Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu hagi A. O. vastu korteriomandi võõrandamise nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu (rk 80018994), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Urm
Kostja:
A. O. (ik XXX), lepinguline esindaja D.L.
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu hagi A. O. vastu korteriomandi võõrandamise nõudes.
2.Määruse jõustumisel tühistada Harju Maakohtu 21. novembri 2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX kolmanda jao esimesele vabale järjekohale A. O.le kuuluvale kinnisasjale käsutamise keelumärge Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu kasuks.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2-23-16146
1.Harju Maakohtu menetluses on Tallinn, Sõpruse pst 222 korteriühistu (edaspidi hageja) hagi A. O. (edaspidi kostja) vastu korteriomandi võõrandamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand xxx. Kostja ei ole alates 2019. aastast enda korteriomandit kasutanud ega kütnud. Kostja alustas korteris remonti, lammutas korteris algava hoone üldkasutatava ventilatsioonitorustiku, korteri elektrisüsteemi ning korteri vaheseinu. Hageja soovis kostjalt infot, et veenduda, et ehitustööd ja elektrikäitis on ohutu. Kostja seda ei andnud. Hageja hinnangul oli kostja suunanud enda tarbitava elektrivoolu elektrimõõtjast mööda. Kostja voolumõõtja asus kostja korteris olevas elektrikilbis ja kostja hagejat voolumõõtjat kontrollima ei lasknud. Hiljem selgus, et voolumõõtjal ja kilbil ei ole enam plomme. Kostja on keeldunud hagejaga sõlmimast kokkulepet elektrienergia kasutamiseks. Hageja on kostjale korduvalt teinud ettepanekuid tagada korteri kütmine. Kostja ei ole korterit kütnud ja see toob kaasa ebasoodsad mõjutused teistele korteriomanikele. Kütmata jätmise tagajärjel on naaberkorterites ja ülemistes korterites külm. Lammutatud ventilatsioonisüsteemi tõttu on kostja korteri kohal asuvate korterite ventilatsioon puudulik või ebatõhus. Hageja 18. mai 2023 üldkoosolekul (protokolli nr 36 päevakorrapunk 5) otsustati järgmist: „Seoses sellega, et korteri nr x omanik ei ole vähemalt 2 aasta jooksul asunud enda korteriomandit kütma ega taastanud korteris asuvat ventilatsiooni, esitab korteriühistu Sõpruse pst 222 korteri nr x omanikule selle korteriomandi võõrandamise nõude, ja kui seda ei täideta, siis pöördub samas asjas kohtu poole“. Kostja ei vaidlustanud üldkoosoleku otsust. Hageja tegi 7. juunil 2023 tegi kostjale ettepaneku korter võõrandada e-kirja teel. Kostja ettepanekule ei reageerinud.
2.Kohus rahuldas 21. novembri 2023 määrusega hagi tagamise taotluse kanda kostja korteriomandi kinnistusraamatu registriossa nr XXX käsutamise keelumärge hageja kasuks (sisse kantud 13. märtsil 2024).
3.Hagi esitamise ajal oli poolte vahel seoses ülalnimetatud korteriomandiga teine kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-21-8139, kus kostja palus kohustada hagejat taastada enda kulul elektrivarustus kostja korteriomandis. Harju Maakohus rahuldas 15. veebruari 2024 määrusega kostja avalduse ja kohustas hagejat taastama enda kulul elektrivarustuse Tallinn, Sõpruse pst 222 maja elektrikilbist kostja korteriomandisse (määrus on jõustunud 8. oktoobril 2024). Tallinna Ringkonnakohus kinnitas nimetatud tsiviilasjas 20. septembril 2024 tehtud määruses, et hageja väiteid, mis puudutavad kostja korteri elektrisüsteemi ühendamise ohtlikkust, on jäänud üldsõnaliseks ja oletuslikuks. Elektriühenduse katkestamist põhjendas hageja hoopis sellega, et kostja lammutas enda korteriomandi siseviimistluse, vaheseinad, ventilatsioonitoru ja elektrijuhtmestiku ning oli kahtlus, et on eemaldatud peakaitse ja voolumõõtja plommid, mitte sellega, et korteriühistule oleks olnud teada avaldaja korteriomandist lähtuv tegelik oht. Elektripaigaldise kasutamise järelevaataja selgitas, et talle ei ole esitatud ehitustööde dokumentatsiooni ja ta ei ole saanud elektrikilpi üle vaadata. Ka määruskaebemenetluse ajal elektripaigaldise kohta koostatud aktis heidetakse kostjale ette, et ta ei ole esitanud dokumente elektripaigaldise kohta ega võimaldanud sellele ligipääsu. Akti kohaselt puudub hagejal korteris asuvate seadmete kohta teave, kuid ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada, et korteris asuvad elektripaigaldised võiksid olla ohtlikud. Tegelikult käis hageja koos esindajaga kostja korteriomandis maakohtu menetluse ajal, sai selle üle vaadata ja seal soovitud pilte teha. Kuid ka pärast seda ei toonud hageja esile, et kostja korter võiks ülejäänud
2(4)
2-23-16146 omanikele olla selle elektrisüsteemi ühendamisel tegelikult ohtlik ja millisel põhjusel. Sellistele asjaoludele ei ole viidanud ükski kostja korteris käinud isik.
