Tsiviilasja number
2-07-2100
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. detsember 2008, Tallinn
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Margo Klaar, Ulvi Loonurm
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Departamentul Agroindustrial “Moldova-Vin” hagi AS Kiil & Ko vastu tuvastamaks, et Patendiametil puudusid takistavad asjaolud kaubamärgitaotluste nr 9801242 “BELÎI AIST + kuju” ja nr 9900118 „БЕЛЫЙ АИСТ“ registreerimiseks, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Tööstusomandi Apellatsioonkomisjoni 12.10.2006 otsuste nr 434-o ja nr 435-o tühisuse tuvastamiseks ning kaubamärkide üldtuntuks tunnistamiseks Harju Maakohtu 06.05.2008 vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Kiil & Ko apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
8. detsember 2008, avalik kohtuistung Hageja Departamentul Agroindustrial “Moldova-Vin” (praegune nimi: AgenŃia Agroindustrială; asukoht: Bl. Stefan cel Mare, 162, MD-2004, Chişinău, Moldova Vabariik), esindajad vandeadvokaat Andres Aavik ja patendivolinik Urmas Kauler Kostja AS Kiil & Ko (registrikood 10261701; Instituudi tee 2, Harku alevik, Harku vald, 76902 Harjumaa), esindaja patendivolinik Mari Must
Harju Maakohtu 06.05.2008 vaheotsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.
Asjaolud ja hageja nõue Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Tööstusomandi Apellatsioonkomisjoni (TOAK) 12.10.2006 otsustega nr 434-o ja 435-o rahuldati TOAK-le esitatud vaidlustusavaldused nr 434 ja 435 kuni 30.04.2004 kehtinud kaubamärgiseaduse (KaMS) § 12 lg 1 sätestatud menetlusnormi rikkumise tõttu ning tühistati kaubamärkide registreerimise otsused ja kohustati Patendiametit asja uuesti menetlema arvestades KaMS § 12 lg 1 sätestatud nõudeid ja kaubamärgiõiguse põhimõtteid. Hageja palus kohtul tuvastada, et Patendiametil puudusid takistavad asjaolud kaubamärkide registreerimiseks hageja ja Moldovas Divinu Rozataju Un Izplatatitaju Asociacia Divins Baltais Starkis nimele. TOAK 12.10.2006 otsused nr 434-o ja 435-o on väärad. Kostja on pahauskselt esitanud registreerimiseks talle mittekuuluva kaubamärgi БЕЛЫЙ АИСT (taotlus nr 9800252) ja BELÕI AIST (taotlus nr 9800253), mille suhtes kostja ise on seisukohal, et need pole eristusvõimelised ja on muutunud keelekasutuses tavapäraseks. Nimetatud taotluste menetluse on Patendiamet peatanud. TOAK keeldus 26.02.1999 AS Grape nimele registreerimast kaubamärke “БЕЛЫЙ АИСT + kuju” ning “BELÎI AIST + kuju”, hinnates neid üldtuntuks Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 6 bis mõttes. Kaubamärk БЕЛЫЙ АИСT on registreeritud Moldovas reg nr 7813 all ning kaubamärk BELÎI AIST nr 6292 all. Kostja on teadlik populaarse brändi БЕЛЫЙ АИСT olemasolust ning seega oli nende poolt esitatud kaubamärgitaotlused esitatud registreerimiseks pahauskselt ega kuulu Eestis registreerimisele. Enne 1992 kehtis Moldovas Nõukogude võim, Moldvinprom oli kaubamärgi “BELÎI AIST + kuju” omanik ja tema poolt antud kasutusload mitmele tootjale ei vähenda omaniku õigusi. Kõigis eri loa alusel tootvates tehastes kasutati identset tehnoloogiat ning toormeks oli Moldova kindlatest viinamarjasortidest valmistatud veinid. Patendiametil ei olnud alust peatada kaubamärgitaotluste nr 9801242 “ BELÎI AIST + kuju” ja nr 990118 БЕЛЫЙ АИСT ekspertiise. Kaubamärgi taotluse nr 9801242 ekspertiis ei sõltunud kaubamärgi taotluse nr 9800253 ekspertiisist, kuna Patendiamet pidi otsuse tegemise hetkel kaubamärgi taotluse nr 9801242 kohta olema teadlik, et juba nõukogude ajast üldtuntud kaubamärk ei saa kuuluda kostjale. Patendiamet oli teadlik, et kaubamärgi “BELÎI AIST + kuju” on üldtuntud Eesti Vabariigis TOAK 26.02.1999 otsuse nr 258 alusel. 