMS §-st 363 lg 1 p 1 hagiavalduses märgitakse hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Nõue mingi tõendi hindamiseks kujutab endast menetluslikku taotlust, mitte iseseisvat hagi. Kui hageja esitab nõude kostja vastu üürisuhte puudumiseks, siis vaidluse lahendamise käigus annab kohus hinnangu ka nimetatud tõendile. Kohus palus hagejal täpsustada, kas ta soovib nimetatud nõude läbi vaatamist iseseisva hagina ning kui jah, siis põhjendama, milliste õiguste või huvide kaitseks selline hagi esitatakse. Hageja oma nõudeavaldust ei täpsustanud, mistõttu kohus selgitab, et käsitleb nimetatud nõuet kui menetluslikku taotlust, mis on esitatud nõude raames tunnistada hageja ja Tallinna linna vahel sõlmitud üürilepingu kehtivust. Kuivõrd nõue tunnistada hageja ja Tallinna linna vahel sõlmitud üürilepingu kehtivust jäi läbi vaatamata, siis ei menetle kohus ka hageja taotlust hinnata teisiti Tallinna Kesklinna Elamuekspluatatsiooni Valitsuse 27.03.1993 vara üleandmise akti nr 2. IV Nõue tunnistada alusetuks Tallinna Üürikomisjoni seisukoht, et hageja ja Tallinna linna vahel kehtinud üürileping muutus pärast 27.06.2006 VÕS § 310 lg 2 alusel tähtajatuks. Tulenevalt TsMS §-st 363 lg 1 p 1 hagiavalduses märgitakse hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Nõue mingi üürivaidluse seisukoha alusetuks tunnistamiseks kujutab endast menetluslikku taotlust, mitte iseseisvat hagi. Kui hageja esitab nõude kostja vastu üürivaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks, siis vaidluse lahendamise käigus annab kohus hinnangu ka nimetatud seiskohale. Kohus palus hagejal täpsustada, kas ta soovib nimetatud nõude läbi vaatamist iseseisva hagina ning kui jah, siis põhjendama, milliste õiguste või huvide kaitseks selline hagi esitatakse. Hageja oma nõudeavaldust ei täpsustanud, mistõttu kohus selgitab, et käsitleb nimetatud nõuet kui menetluslikku taotlust, mis on esitatud nõude raames Tunnistada kostja nõue üüri tõstmiseks elamus üle praeguse üürimäära (1500 krooni) alusetuks.
Peeter Pällin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.