1.Harju Maakohtu 13.12.2023 määrus tühistada osaliselt, so osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast Y.M.R hagi N.B, D.M, P.J, Y.T, X.Z-i ja N.N vastu kahju hüvitamise nõudes ning jättis menetluskulud selles osas hageja kanda, ja
2-23-15458 saata hagiavaldus selles osas tagasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 13.12.2023 määrus muutmata.
3.Y.M.R määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määrus ei ole edasikaevatav osas, milles määruskaebus rahuldati. Määruskaebuse rahuldamata jäänud osas võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y.M.R (hageja) esitas 20.10.2023 Harju Maakohtule avalduse A.E, D.K, N.B, Y.I, D.M, P.J, Y.T, X.Z-i ja N.N (kostjad) vastu kahju hüvitamise ja tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes.
2.Harju Maakohus jättis avalduse 14.11.2023 määrusega käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
3.Hageja esitas 22.11.2023 Harju Maakohtule täpsustatud hagi. Hageja loobus tahteavalduste andmise kohustamise nõudest ning jäi kahju hüvitamise nõude juurde, paludes mõista kostjatelt VÕS § 115 lg 1 alusel välja 29 267 eurot ning edasiulatuva viivise nimetatud summalt TsMS § 367 alusel.
3.1.Hageja tugines hagi esitamisel kokkuvõtlikult sellele, et: 1) kostjad rikkusid kohustust hääletada kindlal viisil, kuna kostjad ei hääletanud üldkoosoleku otsuse poolt, mistõttu ei ole senini korterielamut renoveeritud; 2) kostjad käituvad hea usu põhimõtte vastaselt, vaidlustades kohtus hageja üldkoosoleku otsust; takistades korterielamu renoveerimist ja rõdude parandamist; saboteerides hageja üldkoosoleku toimumist; käitudes hageja üldkoosolekutel ebaviisakalt ja ähvardades juhatuse liikmeid; 3) kostja 2 levitab ebaõiget informatsiooni.
3.2.Hageja märkis, et avariiremondi ja laenuhääletuse puhul lähtutakse KrtS § 36 lg-st 1 ning § 39 ja otsus võetakse vastu sama seaduse § 9 lg-s 3 sätestatud häälteenamusega. Hageja selgitas, et kostjad 1, 2 ja 4 ei ole kinnisturegistri järgi korteriomanikud, kuid on omaniku nimel remondi vastu hääletades korteriühistule kahju tekitanud. Korteriomaniku nimel volitusega hääletades saavad eelmärgitud kostjad sarnaselt ühingu liikmega põhjustada kahju, juhul kui nad rikuvad kohustust hääletada kindlal viisil. Kostjad on tekitanud hagejale kahju ehitushindade tõusu ulatuses. Kõigile korteriühistu liikmetele tekitatud oluline kahju ka küttesoojuse hindade kaudu, kuna kui maja välissein oleks soojustatud 2021.a remondi käigus, siis oleks kokkuhoid Utilitase küttearvelt olnud 50 %.
2-23-15458 Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus keeldus 13.12.2023 määrusega hageja hagi kostjate vastu kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, tuginedes TsMS 613 lg 1 p-le 1, et hageja 20.10.2023 esitatud ja 22.11.2023 täpsustatud hagiavaldust tuleks menetleda TsMS § 475 lg 1 p 11 ja 13 ning ptk 59 ja 61 sätete järgi hagita menetluses, kuivõrd avaldus puudutab korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Kohus juhindus TsMS § 477 lgtest 1, 5 ja 7, kuid käsitles selguse huvides 20.10.2023 esitatud ja 22.11.2023 täpsustatud avaldust hagina ja menetlusosalisi hagejana ja kostjatena.
6.Kohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMs § 371 lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel, kuna hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus tugines Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 18, mille kohaselt võib kohus juhul, kui hagi kostja vastu on perspektiivitu ja selle rahuldamine esitatud kujul välistatud, hagi menetlemisest keelduda.
7.Hageja tugineb VÕS § 115 lg-le 1, mille kohaselt saab kahju hüvitamist nõuda juhul, kui võlgnik rikub kohustust. Hageja arvates pidid kostjad hääletama laenu võtmise ja korterelamu renoveerimise poolt. Kostjad seda ei teinud ning korterelamu renoveerimine ei ole saanud seetõttu soodsamal ajal toimuda, mistõttu tekkis hagejal kahju, kuivõrd renoveerimismaksumus on võrreldes 2021.a kevade ja 2021.a teise poolega tõusnud. Samuti on laenuintress tõusnud 2,4%-lt 6,2%-ni. Hageja selgitas, et kostjad 1, 2 ja 4 ei ole kinnisturegistri järgi korteriomanikud, kuid on omaniku nimel remondi vastu hääletades korteriühistule kahju tekitanud. Hageja hinnangul on üldkoosolekul osalemiseks volituse saanud isikute vastutus võrdsustatud korteriühistu liikme vastutusega.
