Tööõigus › Muud tööõigusasjad

saamiseks iseseisvasse menetlusse. Hagiavalduse asjaolud ja hageja arvamus aegumise kohaldamise taotlusele Hageja tugineb kahju hüvitamise nõudes kostja Ü E vastu poolte vahel sõlmitud töölepingule ja täieliku individuaalse materiaalse vastutuse lepingule. Hagiavalduse ja selle 02.04.2008.a. täpsustuse asjaolud on alljärgnevad: Ü E töötades töölepingu alusel hageja juures alates 03.maist 2004 ehitusmaterjalide projektimüügi projektijuhina, müüs perioodil 11.10.2004 kuni 01.03.2005 OÜ EE ehituskaupu summas 747862,65 krooni, mille eest viimane on arved jätnud hagejale tasumata. Hageja arvates on OÜ EE võlgnevuse tekkimise eest vastutav ka Ü E, kuna ta rikkus müügitehingute sõlmimisel ja kauba väljaandmisel temale töölepinguga pandud kohustusi, eelkõige töölepingu punkti 3.1, mille järgi kohustus töötaja müüma kaupa ainult neile püsiklintidele, kellega tööandja oli sõlminud püsikliendi müügilepingu, kauba krediidimüük oli lubatud ainult neile ostjatele, kellega tööandja oli sõlminud krediidimüügi lepingu ja tööandja poolt ostjale kehtestatud kaubakrediidi limiidi ulatuses ning töölepingu punkti 3.5 alapunkti 6, milles oli sätestatud, et töötajal on kauba krediidimüük ja väljastamine rangelt keelatud, kui ostja on saatnud või jätnud kaupa vastu võtma isiku, kes ei oma selleks ostja kirjalikku volitust, või ostja volitatud isik keeldub kauba saatedokumendile alla kirjutamast. Eelnevast tulenevalt pidas hageja oluliseks, et kostja ei võinud kaupu müüa igaühele ning eriti veel krediidi korras. Kostja müües kaupa võlgnevuses olevale OÜ EE üle krediidilimiidiks kehtestatud 100 000 krooni, rikkus töölepingu p 3.1. Rikkumise tahtlikkust tõendab asjaolu, et esialgu vormistas kostja arvete saatelehed teise äriühingu nimele ning hiljem hakkas arveid tegema teise äriühingu nimele. Kostja pidi jälgima, et kõik kaubasaatelehed oleksid allkirjastatud pädevate isikute poolt, millest tulenevalt lasub tal vastutus kohustuste rikkumise eest ka juhul, kui ilmneb, et mõnel saatelehel ei ole selleks õigustatud isiku allkirja. Kostjaga sõlmitud täieliku individuaalse materiaalse vastutuse lepingu järgi on ta kohustatud hüvitama hagejale kogu varalise ja mittevaralise kahju ja saamata jäänud tulu. 15. juuli 2008 esitas kostja taotluse teha OÜ S hagis Ü E vastu vaheotsus kostja algatatud aegumise kohaldamise nõudes, kuna nõue Ü E vastu on aegunud. Hageja kostja seisukohaga kohaldada aegumist ei nõustunud alljärgnevatel põhjendustel: Hageja väitel sai ta kostjapoolsete kohustuste rikkumisest teada siis, kui ta asus täpsemalt uurima OÜ-ga EE teostatud tehingute tagamaid. Asjaoludest, et saatelehed ei olnud korrektselt vormistatud; et kostja vormistas arvete saatelehed teise äriühingu nimele, kellele kauba krediidimüük oli lubatud; et OÜ EE esitab vastuväited, et nemad polegi kaupa saanud, sai hageja teada alles siis, kui asuti koostama hagiavaldust põhivõlgniku ja käendajate vastu ja hakati kokku panema nõude aluseks olevaid dokumente. Hageja osundab, et tema käive on iga kuu kümnetes miljonites kroonides ning ei ole mõistlik eeldada, et iga tema töötaja ja iga tehingu üle teostaks peale konkreetse projektijuhi lisaks ka veel keegi teine igakordset järelevalvet. Seega võivad probleemid ja töötajate väärkäitumine ilmneda alles hiljem. ITLS § 6 lg 1 ega § 7 lg 1 ei sea muud ajalist piiri nõude esitamisele kui ainult neli kuud ajast, kui järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Kostja vastuväited ja taotlus vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamiseks Kostja S OÜ esitatud hagi 747 862,65 krooni kahju hüvitamise nõudes ei tunnista. Kostja palus kohaldada hagile aegumist ja jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata järgmistel põhjendustel. Kostja vastu esitatud nõue tuleneb tööõigussuhtest, pooltevaheline tööleping lõpetati 21.12.2004, ITLS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidlusorganisse pöördumiseks neli kuud. Kuna kahjunõue tugineb hagiavalduse kohaselt Ü E poolt esitatud arvete mittemaksmisele, siis pidi tööandja teada saama arvete mittemaksmisest hiljemalt peale maksmise tähtaja möödumist. Kahjunõude aluseks olevatelt arvetelt nähtub, et maksetähtaeg oli 1 kuu. Seega pidi hageja iga arve osas hiljemalt 1

