2.Kava täitmist alustatakse ümberkujundamiskava kinnitamise määrusele järgneva kuu 15. kuupäeval.
3.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik L.C.
4.Kohustada H.O võlgade ümberkujundamiskava täitmise ajal esitama usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta igal aastal hiljemalt 25. oktoobriks ning viimane aruanne tuleb esitada hiljemalt 10ndal päeval pärast viimase võlgade ümberkujundamise kavas ette nähtud makse teostamist võlausaldajatele. Esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt 25.10.2025. Usaldusisikul tuleb edastada aruanded teadmiseks ka kohtule.
5.Kohus kohustab H.O kehtestama endale hasartmängude mängimise piirangud kogu ümberkujundamise kava täitmise perioodiks. Piirangute kehtivusaja pikendamisel tuleb usaldusisikule esitada teave piirangute ulatuse ning kehtivusaja kohta.
6.Teha määrus avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (FiMS § 7 lg 1). Menetluskulude jaotus
8.Jätta võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda ning usaldusisiku tasu ja kulud võlgniku H.O kanda.
9.Määrata usaldusisiku L.C tasu suuruseks 1200 eurot, millele lisandub käibemaks 264 eurot.
10.Usaldusisiku tasu summas 1464 eurot maksta välja S OÜ (registrikood xxx) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx (Sbank) kohtu deposiitkontole võlgniku poolt selleks tasutud vahenditest. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastada usaldusisikule.
kelle
õigusi
Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik
1.H.O (avaldaja, võlgnik) esitas 10.10.2023 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Kohus võttis avalduse 31.10.2023 määrusega menetlusse, nimetas L.C H.O usaldusisikuks ning määras usaldusisikule tähtaja võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende lisade esitamiseks. Usaldusisik esitas võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende lisad 30.11.2023. Kohus 05.01.2024 tegi võlgnikule ettepanku seada endale hasartmängude mängimise piirang mille seadmist avaldaja kinnitas 10.01.2024. 15.01.2024 teatas usaldusisik kohtule, et on seisukohal, et võlgnik peaks kohtule vandega kinnitama esitatud vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse andmete õigsust. H.O andis 13.02.2024 FiMS § 18 lg 8 ettenähtud vande. Kohus 13.02.2024 rahuldas H.O maksejõuetusavalduse ja algatas H.O võlgade ümberkujundamise menetluse kohustades usaldusisikut esitama ümberkujundamiskava koos võlausaldajate seisukohtadega 60 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest. Usaldusisik esitas 23.04.2024 kohtule taotluse H.O võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks. Kohus 10.05.2024 määras usaldusisikule tähtaja võlausaldajate nõuete täpsustamiseks ja ümberkujundamiskava muutmiseks.
2.03.06.2024 esitas usaldusisik kohtule muudetud ümberkujundamiskava koos võlausaldajate kohtutäitur C.Q ja kohtutäitur P.R seisukohtadega muudetud kava osas.
3.Kohus 23.08.2024 palus võlgnikul ja võlausaldajatel O.R.Q, M.R.Z, V.B.V, D.O.P, Y.B.S (C F AS üldõigusjärglane), M.R.D, R.K.Q esitada oma seisukoht 03.06.2024 kohtule esitatud H.O võlgade ümberkujundamiskava suhtes. Võlausaldajate seisukohad
4.Y.B.S 26.08.2024 teatas kohtule, et nõustub kavaga. 27.08.2024 teatas M.R.D, et nõustutakse nõude ümberkujundamisega. 28.08.2024 andis M.R.Z teada, et nõustub esitatud kavaga, O.R.Q teatas, et nõustub esitatud kavaga ja R.K.Q teatas, et on pakutud viisil ümberkujundamisega nõus ning vastuväiteid ei esita. V.B.V 04.09.2024 avaldas, et jääb oma varasema, 15.04.2024 esitatud seisukoha juurde. D.O.P 06.09.2024 teatas, et jääb 10.04.2024 usaldusisikule esitatud seisukoha juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja võlgade ümberkujundamiskavaga leiab, et see tuleb kinnitada.
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FiMS § 26 lg 2 järgi võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
7.Kuna võlausaldajad kohtutäitur C.Q , V.B.V ja D.O.P on esitanud tähtaegselt vastuväited võlgniku ümberkujundamiskavale ei ole kava kinnitamine FiMS § 26 lg 1 alusel võimalik.
