Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.09.2024, Rakvere
Tsiviilasja number
2-24-8922
Tsiviilasi
E. A. hagi N. K. ja P. P. vastu pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes
Tsiviilasja hind
7000 eurot Hageja: E. A., isikukood: XXX, elukoht: XXX Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Epp Landberg, e-posti aadress: XXX Kostja I: N. K., isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-posti aadress: XXX Kostja II: P. P., isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-posti aadress: XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
kohtulahend.
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 sätestab, et pärandavara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti (PärS § 152 lg 2 ja 3). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistusraamatuseaduse(KRS) § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Hageja palub hagiavalduses lõpetada E. A., N. K. ja P. P. pärandvara ühisuse ja jagada pärandaja J. S. pärandvara järgnevalt: E. A. omandisse jäävad kinnisasi registriosa nr xxxx, asukoht XXX ja AS-s Xxxx arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised vahendid 1696,41 eurot ning võlgnevuse tasumise kohustus XXX xxxx korteriühistu (registrikood: xxxx) ees summas 3954,73 eurot; kohustada N. K. ja P. P. andma nõusolekud kinnistusraamatus kinnisasja registriosa nr xxxx ühisomanike N. K., P. P. ja E. A. kande kustutamiseks ja E. A. ainuomanikuna sissekandmiseks. N. K. ja P. P. tahteavaldused asendatakse käesoleva kohtulahendiga. Viimase nõudena palus hageja E. A.-lt kummagi kostja kasuks välja mõista rahalised hüvitised 1580,56 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega vastavalt otsuse resolutsioonis toodule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud N. K. kanda, kuivõrd hagis toodult põhjustas kostja I hagi esitamise. Hageja palub N. K.-lt välja mõista menetluskulud 1398,60 eurot (sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 630 eurot (420+210), õigusabikulu 768,60 eurot). Õigusabikulu koosneb järgnevast: hagiavalduse koostamine 3,5 h x 180=630 eurot, millel lisandub käibemaks 22% 138,60 eurot, kokku 768,60 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Kohus mõistab N. K.-lt E. A. kasuks välja menetluskulud 1398,60 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.