8.Kohtu hinnangul ei saanud kostjad hagejale kahju tekitada, kuna kostjad ei ole seadusest või muust õigussuhtest tulenevat kohustust rikkunud. Keskne küsimus on, kas kostjad pidid hääletama üldkoosolekul laenu võtmise ja korterelamu renoveerimise poolt.
9.Korteriühistuga valitsetava kortermaja puhul tuleb esmalt hinnata, kas korteriomanike lahendatava küsimuse saab üldse otsustada korteriühistu liikmete üldkoosolek, ning kas otsuse saab teha põhikirjajärgse häälteenamusega või on tegemist kaasomandi kasutamise keskse küsimusega, milleks on vajalik kaasomanike kokkulepe asjaõigusseaduse järgi. Korteriühistu liikmete üldkoosolek ei saa otsustada häälteenamusega küsimusi, milleks on vajalik korteriomanike kui kaasomanike kokkulepe (vt nt RKTKo, 09.10.2002, 3-2-1-105-02, p 8; RKTKm, 18.01.2011, 3-2-1-151-10, p 10; RKTKo, 18.07.2011, 3-2-1-50-11, p 10).
10.Üldjuhul võetakse üldkoosoleku otsused vastu häälteenamusega ning häälteenamus sõltub korteriomanike tahtest (KrtS § 20 lg 1). Korteriomand annab korteriomanikule ühe hääle (KrtS § 22 lg 1). Hääle sisu on seaduses määratlemata, mistõttu korteriomanikul on õigus otsustada, kas ta hääletab otsuse poolt, vastu või jääb erapooletuks. Seadus ei kohusta korteriomanikku hääletama kindlal viisil, kuid kohtupraktikas on leitud, et teatud juhtudel on korteriomanik kohustatud hääletama vajalike muudatuste poolt ehk nõustuma valitsemiseks vajalike kokkulepetega (TlnRKm 09.06.2023, 2-19-6710, p 20; RKTKo 24.10.2018, 2-177999, p 27).
2-23-15458
11.Viidatud kohtulahendid lahendasid olukordi, kus ümberkorralduste tegemiseks oli vaja kõikide kaasomanike kokkulepet (vt TlnRKm 09.06.2023, 2-19-6710, p 16; RKTKo 24.10.2018, 2-17-7999, p 23). Riigikohus selgitas sisuliselt seda, et suuremateks ümberkorraldusteks kortermajas on vajalik korteriomanike kokkulepe ning juhul kui mõni korteriomanik ei ole sellega nõus, siis saab kokkuleppega mittenõustunud korteriomanikult teatud eeldustel vastavat tahteavaldust nõuda (RKTKo 24.10.2018, 2-17-7999, p 27).
12.Seega erinevus seisneb tööde või ümberkorralduste sisus. Korteriomanike kokkulepe on vajalik siis, kui on vaja läbi viia suurem ehituslik või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalik muudatus (KrtS § 38). Häälteenamusega on võimalik otsustada laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmise (KrtS § 36) või kaasomandi eseme ajakohastamise, sh energiatõhususe suurendamise ja elamu rekonstrueerimistööd (KrtS § 39; RKTKo 24.10.2018, 2-17-7999, p 25.2 II lõik).
13.Hageja on enda 22.11.2023 menetlusdokumendis märkinud, et otsustused, mida ta vastu võtta soovis, kuuluvad tavapärase valitsemise raamidesse ja eeldavad üldkoosoleku otsust (KrtS 36 lg 1 ja § 39). Hageja ei väitnud, et kõnealuste tööde läbiviimiseks oli vaja kõikide korteriomanike kokkulepet. Samuti hagiavaldusest ei nähtu, et kostjad olid ainsad, kes nõusolekut ei andnud.