8.Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnikul 10 võlausaldajat, neist 5 on kohtule teatanud võlgade ümberkujundamise kavaga nõustumisest ja üks on kavaga nõustumisest teatanud usaldusisikule. Kohus saab eeldada, et võlgade ümberkujundamisekava koostanud usaldusisik L.C , kes on ka üheks võlgniku võlausaldajaks on samuti kavaga nõus. Kõikide
võlausaldajate nõuded on pandiga tagamata. Ümberkujundamiskavaga võlausaldajate nõuded moodustavad 82,69% pandiga tagamata nõuetest.
nõustunud
9.Seega võib kohus FiMS § 26 lg 2 alusel H.O võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohalda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajaid oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
10.Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on põhjendatud, arvestades seejuures poolte õigustatud huve ja õigusi ning esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, see kehtib ka vastuväite esitanud võlausaldajate suhtes.
11.Võlgnik taotleb FiMS § 21 lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule seaduse alusel vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks.
12.Ümberkujundamise kava kohaselt on H.O-l rahalised kohustused 10 võlausaldaja ees, neist kaheksal on võlgniku vastu võlanõue ning kahe puhul on tegemist kohtutäituritega, kellel on võlgniku vastu kohtutäituri tasu nõuded.
13.Kava järgi rahuldatakse võlanõuetest tulenvad kohustused selliselt, et põhinõuded rahuldatakse 100% ning kõrvalnõuded jäävad täitmata. Seega koheldakse vastuväited esitanud võlausaldajaid aktiseselts V.B.V ja D.O.P võrdselt teiste võlausaldajatega, kellel on võlgniku vastu võlanõue.
14.V.B.V ei nõustu võla ümberkujundamiskavaga, kuna esitatud kava kohaselt saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud oluliselt väiksemas ulatuses ja oluliselt pikema perioodi jooksul, kui saaks nõuded rahuldatud pankrotimenetluses. Võlausaldaja on lähtunud usaldusisiku arvestusest, mille kohaselt võlgnikule kuuluva korteriomandi müügist laekuks 23435,67 eurot ning täiendavalt 36 kuu jooksul maksed töötasust kokku summas 8356,68 eurot (36 kuud*232,13 eurot).
15.Võlausaldaja D.O.P on üldsõnalisel märkinud, et ei pea põhjendatuks võlgade ümberkujundamise kava rahuldamismäärade osas ning selle arvestuse aluseks olevate põhimõtete osas. Võlgnik ei ole arvestanud võimalike majanduslike muutustega oma olukorras, mis võivad mõjutada tema võimekust kohustusi täita. Võlausaldaja on nõus ajatama võlgniku kohustust 41 kuuks juhul, kui võlgnik tasub selle aja kestel võlausaldajale kogu võlgnevuse.
16.Iseenesest on õige V.B.V vastuväitest kumav seisukoht, et võlgade ümberkujundamisel ei tohiks võlausaldajaid seada olulisemalt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei satu võlausaldajad võlgade ümberkujundamisel halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid pankrotimenetluse korral.
17.Võlgnikule kuulub korteriomand, mis pankrotimenetluse käigus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks realiseeritaks. Korteriomandi hinnanguline väärtus on usaldusisiku hinnangul 30 000 eurot ning vara realiseerimisel sellise hinnaga laekuks pankrotivarasse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 23435,67 eurot. Kohtu hinnangul peab arvestama, et ei ole ette teada, mis hinnaga õnnestub võlgniku varaks olevat korteriomandit pankrotimenetluses
enampakkumisel realiseerida, pankrotimenetluse raames võib korteri müügihind jääda vaba turu hindadest madalam.
18.Võlgnik on avaldanud, et tema sissetulekud koosnevad S L OÜ-lt ja M L TÜH-ilt laekuvast töötasust ning töövõimetoetusest. Nimetatud asjaolud on, tuginedes usaldusisiku 03.06.2024 taotlusele, püsinud samad alates maksejõuetusavalduse esitamisest. 03.06.2024 taotluses võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks on haldur märkinud, et võlgniku igakuine sissetulek kokku on 1297 eurot.
19.Pankrotimenetluses, s.o kohustusest vabastamise menetluse kestel peab võlgniku sissetulekutest kinnipidamiste tegemisel arvestama seaduses sätestatud piirangutega. Võlgnikku käsutusse peab jääma sissetulek, millele ei saa sissenõuet pöörata (FiMS § 47 lg 4), milleks on TMS § 131 lg 1 p 6 1 kohaselt muuhulgas töövõimetoetus. TMS § 132 lg 1 ja 2 tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet sissetulekule, mis vastab ühe kuu eest ette nähtud alampalga suurusele, millele lisandub 1/3 palga alammäärast kuus iga ülalpeetava kohta. Täiendavalt peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25% sissetuleku osast, millele saab sissenõuet pöörata (FiMS § 47 lg 5).