27.02.2008 esitas hageja täiendava nõude tunnistada hageja vaidlusalused kaubamärgid Eesti Vabariigis üldtuntuks. Hagejale kuuluvad kaubamärgid ning selle erinevad esitusviisid kuuluvad Moldova Vabariigile, mille täitevorganiks hageja on. Kaubamärkide kasutamist tõendavad kostja poolt esitatud tõendid kaubamärkidega tähistatud toodangu toodetemahtude kohta 1960 - 1990 aastateni. Beltsõ Veini ja Konjaki Tootmise Kombinaat oli võrdselt agrotööstuskoondisega Moldvinprom ainus konjaki BELÎI AIST tootja. Vastavalt Moldaavia põllumajandusministeeriumi 10.04.1995 käskkirjale 118 anti konjaki/brändi tootmise õigus eksklusiivse õigusena Beltsõ Veini ja Konjaki Tootmise Kombinaadile, praeguse nimega BARZA ALBA. Alles 15.04.1998 anti Moldaavia põllumajandusministeeriumi käskkirjaga nr 79 kombinaatidele Kalaraš ja AROMA ning vabrikule BARDAR luba toota mõningasel määral konjakit BELÎI AIST. Hageja kaubamärgid on Eestis aastakümneid levinud, neid on tarninud mitmed maaletoojad ja nad on Eestis üldtuntud. Kostja osutab hagejale hageja kaubamärkide registreerimise takistamisega kõlvatut konkurentsi ja kostja on esitanud oma kaubamärgitaotlused pahauskselt.
Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Esitatud hagiga ei ole hagejal võimalik saavutada soovitud eesmärki, kuna kaubamärgi üldtuntuse tuvastamine ei oma väljapool käesolevat tsiviilasja mingisugust õiguslikku tähtsust. Isegi juhul kui esitatud faktilistest asjaoludest tulenevalt oleks võimalik hagi rahuldada, ei saavuta hageja sellega soovitud eesmärki. Kaubamärgi üldtuntust tunnistatakse ainult juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega. Hagejal puudub kaubamärkide üldtuntuse tuvastamise vastu õiguslik huvi, kuna kaubamärkide üldtuntuse tuvastamine ei kõrvalda kaubamärkide registreerimist takistavat asjaolu, mis tuleneb kostja varasematest kaubamärkidest BELÕI AIST (reg taotlus nr 9800252) ja БЕЛЫЙ АИСT (reg taotlus nr 9800253). TOAK rahuldas 12.10.2006 otsustega nr 434-o ja 435-o kostja vaidlustusavaldused kaubamärkide BELÕI AIST (reg taotlus nr 9800252) ja БЕЛЫЙ АИСT (reg taotlus nr 9800253) registreerimise otsuste tühistamiseks põhjusel, et kostja kaubamärkide taotlused on varasemad. Üldtuntuse nõudes ega ka käesoleva asja vaidlusesemeks ei ole kostja kaubamärkidele õiguskaitse andmine. Isegi kui hageja tõendab oma kaubamärkide üldtuntuse enne taotluse esitamist 10.02.1998, ei kõrvalda see kostja kaubamärke kui hageja kaubamärkide registreerimist takistavat asjaolu. Hagejal puudub seega kaubamärkide üldtuntuse tuvastamise vastu õiguslik huvi, kuna üldtuntuse tuvastamine ei mõjuta nende kaubamärkide registreerimisest keeldumise aluste kohaldamist, mis tulenevad kostja varasematest kaubamärkidest. Hageja ei ole järginud tööstusomandi õiguskaitsekorralduse seaduse (TÕAS) § 64 lg-s 2 sätestatud tähtaega ning hagi tuleb jätta kas läbivaatamata või rahuldamata aegumise tõttu. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis vaheotsusega kostja taotluse hageja nõude suhtes aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Hageja on kõigis oma hagiavaldustes tuginenud asjaolule, et tema kaubamärgid BELÎI AIST + kuju (taotlus nr 9801242) ja БЕЛЫЙ АИСT (taotlus nr 99001118) on Eestis üldtuntud, Patendiametil ei olnud takistavaid asjaolusid nende registreerimiseks ning sellest tulenevalt on TOAK 12.10.2006 otsused nr 434-o ja 435-o valed. Seega sisuliselt sisaldus hagis hageja kaubamärkide üldtuntuse asjaolu, ilma et hageja oleks selle eraldi nõudena määratlenud. 27.02.2008 esitatud hagiavaldust võib vaadelda kui esialgsete hagiavalduste asjaolude täiendust. Hageja ei ole esitanud uute asjaolude ja alusega hagiavaldust. Hageja on esitanud täiendavaid põhjendusi, miks ta leiab, et tema kaubamärgid olid üldtuntud. Üldtuntusele tugines hageja ka vaidlustusavaldustes nr 434 ja 435 hageja kaubamärkide vaidlustamisel kostja poolt TOAK-s. Seega ei saa väita, et hagejal puudub üldtuntuse tuvastamise vastu õiguslik huvi või et see nõue on aegunud. Kohus peab käesoleva vaidluse lahendamisel tuvastama, kas Patendiametil esinesid takistavad asjaolud hageja kaubamärgitaotluste registreerimiseks, seega peab kohus andma hinnangu ka kaubamärgi üldtuntusele, kuivõrd hageja on sellele oma kahes esialgses hagiavalduses viidanud. Kui hageja ei oleks oma hagiavalduse asjaolusid seoses kaubamärkide üldtuntusega täiendanud, oleks kohus pidanud ise juhtima hageja tähelepanu asjaolude täpsustamise ja täiendamise vajadusele. Tulenevalt kaubamärgivaidluste üleviimisest üldkohtute pädevusse ei ole Eesti kohtupraktikas kindlat seisukohta, mis ulatuses peab üldkohus TOAK otsuseid läbi vaatama ja kas üldkohus vaatab vaidlused läbi nagu tegid seda halduskohtud ehk nagu haldusorgani otsuseid või nagu tsiviilasju,
mille käigus on võimalik hagi asjaolusid täpsustada ja täiendada. Kohus tõlgendas hageja kolmandat hagiavaldust ja selle nõuet tunnustada hageja kaubamärkide üldtuntust Eestis kui hageja poolt hagiavalduses toodud asjaolude ja nõude täpsustamist, mitte kui hagi aluse ja eseme muutmist. Kuivõrd hagi aluse hulka kuulus ka varem üldtuntuse asjaolu ja hagi ese oli sellega hõlmatud, ei ole hageja nõue tunnustada tema kaubamärkide üldtuntust aegunud tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse mõttes. Apellatsioonkaebus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hageja nõue kaubamärkide üldtuntuks tunnistamiseks läbi vaatamata või aegumise tõttu rahuldamata. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud või jätnud kohaldamata menetlusõiguse normid ning see on toonud kaasa ebaõige vaheotsuse. Kaubamärgi üldtuntuks tunnistamise taotlus on eraldi nõue. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud KaMS § 7 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 5. Kostja vaidlustas TOAK-s hageja kaubamärgid „BELÎI AIST“ (taotlus nr 9801242) ja БЕЛЫЙ АИСТ (taotlus nr 990118) tuginedes kuni 01.05.2004 kehtinud KaMS § 7 lg 1 p-dele 2, 3, 4, § 8 lg 1 p-le 2 ning § 12 lg-le 1. Nimetatud alustest ühegi kohaldamine ei sea eelduseks mistahes kaubamärgi üldtuntuks tunnistamist või üldtuntud kaubamärgi olemasolu. Seetõttu erinevad viidatud alused näiteks KaMS § 8 lg 1 p-st 4, mille kohaldamiseks või kohaldamata jätmiseks tuleb kõigepealt lahendada vastandatud kaubamärgi üldtuntuse küsimus. Alates 01.05.2004 kehtiva KaMS § 7 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kaubamärgi üldtuntust üksnes kaubamärgiomaniku nõudel. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus ilma vastava nõudeta tunnistada kaubamärki üldtuntuks, välja arvatud juhul kui kaubamärgi üldtuntuse välja selgitamine on kaubamärgiseaduse sätte kohaldamise eelduseks. Käesoleval juhul ei eelda viidatud kaubamärgiseaduse sätted kaubamärkide üldtuntuse väljaselgitamist. TsMS § 442 lg 5 ja TsMS § 439 kohaselt ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud. Seetõttu on hagi esemeks hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese. Eeltoodust tulenevalt esitatakse hagiavalduse kirjeldavas osas hagi alus, seda kinnitavad tõendid ja muud andmed, kuid nõue saab tulla üksnes hagiavalduse resolutsioonist. Asjas esitatud esialgsetest hagiavalduste resolutsioonidest kaubamärkide „BELÎI AIST“ ja „БЕЛЫЙ АИСТ“ üldtuntuks tunnistamise nõuet ei tulene. Ekslik on Harju Maakohtu seisukoht, nagu oleks hageja algsetes hagiavaldustes viidanud kaubamärkide üldtuntusele. Neis avaldustes ei ole hageja väitnud, et kaubamärk „БЕЛЫЙ АИСТ“ on Eestis üldtuntud kui talle kuuluv kaubamärk, vaid leidnud, et kostja kaubamärke ei oleks niikuinii kostja nimele registreeritud, kuna TOAK 26.02.1999 otsuse nr 258 kohaselt on tegemist hoopis kolmandale isikule Combinatul De Vinuri Si Coniacuri or Balti kuuluva üldtuntud kaubamärgiga. Seega hageja 27.02.2008 kaubamärkide üldtuntuks tunnistamise avaldust ei saa käsitleda 15.01.2007 hagiavaldustes esitatud asjaolude ja nõude täpsustamisena, vaid tegemist on hagi aluse ja eseme muutmisega. Hagejal puudub kaubamärkide üldtuntuks tunnistamise vastu õiguslik huvi, kuna kaubamärkide üldtuntus ei kõrvalda kaubamärkide registreerimist takistavat asjaolu, mis tuleneb kostja varasematest kaubamärkidest. TOAK rahuldas 12.10.2006 otsustega kostja vaidlustusavaldused viidatud kaubamärkide registreerimise otsuste tühistamiseks põhjusel, et kostja vastavad taotlused on varasemad. Käesoleva tsiviilasja vaidlusesemeks ei ole kostja kaubamärkidele õiguskaitse andmine. Isegi juhul, kui hageja peaks tõendada kaubamärkide „BELÎI AIST“ ja „БЕЛЫЙ АИСТ “ üldtuntust talle kuuluvate kaubamärkidena enne kostja kaubamärkide BELÕI AIST (nr 9800252) ja БЕЛЫЙ
АИСT (nr 9800253) taotluse esitamist 10.02.1998, ei kõrvalda see kostja kaubamärkide kui hageja kaubamärkide registreerimist takistavat asjaolu. Hageja on mööda lasknud TÕAS § 64 lg-s 2 sätestatud tähtaja. Seetõttu oleks kohus pidanud kohaldama TsMS § 423 lg 2 p 2 ja jätma nõude läbi vaatamata või TsMS § 449 lg-t 3 ja jätma nõude rahuldamata aegumise tõttu. TÕAS § 64 lg 4 kohaselt võib vaidlustusavalduse menetlusosaline, keda ei rahulda apellatsioonikomisjoni otsus ja kes soovib jätkata vaidlust menetlusosaliste vahel hagimenetluse korras, võib esitada hagi kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamisest arvates. Vastav otsus tehti 12.10.2006, seega oli hagejal aega oma nõuete esitamiseks kuni 12.01.2007. Juhul kui TÕAS § 64 lg-s 2 sätestatud tähtaeg ei ole õigust lõpetav, vaid aegumise tähtaeg, oleks tulnud nõue jätta rahuldamata aegumise tõttu. TOAK otsuse vaidlustamisel saab hageja kohtusse esitada üksnes nõudeid, mis olid esitatud juba apellatsioonikomisjoni menetluse ajal. Kaubamärkide üldtuntuks tunnistamise nõuet ei ole hageja eelnevalt esitanud, mistõttu on üldtuntuks tunnistamise nõude puhul tegemist uue nõudega. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu vaheotsus on lõppjäreldustes õige ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb Harju Maakohtu vaheotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus, et aegumise küsimuse lahendamiseks ei saa ringkonnakohus arvestada vaidluse sisu puudutavaid väiteid ega otsustada, kas hageja nõude õiguslik alus võimaldab nõuet rahuldada. Käesoleval juhul on maakohus teinud vaheotsuse aegumise kohaldamata jätmise kohta, milliseid asjaolusid ringkonnakohus ka kontrollib. Seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus apellandi väiteid selle kohta, nagu puuduks hagejal õiguslik huvi kaubamärkide üldtuntuks tunnistamise vastu ning kohtul tulnuks kohaldada TsMS § 423 lg 1 p 2 ja jätta hagi läbi vaatamata, sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud huvide kaitseks. Harju Maakohus tuvastas õigesti, et vaidlusalust nõuet ei saa jätta aegumise tõttu rahuldamata. KaMS § 7 lg 1 kohaselt on kaubamärgi üldtuntuse üle otsustamine seadusega antud kohtu pädevusse, kui see on seotud kaubamärgi õigsuskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega, lg 2 kohaselt tunnistab Patendiamet kaubamärgi üldtuntust ainult seoses selle või muu kaubamärgi registreerimise menetlusega. TOAK loeb kaubamärgi üldtuntuks ainult seoses Patendiameti otsuse peale esitatud kaebuse või kaubamärgi kaitstavusalase vaidlustusavalduse lahendamisega. Hageja on TOAK-le esitatud vastustes kostja vaidlustusavaldustele ning hagiavalduses leidnud, et Patendiamet on tunnistanud kaubamärkide BELÎI AIST ja БЕЛЫЙ АИСТ (BELÕI AIST) üldtuntust kaubamärkidena. Antud juhul võib kaubamärkide üldtuntuse ja nende hagejale kuuluvuse välja selgitamine kaubamärkide (taotlused nr 9801242 ja nr 990118) registreerimist takistavate asjaolude tuvastamise nõude lahendamiseks olla vajalik. Üldtuntuse asjaolule on hageja oma esialgses hagiavalduses ka viidanud. Paludes tuvastada, et Patendiametil puudusid takistavad asjaolud viidatud kaubamärkide registreerimiseks, on hageja sellele asjaolule hagiavalduses tuginenud. Antud juhul on hageja seda asjaolu 29.02.2008 avaldusega täpsustanud ning formuleerinud sellekohase nõude. Kas nimetatud asjaolu tuleb käesolevas menetluses kohtu poolt eraldi nõudena tuvastada või piisab selle kui hagi aluseks oleva asjaolu kindlakstegemisest, lahendab kohus asja sisulisel läbivaatamisel. Igal
juhul ei olnud kohtul alust hinnata hageja vastavat nõuet aegunuks. Antud juhul on kaubamärgi üldtuntuse ja selle hagejale kuuluvuse väljaselgitamine kaubamärkide BELÎI AIST (taotlus nr 9801242) ja БЕЛЫЙ АИСТ (taotlus nr 990118) registreerimist takistavate asjaolude tuvastamise nõudega seotud ning hageja on seda nõuet 29.02.2008 avaldusega täpsustanud. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu vaheotsuse aegumise kohaldamata jätmiseks muutmata, jätkub asja menetlus ning menetluskulud jaotatakse asja lõplikul lahendamisel.
Ü. Jänes
M. Klaar
U. Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.