kuu möödumisel saama teada, et arve on tasumata ja kui ta leidis, et selles on süüdi mitte arve maksjaks märgitud isik vaid tema töötaja, siis pidi ta selle ka välja selgitama. Hagiavaldusest ei selgu, millal hageja avastas enda jaoks, et vastutavaks isikuks võiks olla ka töötaja Ü E. Hagiavalduse lisadest nähtub, et hageja on esitanud kostja OÜ EE vastu pretensiooni maksmata arvete osas juba 29.03.2005.a., samaaegselt ka nõuded käendajate vastu. Hagiavaldus Ü E vastu on esitatud 09.11.2007.a. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja vastu esitatud nõue tuleneb tööõigussuhtest ning et arvestada tuleb ITLS § 6 lg 1 sätestatud aegumise tähtajaga. Pooled vaidlevad selle üle, millal algas hageja nõude aegumise tähtaeg kostja vastu. ITLS § 6 lg 1 sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. ITLS § 7 lg 1 järgi algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Hagiavaldusele lisatud arvetest nähtub, et hageja müüs OÜ EE perioodil 11.10.2004 kuni 01.03.2005 ehituskaupu summas 747 862,65 krooni, mille eest viimane on arved jätnud hagejale tasumata. S OÜ ja OÜ EE vahel 15.04.2004 sõlmitud püsikliendi ostu-müügilepingu punkti 7.3 ja lepingu lisade kohaselt oli maksetähtaeg üldjuhul kuni 30 kalendripäeva, mis nähtub ka kahjunõude aluseks olevatelt arvetelt. Arveid on sellel perioodil väljastanud mitmed hageja töötajad, sealhulgas ka kostja Ü E. Arvestades, et kahjunõue tugineb arvete mittemaksmisele, siis pidi tööandja teada saama arvete mittemaksmisest peale maksmise tähtaja möödumist. Seega pidi hageja iga arve osas hiljemalt 1 kuu möödumisel saama teada, et müüdud kauba eest on tasumata, mistõttu tal oli koheselt võimalik asuda välja selgitama arve mittetasumise põhjuseid. Kuna kostjaga lõpetati tööleping 21.12.2004, siis pidi hageja tema väljastatud arvete tasumata jätmisest teada saama hiljemalt 2005 aasta veebruarikuu alguses, samuti oli tal võimalik koheselt tutvuda arvete aluseks olevate kauba saatelehtedega. Võttes arvesse hageja vastuväiteid selle kohta, et tema äritegevuse iseloomu, mahtu ja suurust arvestades, ei oleks mõistlik eeldada, et hageja kontrollib iga oma töötaja iga toimingut või väljastatud arveid pidevalt, asub kohus seisukohale, et hageja pidi eelnimetatud arvete mittemaksmisest ja arvete aluseks olevate kauba müügi saatelehtedesse puutuvatest asjaoludest teada saama hiljemalt 29. märtsil 2005, kui ta oli ette valmistanud ja vormistanud pretensiooni maksmata arvete osas koos viiviste ja leppetrahvidega kokku summas 1 532 468,06 krooni OÜ EE esitamiseks ning teatised käenduskohustuste täitmiseks käendajatele OR ja J M . Kohus leiab, et ei ole mõistlik eeldada, et võlgnikule ja käendajatele 1 532 468,06 kroonise võlgnevuse tasumise nõuete esitamisel ei teadnud hageja asjaolust, et OÜ-l EE on lepingus kehtestatud 100 000,00 kroonine krediidilimiit oluliselt ületatud ning asjaolust, et kostja Ü E ei oleks tohtinud OÜ EE enam kaupu krediiti müüa. Hagile lisatud tõenditest nähtub, et hageja tõendab nõuet kostja vastu lepingutega, arvete ja laekumiste ülevaatega koos viivise arvestusega, arvetega, pretensiooniga, nõuetega käendajate vastu, garantiikirjaga ja võlglaste nimekirjade väljatrükkidega, millest saab kohus järeldada, et hageja ei viinud kostja õigusvastase käitumise ja tekitatud kahju väljaselgitamiseks läbi inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli vms. täiendavat kontrolli, mille tulemustest oleks saanud järeldada õigusvastase kahju tekitamist. Kõik eelnimetatud tõendid va. võlglaste nimekirjad, olid hagejal olemas 29.märtsiks 2005. Pretensioonist ja nõuetest käendajatele nähtub, et hageja andis OÜ EE ja käendajatele

võlgnevuste tasumiseks tähtaja 08.04.2005 ning hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel on ta sunnitud esitama võlanõude kohtumenetluse algatamiseks advokaadibüroole. Hagi kohtule on esitatud alles 09.11.2007, seega umbes 2,5 aastat hiljem, kusjuures puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja vastu oleks selle aja jooksul täiendavaid tõendeid kogutud. Järelikult olid hagejale kõik kahju tekitamise ja kostja õigusvastase käitumisega seotud asjaolud teada ja tõendid olemas hiljemalt 29. märtsiks 2005 ning kohus on seisukohal, et hagi aegumise 4-kuuline tähtaeg hakkas kulgema sellele päevale järgnevast päevast lõppedes 29.juulil 2005. Hageja ei ole toonud esile asjaolu, et hagi aegumine oleks peatunud või katkenud ja hagimaterjalides puuduvad ka sellekohased tõendid. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu on aegunud ja tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud hageja. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik: /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.