20.Seega, pankrotimenetluses peab võlgniku sissetulekust 820 eurot + 273,33 eurot (1/3 820 st eurost) + 205 eurot (25% 820st eurost) = 1298,30 eurot jääma võlgniku käsutusse. Arvestades eeltoodud summat ja usaldusisiku poolt välja toodud võlgniku sissetulekute suurust, sh seda, et võlgniku sissetulekute hulgas olevale töövõimetoetusele sissenõuet pöörata ei saa, on ekslik pankrotihalduri järeldus, millest on juhindunud ka võlausaldaja, et võlgniku sissetulekutest saaks pankrotimenetluse kestel igakuiselt teha kinnipidamisi summas ca 232,13 eurot.
21.Arvestades FiMS § 47 lg 4 ja 5 ning TMS § 131 lg 1 p 61, TMS § 132 lg 1 ja 2 sätestatut ei teeni võlgnik sellist sissetulekut millest oleks kohustusest vabastamise menetluse kestel võimalik kinnipidamisi teha. Seega on võlgade ümberkujundamise tulemusena võlausaldajatel võimalik rahuldada oma nõudeid suuremas ulatuses, kui pankrotimenetluses: 24 786,75 eurot vs hinnangulised 23 435,67 eurot.
22.Kohus on seisukohal, et ümberkujundamisekava koostamisel on jälgitud, et võlgniku ja võlausaldajate huvid oleksid tasakaalus. Juhul, kui ümberkujundamiskavaga kohustataks võlgnikku tagasi maksma 30 000 eurot, nagu on oma vastuväites ümberkujundamiskavaga nõustumise tingimusena toonud V.B.V, kujuneks võlgniku igakuise väljamakse suuruseks 666,67 eurot (kava kehtiv 45 kuud), igakuise väljamakse suuruse (550 eurot) muutmata jätmisel aga kuluks selle summa tasumiseks 4 aastat ja 6,5 kuud. Lähtudes D.O.P ettepanekust, et võlausaldajale tuleks kava alusel tasuda kogu võlgnevus ja võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest, tuleks võlgnikul täies ulatuses rahuldada kõikide võlausaldajate nõuded ning võlgnik tasuks oma võlgnevused kogusummas 33 358,07 eurot 5 aasta ja 1 kuu jooksul (igakuine osamakse 550 eurot). Kui kava täitmise perioodi (45 kuud) ei muudeta, siis peaks võlgnik igakuiselt tegema võlausaldajatele väljamaksed kogusummas 741,29, kui kava kestuseks jääks esialgne 41 kuud, siis suisa 813,61 eurot. Igakuise väljamakse suurendamine või kava täitmise perioodi pikendamine tekitavad kohtu hinnangul olukorra, kus võlgnik kaotab motivatsiooni kava täita, kuna ühest küljest ei võimalda osamaksete tegemisest üle jääv sissetuleku osa enam võlgnikule mõistlikku äraelamist ning periood, mille jooksul peab võlgnik enda kulutused viima absoluutsesse miinimumi on ebamõistlikult pikk. Ka ei saa võlausaldajad eeldada, et ümberkujundamiskava tulemusena saavad kõik nende nõuded rahuldatud.
23.Võlanõuetest on erinevalt koheldud kohtutäiturite tasunõuded, kuid sealjuures on kohtutäiturite nõuded rahuldatud sama põhimõtet järgides, see tähendab, et kohtutäiturite nõudeid on arvestatud ühe summana, eristamata tasu liike ning rahuldatud ühtselt ulatuses,
mis vastab võlausaldaja põhinõude rahuldamise ulatusele. Selles osas on kohtutäitureid võlausaldajatena võrdselt koheldud. Arvestades kohtutäituri tasu nõuete erinevust muudest võlanõuetest on kohtu hinnangul õigustatud nende nõuete täitmise määra määramisel juhinduda selle võlausaldaja nõude rahuldamise määrast, kes on täitmisavaldusega kohtutäituri juurde tulnud.
24.Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul lugeda kaalukaks võlgniku huvi säilitada endale kuuluv korteriomand, mis on tema alaealise lapse elukohaks. Selle nimel on võlgnik nõustunud ennast piirama ning tegema võlausaldajatele igakuiseid väljamakseid summas 550 eurot, mis moodustab 42,41% tema igakuisest sissetulekust olukorras, kus pankroti välja kuulutamisel ning kohustusest vabastamise menetluse algatamisel ei ole tema sissetulekust võimalik kinnipidamisi teha.
