nende avaldaja/võlgnik V.J usaldusisik Martin Krupp (isikukood 37011102745, Saneerimismenetluse OÜ – Estonia pst 1, Tallinn, telefon 5072034, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada maksejõuetusavaldus ja algatada V.J võlgade ümberkujundamise menetlus.
2.Usaldusisikul tuleb kohtule esitada ümberkujundamiskava koos võlausaldajate seisukohtadega 60 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest.
5.Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel
6.Määrus saata võlgnikule teadmiseks ja toimetada kätte usaldusisikule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud, menetluse käik
1.V.J (avaldaja) esitas 10.10.2023 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Kohus võttis avalduse 31.10.2023 määrusega menetlusse, nimetas Martin Kruppi V.J-i usaldusisikuks ning määras usaldusisikule tähtaja võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende lisade esitamiseks. Koos avaldusega esitas võlgnik kohtule maksekorralduse pankrotimenetluse kulude ettemaksu summas 900 eurot tasumise kohta ja 10.11.2023 maksekorralduse selle kohta, et on tasunud täiendavalt pankrotimenetluse ettemaksu summas 600 eurot.
2.Usaldusisik esitas aruande 30.11.2023. Aruande kohaselt V.J töötab S L OÜ-s ja M L TÜH, temaigakuine sissetulek koosneb töötasu S L OÜ ja M L TÜH poolt ning töövõimetoetus 323,60 eurot kuus. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik abielus alates 06.09.2019. a I.J-ga. Varasuhetele kohaldatakse varaühisuse režiimi. Võlgnikul on üks laps. Usaldusisik on teinud võlgniku varade ja kohustuste välja selgitamiseks teabenõude võlgnikule ning päringud krediidiasutustestesse, liisinguandjatele, Transpordiametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametisse ja Eesti Väärtpaberikeskusele. Lisaks on usaldusisik kontrollinud andmeid rahvastikuregistrist, äriregistrist ja kinnistusraamatust. Vastavalt võlgnikult saadud teabele ja usaldusisiku poolt kolmandatele isikutele tehtud päringute vastuste tulemusena on usaldusisik tuvastanud järgneva: Varad: 30 500 eurot Võlgniku sisstulekuks on töötasu S L OÜ poolt ja M L TÜH poolt. S L OÜ-lt on saanud töötasu 2023. a augustikuu eest 763,43 eurot, septembrikuu eest 639,69 eurot, oktoobrikuu eest 639,60 eurot. M L TÜH poolt on saanud töötasu oktoobrikuu eest 400 eurot (sularahas). Lisaks saab võlgnik töövõimetoetust 323,60 eurot kuus. Usaldusisik märgib, et võlgnik on saanud ühekordset töötasu Saaremaa Rally ajal turvatöötajana AS xxx Eesti poolt 68,88 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduk O A S W, xxxxxx, millise väärtuseks on võlgnik hinnanud 500 eurot. Lisaks kuulub võlgnikule 522/3676 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr 1, mille üldpind on 52,20 m2, registriosa nr xxxxxx, asukohaga S, P küla, S vald, S maakond, 100% elamumaa. Nimetatud korteriomand on soetatud 31.05.2019. a. ning seega kuulub korteriomand võlgniku ainuomandisse. Kinnistu hinnanguline väärtus võib usaldusisiku esialgsel hinnangul olla 30 000 eurot. Usaldusisik märgib, et täiemenetluse raames on varasemalt kohtutäitur Rannar Liitmaa korraldud korteri müügiks enampakkumise alghinnaga 33 000 eurot. Teade on avaldatud www.ametlikudteadaanded.ee 19.04.2023. a. Enampakkumine algas 19.04.2023. a ja pidi lõppema 10.05.2023. a. Pärnu Maakohtu 08.05.2023. a määrusega peatati võlgniku vara suhtes läbiviidav täitemenetlus. Võlgnik on avaldanud, et korteriomandit kasutab tema abikaasa ja tütar. Abikaasad on avaldanud soovi abielu lahutamiseks, kuid võlgnik soovib, et korteriomand jääks abikaasa ja tütre kasutusse. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgniku abikaasale kinnistuid, sõidukeid ega äriühingu osasid ei kuulu. Kohustused: 33 094,31 eurot Võlgnik on kohtule esitatud maksejõuetusavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. FiMS § 19 lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 33 257,06 eurot alljärgnevalt: Võlausaldaja Nõude summa eurodes Bondora AS 12 220,21 Revensen OÜ 11 545,37 AS Saare Kalur 3 649,48