14.Kohus selgitas, et korteriomanikule ei tulene seadusest ega hea usu põhimõttest kohustust hääletada üldkoosoleku otsuse poolt. Korteriomanik võib levitada oma arvamust renoveerimistöödega, laenu võtmisega või ühistu juhatuse liikmete tööga seonduva osas teistele korteriomanikele. Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamist ei saa kostjatele samuti ette heita, kuna tegu on seadusest tuleneva õigusega. Kohus nentis, et korteriomanikud peaksid omavahelises suhtes käituma viisakalt ning hoiduma ähvardustest, kuid nende asjaolude põhjal on hagi rahuldamise edulootus pigem vähene, kuivõrd põhjuslik seos puudub (VÕS § 127 lg 4). Korteriomanikul on õigus otsustada, kas ta hääletab otsuse poolt, vastu või jääb erapooletuks. Liiatigi ei ole korteriomanik kohustatud üldkoosolekul osalema.
15.Hagiavaldusest võib järeldada, et kostjad 1, 2 ja 4 osalesid üldkoosolekul volikirja alusel. KrtS § 22 lg-st 5 tulenevalt võib korteriomanike üldkoosolekul osaleda korteriomaniku esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud. Esindamise kaudu saab isik (esindatav) teha tehinguid teise isiku (esindaja) kaudu selliselt, et esindaja tehingud hakkavad kehtima esindatava suhtes nii, nagu esindatav oleks need ise teinud (TsÜS § 115 lg 1 teine lause).
16.Esindamisel tekib kaks õigusliku suhet - esindaja, esindatava ja kolmanda isiku vaheline välissuhe ning esindaja ja esindatava vaheline sisesuhe. Esindaja poolt esindatava nimel tehingu tegemise korral muutub välise suhte jaoks keskseks küsimuseks, kas esindaja tehtud tehingu puhul olid täidetud TsÜS § 115 lg 1 teises lauses sätestatud eeldused, st kas esindaja tegutses tehingu tegemisel esindusõiguse piires. Kui see eeldus on täidetud, hakkab tehing kehtima esindatava ja kolmanda isiku vahelises suhtes. Esindaja ja kolmanda isiku vahelises suhtes sellisel juhul nõudeid ei teki (TsÜS kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2018, § 115, p 3.4.1).
17.Hageja ei väida, et kostjatel 1, 2 ja 4 ei olnud korteriomanike esindamiseks esindusõigust. Vastupidi, hageja hinnangul pidid mainitud kostjad hääletama laenu võtmise ja korterelamu renoveerimise poolt. Kohtu hinnangul puudutab viidatud küsimus esindatava ja esindaja vahelist sisesuhet, kuivõrd see on seotud sellega, kuidas esindatav talle kuuluvat esindusõigust kasutada tohtis, st kas hääletada poolt, vastu või jääda erapooletuks. Juhul, kui esindaja on
2-23-15458 esindatava ja esindaja vahelist sisesuhet rikkunud, saab esindatav, st korteriomanik kasutada volituse saanud isiku vastu õiguskaitsevahendeid (TsÜS § 131). Korteriühistul ei ole hagis esitatud asjaolude alusel kostjate 1, 2 ja 4 vastu nõuet. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
18.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja asi saata hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
19.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu hageja kohtu seisukohaga, et asja tuleb menetleda hagita menetluses ning leiab, et juriidilise isikuna on korteriühistul samasugune võrdne õigus, nagu teistel juriidilistel isikutel, esitada hagiavaldus kahju tekitajate vastu.
20.Hageja ei nõustu kohtu seisukohtadega, et korteriomanikule ei tulene seadusest ega hea usu põhimõttest kohustust hääletada üldkoosoleku otsuse poolt ja kostjad ei saanud hagejale kahju tekitada, kuna kostjad ei ole seadusest või muust õigussuhtest tulenevat kohustust rikkunud. Hageja leiab, et käesoleval juhul oli kostjatel hea usu põhimõttest tulenev kohustus hääletada üldkoosoleku otsuste poolt.
