Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 06.05.2008.a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-07-2100
Kohtuasi
D A “M-V” hagi AS Kvastu tuvastamaks, et Patendiametil puudusid takistavad asjaolude kaubamärgitaotluste nr 9801242 “BELÎI AIST + kuju” ja nr 990118 BELÕI AIST (kirillitsas) registreerimisel ning otsused nr 434-o ja 435-o on tühised ning kaubamärkide üldtuntuks tunnistamiseks Hageja – D A “M-V” Hageja esindajad – vandeadvokaat Andres Aavik, patendivolinik Urmas Kauler Kostja – AS K Kostja esindaja – patendivolinik Mari Toomsoo Kohtuistungil 14.04.2008.a
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Resolutsioon. Jätta kostja taotlus hageja nõude “Tunnistada M-V kaubamärgid BELÎI AIST ja BELÕI AIST (kirillitsas) Eesti Vabariigis üldtuntuks” suhtes aegumise kohaldamiseks rahuldamata Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Varasem menetluse käik, hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused 15.01.2007.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagid (tsiviilasjad numbritega 2-07-2100 ja 2-077274) kostja vastu tuvastamaks, et Patendiametil puudusid takistavad asjaolude kaubamärgitaotluste nr 9801242 “ BELÎI AIST + kuju” ja nr 990118 Belõi Aist (kirillitsas) registreerimisel ning otsused nr 434-o ja 435-o on tühised. Kohus liitis avaldused ühte menetlusse 07.06.2007.a kohtumäärusega. 29.02.2008.a esitas hageja avalduse nimetatud kaubamärkide üldtuntuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr-ga 2-08-7891) ja liitmiseks tsiviilasjaga nr 2-07-2100. Kohus liitis tsiviilasjad ühte menetlusse kohtumäärusega kohtuistungil 14.04.2008.a ja asja numbriks sai 2-07-2100.
15.01.2007.a esitatud hagiavalduste kohaselt tegi TOAK 12.10.2006.a otsused nr 434-o ja 435-o, millega rahuldas TOAK-le esitatud vaidlustusavaldused nr 434 ja 435 kuni 30.04.2004.a kehtinud KaMS § 12 lg 1 sätestatud menetlusnormi rikkumise tõttu ning tühistas kaubamärkide registreerimise otsused ja kohustas Patendiametit asja uuesti menetlema arvestades KaMS § 12 lg 1 sätestatud nõudeid ja kaubamärgiõiguse põhimõtteid. Hageja palub kohtul tuvastada, et Patendiametil puudusid takistavad asjaolud kaubamärkide registreerimiseks hageja ja Ms D V R U I A D V B S nimele. TOAK otsused 12.oktoobrist 2006.a nr 434-o ja 435-o on väärad. Kostja leidis, et hageja kaubamärgid BELÎI AIST + kuju (taotlus nr 9801242) ja BELÕI AIST (kirillitsas) (taotlus nr 99001118) ei kuulu registreerimisele, kuna kaubamärk BELÕI AIST (kirillitsas) on pikaajalise turuloleku tulemusel muutunud kauba (brändi) liiki näitavaks, st Eesti tarbija jaoks on tegemist üksnes teatud brändiliigile viitava tähistusega, mitte kaubamärgiga, mis osundab konkreetselt tootjalt pärinevale kaubale. Sellega seoses on muutunud kaubamärgi sõnaline osa BELÎI AIST tavapäraseks keelekasutuses. Kostja leidis, et Patendiameti otsused on vastuolus seadusega ka seetõttu, et kostja esitas 10.02.1998.a registreerimiseks kaubamärgi BELÕI AIST ja BELÕI AIST (kirillitsas). Lõplike seisukohtade kohaselt viitas kostja asjaolule, et tähist Belii Aist on kasutatud enne 1992.a 1.jaanuarit kaks või enam isikut, mistõttu tähis ei suuda eristada ühe tootja kaupa teise tootja kaubast. Hageja leiab, et kostja on pahauskselt esitanud registreerimiseks nendele mittekuuluva kaubamärgi BELÕI AIST (kirillitsas) (taotlus nr 9800252) ja BELÕI AIST (taotlus nr 9800253), mille suhtes kostja ise on seisukohal, et need pole eristusvõimelised ja on muutunud keelekasutuses tavapäraseks. Nimetatud taotluste menetluse on Patendiamet peatanud. TOAK keeldus 26.02.1999.a AS G nimele registreerimast kaubamärke “BELÕI AIST (kirillitsas) + kuju” ning “ BELÎI AIST + kuju”, hinnates neid üldtuntuks Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 6 bis mõttes. Kaubamärk BELÕI AIST (kirillitsas) on registreeritud Ms reg nr 7813 