Julianus Inkasso OÜ 267,97 Coop Finants AS 38,54 Kohtutäitur Õnne Pajur 1 560,90 Kohtutäitur Rannar Liitmaa 1 962 Eesti Energia AS 277,78 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 678,71 Usaldusisik Martin Krupp 1 056 Võlgnik on avaldanud, et soovib tasuda võlausaldajatele võlgnevused 5 aasta jooksul. See tähendab, et igakuine osamakse oleks 554 eurot kuus. Võttes arvesse, et võlgniku töötasu on igakuiselt olnud erinev, siis peab võlgnik tagama, et vastav summa oleks igakuiselt võimalik võlausaldajate nõuete katteks tasuda. Käesolevaks hetkeks on võlgade ümberkujundamise osas esitanud nõusoleva vastuse järgnevad võlausaldajad: Bondora AS, tingimusel, et nõudesummat 12 220,21 eurot ei vähendata. Revensen OÜ, tingimusel, et võlgnik tasub põhiosast 100% ja 50% kõrvalnõuetest 5 kuni 6 aasta jooksul. AS Saare Kalur, tingimusel, et võlgnevuse tasumise tähtaeg ei ületa 84 kuud, laenu põhiosa nõuet ei vähendata, sissenõutavaks muutunud laenu kõrvalkulude nõudeid ei vähendata üle 30%, võlgade ümberkujundamiskava täitmise perioodil lisanduv intressi määr ei jää alla 16% aastas tasumata põhinõudelt. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, tingimusel, et tasutakse järelmaksulepingute ülesütlemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud nõudeid: 29.09.2020 sõlmitud järelmaksulepingu jääk moodustas 38,75 eurot (seisuga 24.12.2022), 17.03.2021 sõlmitud järelmaksulepingu jääk moodustas 595,01 eurot (seisuga 24.12.2022). Kokku tasutakse 633,76 eurot 36 kuu jooksul. Kohtutäitur Õnne Pajur on avaldanud, et soovib enne konkreetset ettepanekut võlgniku poolt. Kohtutäitur Rannar Liitmaa on avaldanud, et on nõus vähendama täituritasusid 50% tingimusel, et nõue tasutakse 6 kuuga. Võlgniku suurimad võlausaldajad Bondora AS ja Revensen OÜ on nõus võlgade ümberkujundamise menetlusega. Bondora AS tingimusel, et nõudesummat ei vähendata ja Revensen OÜ tingimusel, et põhinõuet ei vähendata. Usaldusisiku hinnangul võib võlgade ümberkujundamise menetlus olla edukas. Eduka ümberkujundamise menetluse eeldused on usaldusisiku arvates täidetud. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik hakkas võtma üha uusi laene, kuid tema sissetulekud tagasimakseid ei võimaldanud. Lisaks märgib usaldusisik, et võlgnikule on tehtud AS Pensionikeskus poolt väljamakse pensionikontolt nr 99803323160 september 2021. a kokku summas 6 976,17 eurot. Konto saldo 03.11.2023. a seisuga on 0 eurot. Usaldusisik on analüüsinud võlgniku arvelduskontot S AS-is ja tuvastanud, et võlgnik on 2022. a teinud kandeid T G AB-le (P,N). Samuti nähtuvad sularaha sissemaksed ja väljamaksed, töötasude laekumised ning võlgnevuste tasumised. Usaldusisik on seisukohal, et on alus algatada võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus, kuna võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu. Võlgade ümberkujundamise menetluse saab läbi viia ilma, et tuleks realiseerida võlgniku abikaasa ja tütre koduks olevat kinnisvara. Võlgnik on nõus tegema lisatöid sissetuleku suurendamiseks, mille saab võimalikku ümberkujundamiskava täita. Usaldusisik palub kohtul algatada V.J võlgade ümberkujundamise menetlus ja määrata enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma ning määrata tähtaeg selle summa tasumiseks.