21.AÕS § 72 lg 5 teise lause kohaselt peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Täiendavalt on õiguskirjanduses selgitatud, et AÕS § 72 lg-s 5 sätestatud hea usu põhimõtte järgimise kohustus seondub nii TsÜS §-des 32 ja 138 kui VÕS §-s 6 määratletud hea usu põhimõtte üldreeglitega. Sealjuures TsÜS § 32 eesmärk on ühtlasi välistada organi liikmete poolt oma õiguste teostamise kaudu üksteisele kahju tekitamine. Kõik eelnimetatud põhimõtted on kohaldatavad ka korteriomanike omavahelistes ja korteriühistu ning korteriomanike vahelistes suhetes, kuivõrd tegemist on KrtS § 12 lg-ga 2 analoogsete sätetega. KrtS § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
22.Riigikohus on sedastanud teatud juhtudel hea usu põhimõttest tulenevat korteriühistu liikmete kohustust hääletada maja valitsemiseks vajalike otsuste poolt. Korteriühistu liikmele võib hea usu põhimõttest tuleneda mh kohustus mitte kahjustada ühistut ja panustada selle juhtimisse, mille väljendusena võib ta mh olla kohustatud hääletama maja valitsemiseks vajalike otsuste poolt või nõustuma valitsemiseks vajalike kokkulepetega (vt ka RKTKm 27.10.2011, 3-2-1-97-11, p 35; RKTKo 31.03.2010, 3-2-1-7-10, p 31).
23.Käesoleval juhul on hagejal EhS § 19 lg 4 ja rõdude auditi (hagiavalduse lisa 5) kohaselt avariiremondi teostamise kohustus, poolte vahel puudub vaidlus, et kostjad on eeltoodud asjaoludest teadlikud. Selliste tööde teostamise saab vastavalt KrtS §-le 35 ja §-le 38 otsustada tavapärase valitsemise raames üldkoosolekul korteriomanike häälteenamusega.
24.Kostjate tegevus korterelamu kapitaalremondi teostamise takistamisel, st hageja üldkoosolekutel remondi teostamise ja laenu võtmise otsuste vastu hääletamisel, on olnud vastuolus KrtS § 12 lg-ga 2, kostjad on rikkunud neile hea usu põhimõttest, s.o seadusest, tulenevat kohustust hääletada üldkoosoleku otsuse poolt. Üldkoosoleku otsuse poolt hääletamise kohustus tuleneb hea usu põhimõttest, kuivõrd see on vajalik kaasomandi osa valitsemiseks, s.o kaasomandi korrashoiu ja kasutamise ohutuse tagamiseks. Sealjuures on rõdudega seotud tööd kriitilise tähtsusega, sest käesolev olukord on eluohtlik. Kostjad ei kasuta enda õigusi heauskselt, vaid on tekitanud enda käitumisega märkimisväärse kahju ehitushindade tõusu ulatuses, mille hüvitamist hageja nõuab VÕS § 115 lg 1 alusel.
2-23-15458
25.AÕS § 72 puudutavas õiguskirjanduses on selgitatud järgnevat: „Paragrahvi 72 lg-s 5 nimetatud kohustuste rikkumise korral on rikutud ühtlasi kaasomanike vahelist spetsiifilist võlasuhet. Riigikohus on leidnud, et arvestades kaasomanike vahelise võlasuhte eripära ja sarnasust lepingulise suhtega, kohaldatakse kaasomanike vahelistele kahju hüvitamise nõuetele analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise. Seega saab kaasomanik esitada teise kaasomaniku vastu kahju hüvitamise nõude kaasomandist tulenevate kohustuste rikkumise tõttu eelkõige VÕS § 115 lg 1 alusel (RKTKo 3-2-1-51-11, p 19).
26.Ka käesoleval juhul on tegemist korteriomanike ning kaasomanike vahelise võlasuhte eripäraga, mis on sarnane lepingulise suhtega, mistõttu VÕS § 1044 lg 2 alusel on hageja nõude aluseks VÕS § 115 lg 1, mitte deliktiõigus.
27.Tulenevalt eeltoodust ei ole antud juhul tegemist TsMS § 371 lg 2 p 2 olukorraga. Hageja kahju hüvitamise nõue korteriomanike vastu on õiguslikult võimalik ning perspektiivikas. Hagi on esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ja huvide kaitseks ning eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, ning hagiga on hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
28.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles kohus keeldus hageja hagi kostjate 3, 5-9 suhtes esitatud nõudes menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud selles osas hageja kanda, ning saata hagiavaldus menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
30.Määruskaebusest nähtuvalt leiab hageja, et maakohtu seisukoht, et hageja menetlusdokumente tuleks menetleda hagita menetluses, on ebaõige. Ringkonnakohus selle arvamusega ei nõustu.
31.Ringkonnakohus selgitab, et 01.01.2018 jõustunud TsMS § 613 lg 1 p 1 näeb kohtule ette lahendada hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
32.Kohtupraktika kohaselt võib TsMS § 613 lg 1 p-s 1 nimetatud asja TsMS § 613 lg 4 järgi vaadata läbi hagimenetluses juhul, kui see on esitatud vastuhagina või koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses (vt RKTKm, 22.04.2020, 2-19-19561, p 14). Kuna praegusel juhul eraldas kohus hageja poolt tsiviilasja nr 2-21-10024 esitatud vastuhagi uude menetlusse ning avaldusest nähtuvalt puudutab see korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, on maakohus seisukoht, et hageja avaldust tuleb menetleda hagita menetluses, seadusega kooskõlas.