4.Kostja esitas 8. novembril 2024 kohtule käesolevas tsiviilasjas taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Käesoleva menetluse raames oli tuvastatud, et kostja korteriomandit saab keskkütte kasutamise võimaluse puudumise tõttu kütta üksnes ja ainult elektriga. Hageja nõue tugineb sellele, et kostja ei ole enda korteriomandit kütnud enda vabal valikul, mistõttu temal lasub vastutus korteriomaniku kohustuse rikkumise eest. Menetluses nr 2-21-8139 jõustunud lõpplahendi põhjal on selgunud, et kostja ei saa vastutada talle etteheidetava kohustuse rikkumise eest. Kostja hinnangul oli hageja ise omakäeliselt ja eesmärgipäraselt loonud kõik eeldused selleks, et kirjeldatud rikkumine (korteriomandi kütmise võimatus) oleks realiseerunud. Kostja leiab, et antud juhul ei saa kohustada kostjat võõrandama talle kuuluvat korteriomandit, kuna vastava negatiivse sanktsiooni kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Sellest lähtuvalt on hageja esitatud hagi näol tegemist sisuliselt perspektiivitu hagiga. Kostja taotleb hagi läbivaatamata jätmist (perspektiivituse tõttu) või alternatiivselt jätta täies ulatuses rahuldamata, samuti kustutada korteriomandi käsutamise keelumärge ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perspektiivitu hagi läbivaatamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui hagi on algusest peale perspektiivitu ja ekslikult menetlusse võetud või kui algselt õigustatud hagi on menetluse käigus perspektiivituks muutunud. Kohus peab omal algatusel pidevalt kontrollima, et menetluses oleval hagil on perspektiivi, sest vastasel juhul tekitaks menetluse jätkamine üksnes asjatuid kulutusi. Erinevalt § 423 lg-st 1 on kohtul lg 2 alusel kaalutlusõigus, kas jätta hagi läbi vaatamata või jätta hagi sisulise otsusega rahuldamata. Hagi saab läbi vaatamata jätta igas menetluse etapis.
6.Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja korteriomandi võõrandamise nõude väites, et kostja rikub oma korteriomaniku kohustusi, eeskätt seoses korteri kütmise ja elektrisüsteemi kasutamisega. Menetluse käigus selgus aga, et samade asjaolude pinnalt oli poolte vahel lahendatud tsiviilasi nr 2-21-8139, milles Harju Maakohus rahuldas 15. veebruari 2024 määrusega kostja avalduse ning kohustas hagejat taastama kostja korteriomandis elektrivarustuse. Nimetatud määrus jõustus ning Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 20. septembri 2024 määrusega, et hageja väited kostja korteri elektrisüsteemi ohtlikkuse kohta on jäänud üldsõnalisteks ning ei ole leidnud tõendamist. Ka käesolevas menetluses ei ole esitatud ehitusalaseid akte, eksperthinnanguid ega muid objektiivseid tõendeid, millest nähtuks, et ventilatsiooni puudulikkus või korteri kütmata jätmine põhjustaks reaalse ja vahetu ohu teistele korteriomanikele. Kohus nõustub kostjaga, et jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et kostjale etteheidetav korteriomandi kasutamise viis ei ole õigusvastane ega kujuta endast sellist rikkumist, mis võimaldaks korteriomandi võõrandamise nõude esitamist. Ainuüksi oletuslikud väited võimaliku ohu kohta ei ole piisavad korteriomandi võõrandamise nõude põhjendamiseks ega sellise nõude perspektiivsuse tuvastamiseks. Seetõttu ei saa ka ventilatsiooni või muude väidetavate ohtudele tuginedes lugeda hagi põhjendatuks või perspektiivseks. Sellest tulenevalt puudub alus väita, et kostja rikub oluliselt ja korduvalt oma
3(4)
2-23-16146 kohustusi korteriomanikuna. Hagi eesmärki, so korteriomandi võõrandamist ei ole sellises olukorras võimalik saavutada.
7.Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas on menetluslikult otstarbekam jätta hagi läbi vaatamata kui jätta see sisuliselt rahuldamata. Hagi sisuline lahendamine tooks kaasa samade faktiliste asjaolude ja tõendite hindamise, mis on kattuvad juba tsiviilasjas nr 2-21-8139 käsitletud asjaoludega ja tõenditega. Sellises olukorras vastab TsMS § 423 lg 2 p 2 eesmärgile jätta hagi läbi vaatamata, vältides põhjendamatut menetlust ja liigseid menetluskulusid. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on hageja nõue muutunud menetluse käigus perspektiivituks TsMS § 423 lg 2 p 2 tähenduses ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
8.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Harju Maakohtu 21. novembri 2023 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse. Kuna kohus jätab käesoleva lahendiga hagi läbi vaatamata, kuulub hagi tagamise määrus tühistamisele alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest vastavalt TsMS § 386 lg 4.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega üldjuhul tuleks hagi läbi vaatamata jätmisel jätta menetluskulud hageja kanda. Samas kohus leiab, et kuivõrd hagi jäetakse läbi vaatamata hageja nõue menetluse käigus perspektiivituks muutmise tõttu, oleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmine hageja suhtes ebaõiglane, kuna hagejale ei saa ette heita oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumist tulenevalt korteriomanike 18. mai 2023 üldkoosolekul (protokolli nr 36 päevakorrapunk 5) vastuvõetud otsusest, mida kostja ei ole vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 lähtudes poolte endi kanda.
10.TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti ning riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagejal tuleb seega riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.