3.Kohus 05.01.2024 tegi võlgnikule ettepanku seada endale hasartmängude mängimise piirang õnnemängudele ja esitada kohtule andmed piirangu seadmise kohta. Juhul, kui võlgnik on seisukohal, et sellise piirangu seadmine ei ole vajalik või ta on juba lasknud ennast kanda hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja, tuli võlgnikul sama tähtaja jooksul esitada käesolevale kohtunõudele põhistatud vastus.
4.10.01.2024 esitas V.J kohtule väljavõtte Maksu- ja Tolliameti portaalist, millest nähtuvalt on ta seadnud endale hasartmängude mängimise piirangud alates 10.01.2024 kuni 10.01.2027.
5.15.01.2024 teatas usaldusisik kohtule, et on seisukohal, et võlgnik peaks kohtule vandega kinnitama esitatud vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse andmete õigsust.
6.V.J andis 13.02.2024 FiMS § 18 lg 8 ettenähtud vande. Kohtu põhjendused
7.FiMS § 18 lg 1 kohaselt vaadatakse maksejõuetusavaldus läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 17 lg 7 ütleb, et vajaduse korral kuulab kohus maksejõuetusavalduse läbivaatamisel ära võlgniku või tema võlausaldajate arvamuse või küsib neilt täiendavaid andmeid või dokumente. FiMS § 18 lg 2 p 3 näeb ette, et kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule.
8.FiMS § 19 lg 1 sätestab, et kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist määrab kohus summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks (FiMS § 19 lg 2).
9.Võlgnik on usaldusisiku tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti tasunud kokku 1500 eurot (11.10.2023 on kohtu deposiiti tasutud 900 eurot ja 10.11.2023 täiendavalt 600 eurot). Usaldusisik on 25.10.2023 leidnud, et võlgnik peaks usaldusisiku tasu katteks kohtu deposiiti tasuma kokku 1500 eurot. Seega on võlgnik FiMS § 19 lg 2 tuleneva kohustuse täitnud ja puudub vajadus deposiidi tasumiseks täiendava tähtaja määramiseks.
10.Kohtule esitatud andmetest ja usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik on makseraskustes, kuid ta ei ole veel püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik leiab, et on alust algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnikul on olemas püsiv sissetulek, millest võlgnik peab võimalikuks teha võlausaldajatele igakuiseid väljamakseid summas 554 eurot. V.Ji võlausaldajatest kuus olid usaldusisiku aruande esitamise hetkeks esitanud võlgade ümberkujundamise osas nõusoleva vastuse, sh võlgniku suurimad võlausaldajad Bondora AS ja Revensen OÜ. Kohtu hinnangul ei esine võlgade ümberkujundamist takistavaid asjaolusid (FiMS § 19 lg 3, lg 4). Võlgnikule tuleb anda võimalus võlgade ümberkujundamiseks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksejõuetusavalduse ning algatab võlgade ümberkujundamise menetluse. FiMS § 19 lg 5 ja § 24 lg 3 alusel määrab kohus usaldusisikule tähtaja ümberkujundamiskava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.
11.Kohus selgitab võlgnikule tema kohustusi (FiMS § 23): 1) Võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule ning kohtu korraldusel ka võlausaldajatele viivitamata teavet, mida nad vajavad seoses võlgade ümberkujundamise menetlusega. 2) Võlgnik osutab viivitamata usaldusisikule abi tema ülesannete täitmisel. Kui kohus või usaldusisik peab võlgniku varalise olukorra kindlakstegemiseks vajalikuks kontrollida võlgniku vara, on võlgnik kohustatud oma vara ette näitama või võimaldama varale juurdepääsu. 3) Kui võlgnik eelpool toodud kohustusi ei täida, võib kohus jätta ümberkujundamiskava kinnitamata.
12.FiMS § 8 lg 2 sätestab, et kui maksejõuetusavalduse alusel algatatakse võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus, kannab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud maksejõuetusavalduse esitanud võlgnik või võlausaldaja. Seega jätab kohus maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud võlgniku kanda.
Kohus selgitab, et FiMS § 8 lg 3 kohaselt kannab võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda.
13.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 3 kohaselt määrab kohus usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. Usaldusisikul tuleb tasutaotlus koos tasuarvestusega esitada kohtule koos ümberkujundamiskavaga. FiMS § 18 lg 4 järgi edastatakse määrus maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta võlgnikule ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale ning määruse kohta avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.