25.Kohtu hinnangul on usaldusisik ümberkujundamiskava koostamisel igakuise osamakse suuruse määramisel arvestanud võlgniku sissetulekute suurusega selliselt, et võlgniku kasutusse jääv sissetuleku osa võimaldab temale mõistliku äraelamise. Samuti ei ole ümberkujundamiskava koostatud ülemääraselt pikaks perioodiks – võlgnik peab tegema makseid 3 aastat ja 9 kuud. Kohtu hinnangul on tegemist sellise perioodiga, mille jooksul püsib võlgnikul motivatsioon endale kuuluva kinnisvara säilitamise nimel pingutusi teha.
26.Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki FiMS § 21 lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Võlausaldajate huvides on, et kava tulemusena tagastab võlgnik neile põhivõlgnevused täies ulatuses ning kohtutäiturite tasunõuded täidetakse ulatuses, mis vastab konkreetse võlausaldaja põhinõude suurusele. Suure tõenäosusega ei oleks pankrotimenetluse läbiviimisel samas suurusjärgus kohustuste tagastamine võimalik.
27.Kohus kinnitab FiMS § 26 lg 2 alusel võlgniku võlgade ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.
28.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1). FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.
29.Kohus kohustab võlgnikku esitama regulaarselt usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FiMS § 35 lg 3). Aruanded tuleb esitada käesoleva määruse resolutsioonis toodud tähtaegadel.
30.Usaldusisik on 30.11.2023 aruandes välja toonud, et võlgniku pangakontost nähtuvalt on võlgnik 2022. a teinud kandeid T G AB-le (P, N). Kohtule teadaolevat on Aktsiaselts P (P) ja N G OÜ (N) hasartmängukorraldajad. Kohus tegi 05.01.2024 võlgnikule ettepaneku seada endale hasartmängude mängimise piirang õnnemängudele (kasiinomängud), totole (spordiennustused) ja klassikalisele loteriile. Võlgnik 10.01.2024 teatas kohtule, et temale kehtivad hasartmängude mängimise piirangud alates 10.01.2024 kuni 10.01.2027.
31.Asjaolu, et võlgnik on varasemalt teinud kandeid hasartmängukorraldajatele tekitab kohtus kahtlusi, et võlgnik jätkab selliste kannete tegemist ka võlgade ümberkujundamise menetluse kestel. Teadaolevalt tekitavad hasartmängud sõltuvust mis kohtu kogemuse kohaselt viib sagedasti maksejõuetuseni, misläbi võib võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk jääda saavutamata s.t võlgnik võib sattuda pankrotiolukorda ning võlausaldajate
nõuete rahuldamiseks tema vara realiseeritaks. Kuigi võlgnik on 10.01.2024 seisuga seadnud endale hasartmängude mängimise piirangud mis kehtivad kuni 10.01.2027, kestab ümberkujundamiskava täitmine nimetatud perioodist kauem. Arvestades hasartmängude sõltuvust tekitavat iseloomu peab kohus vajalikuks, et võlgnik seaks endale hasartmängude mängimise piirangud kogu ümberkujundamise kava täitmise perioodiks. Piirangu kehtivuse pikendamisest tuleb teatada usaldusisikule, kellele tuleb esitada andmed millest nähtuks kehtestatud piirangute ulatus ja kestus.
32.Kohus selgitab, et tühistab ümberkujundamiskava võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti välja kuulutamisel (FiMS § 41 lg 1). FiMS § 41 lg 2 annab kohtule võimaluse ümberkujundamiskava ka siis, kui ilmneb, et 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja.
33.Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FiMS § 35 lg 4).
34.Kohus selgitab, et FiMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus
35.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Võlgade ümberkujundamise menetluses määratakse usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). FiMS § 54 lg 5 esimene lause ütleb, et usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
36.Usaldusisik L.C taotleb tasu 10 tunni eest määraga 120 eurot tund, kokku 1200 eurot, millele lisandub käibemaks 264 eurot. Kohus peab usaldusisiku tunnitasu ning ajakulu põhjendatuks ja käesoleva menetluse keerukusele vastavaks. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa FiMS § 54 lg-s 5 ettenähtud piirmäära. Kohus rahuldab usaldusisiku tasutaotluse. Tasu tuleb tasuda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel deposiidina ette tasutud rahast ning FiMS § 59 lg 9 alusel välja maksta raha vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
37.Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.