all ning kaubamärk BELÎI AIST nr 6292 all. Kostja on teadlik populaarse brändi BELÕI AIST olemasolust ning seega oli nende poolt esitatud kaubamärgitaotlused esitatud registreerimiseks pahauskselt ega kuulu Eestis registreerimisele. Enne 1992.a kehtis M Nõukogude võim, MoldVprom oli kaubamärgi “ BELÎI AIST + kuju” omanik ja tema poolt antud kasutusload mitmele tootjael ei vähenda omaniku õigusi. Kõigis eri loa alusel tootvates tehastes kasutati identset tehnoloogiat ning toormeks oli M kindlatest viinamarjasortidest valmistatud veinid. Patendiametil ei olnud alust peatada kaubamärgitaotluste nr 9801242 “ BELÎI AIST + kuju” ja nr 990118 Belõi Aist (kirillitsas) eskpertiise. KM taotluse nr 9801242 ekspertiis ei sõltunud KM taotluse nr 9800253 ekspertiisist, kuna Patendiamet pidi otsuse tegemise hetkel KM taotluse nt 9801242 kohta olema teadlik, et juba nõukogude ajast üldtuntud kaubamärk ei saa kuuluda kostjale. Patendiamet oli teadlik, et KM “ BELÎI AIST + kuju” on üldtuntud Eesti Vabariigis TOAK otsuse nr 258, 26.02.1999.a alusel. 03.03.2008.a esitas hageja täiendava nõude – tunnistada hageja vaidlusalused kaubamärgid Eesti Vabariigis üldtuntuks. Hageja lisab esialgsetes hagiavaldustes toodule täiendava põhistuse: hagejale kuuluvad kaubamärgid ning selle erinevad esitusviisid kuuluvad M Vabariigile, mille täitevorganiks hageja on. Hageja selgitab hagiavalduses kaubamärkide kasutuse kestust ja ulatust: kaubamärkide kasutamist tõendavad kostja poolt esitatud tõendid kaubamärkidega
tähistatud toodangu toodetemahtude kohta 1960 kuni 1990 aastateni. Beltsõ Veini ja Konjaki Tootmise Kombinaat oli võrdselt agrotööstuskoondisega MoldVprom ainus konjaki BELÎI AIST tootja. Vatavalt Moldaavia põllumajandusministeeriumi 10.04.1995.a käskkirjale 118 anti konjaki/brändi tootmise õigus eksklusiivse õigusena Beltsõ Veini ja Konjaki Tootmise Kombinaadile, praeguse nimega BARZA ALBA. Alles 15.04.1998.a anti Moldaavia põllumajandusministeeriumi käskkirjaga nr 79 kombinaatidele Kalaraš ja AROMA ning vabrikule BARDAR luba toota mõningasel määral konjakit BELÎI AIST. Hageja kordab hagiavalduses toodud väiteid kaubamärkide eristusvõime kohta ja absoluutsete registreerimistakistuste puudumise kohta. Hageja kaubamärgid on Eestis aastakümneid leVud, neid on tarninud mitmed maaletoojad ja nad on Eestis üldtuntud. Hageja käsitleb hagiavalduses temale kuuluvate kaubamärkide registreeringuid nii päritolumaal Ms kui mujal, kaubamärgiga varsutatud toodete laiaulatuslikku võltsimist, meediakajastusi ja hinnangulist väärtust, leiab et kostja osutab hagejale hageja kaubamärkide registreerimise takistamisega kõlvatut konkurentsi ja kostja on esitanud oma kaubamärgitaotlused pahauskselt. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja vaidleb vastu kõigile kolmele nõudele ja leiab, et need on põhjendamatud. Kuna käesolevaga teeb kohus vaheotsuse üldtuntuse nõude aegumise kohta, käsitleb kohus eelkõige kostja vastuväiteid üldtuntuks tunnistamise nõudele. Kostja leiab, et esitatud hagiga ei ole hagejal võimalik saavutada soovitud eesmärki, kuna kaubamärgi üldtuntuse tuvastamine ei oma väljapool käesolevat tsiviilasja mingisugust õiguslikku tähtsust. Isegi juhul kui esitatud faktilistest asjaoludest tulenevalt oleks võimalik hagi rahuldada, ei saavuta hageja sellega soovitud eesmärki, kuna kaubamärkide üldtuntuks tunnistamine ei oma õigusjõudu tsiviilasjas 2-07-2100. Kaubamärgi üldtuntust tunnistatakse ainult juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega. Hagejal puudub kaubamärkide üldtuntuse tuvastamise vastu õiguslik huvi, kuna kaubamärkide üldtuntuse tuvastamine ei kõrvalda ka tsiviilasjas nr 2-07-2100 kaubamärkide registreerimist takistavat asjaolu, mis tuleneb kostja varasematest kaubamärkidest BELÕI AIST (reg taotlus nr 9800252) ja BELÕI AIST (kirillitsas) (reg taotlus nr 9800253). TOAK rahuldas 12.10.2006.a otsustega nr 434-o ja 435-o kostja vaidlustusavaldused kaubamärkide BELÕI AIST (reg taotlus nr 9800252) ja BELÕI AIST (kirillitsas) (reg taotlus nr 9800253) registreerimise otsuste tühistamiseks põhjusel, et kostja kaubamärkide taotlused on varasemad. Üldtuntuse nõudes ega ka tsiviilasja nr 2-07-2100 vaidlusesemeks ei ole kostja kaubamärkidele õiguskaitse andmine. Isegi kui hageja tõendab oma kaubamärkide üldtuntuse enne taotluse esitamist 10.02.1998.a, ei kõrvalda see kostja kaubamärke kui hageja kaubamärkide registreerimist takistavat asjaolu. Hagejal puudub seega kaubamärkide üldtuntuse tuvastamise vastu õiguslik huvi, kuna üldtuntuse tuvastamine ei mõjuta ts-asjas nr 2-07-2100 nende kaubamärkide registreerimisest keeldumise aluste kohaldamist, mis tulenevad kostja varasematest kaubamärkidest. Hageja ei ole järginud tööstusomandi õiguskaitsekorralduse seaduse § 64 lg-s 2 sätestatud tähtaega ning hagi tuleb jätta kas läbivaatamata või rahuldamata aegumise tõttu. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. Juhul, kui kohus leiab, et nimetatud tähtaeg ei ole õigust lõpetav tähtaeg, vaid aegumise tähtaeg, tuleb hagi jätta rahuldamata aegumise tõttu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega, leiab, et üldtuntuse tunnistamise nõue ei ole aegunud.
Hageja on kõigis oma hagides tuginenud asjaolule, et tema kaubamärgid BELÎI AIST + kuju (taotlus nr 9801242) ja BELÕI AIST (kirillitsas) (taotlus nr 99001118) on Eestis üldtuntud, Patendiametil ei olnud takistavaid asjaolusid nende registreerimiseks ning sellest tulenevalt on TOAK otsused 12.oktoobrist 2006.a nr 434-o ja 435-o valed. Seega sisuliselt sisaldus hageja hagides tsiviilasjas nr 2-07-2100 ja 2-07-7274, mis liideti tsiviilasjaks 2-07-2100 hageja kaubamärkide üldtuntuse asjaolu, ilma et hageja oleks selle eraldi nõudena määratlenud. 29.02.2008.a kohtusse laekunud hagiavaldust võib vaadelda kui esialgsete hagiavalduste asjaolude täiendust. Hageja ei ole esitanud uute asjaolude ja alusega hagiavaldust. Hageja on esitanud täiendavaid põhjendusi, miks ta leiab, et tema kaubamärgid olid üldtuntud. Üldtuntusele tugines hageja ka vaidlustusavaldustes nr 434 ja 435 hageja kaubamärkide vaidlustamisel kostja poolt TOAK-s. Seega ei saa väita, et hagejal puudub üldtuntuse tuvastamise vastu õiguslik huvi või et see nõue on aegunud. Kohus peab käesoleva vaidluse lahendamisel tuvastama, kas Patendiametil esinesid takistavad asjaolud hageja kaubamärgitaotluste registreerimiseks, seega peab kohus andma hinnangu ka kaubamärgi üldtuntusele, kuivõrd hageja on sellele oma kahes esialgses hagiavalduses viidanud. Kui hageja ei oleks oma hagiavalduse asjaolusid seoses kaubamärkide üldtuntusega täiendanud, oleks kohus pidanud ise juhtima hageja tähelepanu asjaolude täpsustamise ja täiendamise vajadusele. Tulenevalt kaubamärgivaidluste üleviimisest üldkohtute pädevusse ei ole Eesti kohtupraktikas kindlat seisukohta, mis ulatuses peab üldkohus TOAK otsuseid läbi vaatama ja kas üldkohus vaatab vaidlused läbi nagu tegid seda halduskohtud ehk nagu haldusorgani otsuseid või nagu tsiviilasju, mille käigus on võimalik hagi asjaolusid täpsustada ja täiendada. Kohus tõlgendab käesoleval juhul hageja kolmandat hagiavaldust ja selle nõuet – tunnustada hageja kaubamärkide üldtuntust Eestis – kui hageja poolt hagiavalduses toodud asjaolude ja nõude täpsustamist, mitte kui hagi aluse ja eseme muutmist. Kuivõrd hagi aluse hulka kuulus ka varem üldtuntuse asjaolu ja hagi ese oli sellega hõlmatud, leiab kohus, et hageja nõue tunnustada tema kaubamärkide üldtuntust ei ole aegunud tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse mõttes. Nimetatust tulenevalt jätkab kohus menetlust (TsMS § 449 lg 3). Menetluskulud Menetluskulud jaotab kohus lõppotsuse tegemisel.
Ele Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.