2-23-15458
33.Seaduslik on seegi maakohtu järeldus, et hagejal ei saa hagiavalduses toodud asjaolude alusel olla nõuet korteriomanikke volikirjade alusel esindanud kostjate 1, 2 ja 4 vastu. TsMS § 654 lg 6 alusel nõustub ringkonnakohus selles osas, milles maakohus keeldus hageja esitatud kahju hüvitamise nõuet eelnimetatud kostjate vastu menetlusse võtmast, kõigi vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Arvestades, et määruskaebemenetluses ei ole hageja ka põhjendanud, milles maakohtu rikkumine eelnimetatud kostjate vastu esitatud nõude menetlusse võtmisest keeldumisel seisnes ega tuginenud sellele, et tal võib olla kostjate 1, 2 ja 4 olla vastu lepinguvälise kahju hüvitamise nõue, jääb maakohtu määrus selles osas muutmata.
34.Määruskaebus tuleb rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, milles hageja vaidlustas hagi menetlusse võtmisest keeldumise ülejäänud kostjatega (kostjad 3, 5-9) seonduvalt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus selles osas hagi menetlusse võtmisest valedest eeldustest lähtudes ennatlikult keeldunud.
35.Kuigi iseenesest võib nõustuda nende maakohtu seisukohtadega, et korteriomanikul ei ole kohustust üldkoosolekul osaleda, korteriomanik võib teistele korteriomanikele levitada oma arvamust renoveerimistööde, laenu võtmise või ühistu juhatuse liikmete tööga seonduva osas ning tal on õigus otsustada, kas ta hääletab otsuse poolt, vastu või jääb erapooletuks, samuti vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsuseid, on maakohus ekslikult leidnud, et korteriomanikule ei tulene teatud olukorras hea usu põhimõttest kohustust hääletada üldkoosoleku otsuse poolt.
36.Nimelt sätestab KrtS § 12 lg 2, et korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes ja suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Lisaks eelnevale kehtib korteriühistu kui juriidilise isiku liikmetele täiendavalt TsÜS § 32, mille järgi juriidilise isiku liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve ning korteriomanikule võib hea usu põhimõttest tuleneda mh kohustus mitte kahjustada ühistut ja panustada selle juhtimisse, mille väljendusena võib ta mh olla kohustatud hääletama maja valitsemiseks vajalike otsuste poolt või nõustuma valitsemiseks vajalike kokkulepetega (vt RKTKm, 24.10.2018, 2-17-7999, p 27.2 ja 27.1 ning selles viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus osundab, et sõltumata sellest, kas käesolevas asjas oli vajalik korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus või kaasomanike kokkulepe, kohaldub hea usu põhimõte.
37.Maakohtule 20.10.2023 esitatud menetlusdokumendist nähtuvalt tugineb hageja sellele, et omavoliliste rõdude omanikel puuduvad rõdude kinniehitamise projektid; Tallinna linna ehitusjärelevalve leiab, et kostjad peavad omavolilised rõdud maha võtma; sundkohustus remondi teostamiseks saabus koos ekspertiisi otsusega ning eluohtlik olukord seoses rõdude roostes ja katkiste plaatidega on iga päev suurenenud, kuna kostjad on hääletanud remondi vastu. 22.11.2023 esitatud menetlusdokumendis on hageja täpsustanud, et tal on EhS § 19 ja rõdude auditi kohaselt avariiremondi teostamise kohustus, kuid kostjad on kolme aasta jooksul pahauskselt käitudes remondi teostamise ja laenu võtmise vastu hääletades remondi tegemist ja laenu võtmist takistanud, tekitades hagejale kahju ehitushindade tõusu ulatuses, mis on tõendatud hinnapakkumistega ja kostjate tegevuse tõttu ei ole hagejal võimalik enam saada ka soodsa intressiga laenu. Hageja on esile toonud, et kostjad on süstemaatiliselt takistanud korterelamu renoveerimist ja rõdude parandamist üksnes seetõttu, et takistada plastmassist tuleohutusnõuetele mittevastavate ning omavoliliselt kinni ehitatud rõdude parandamist. Hageja hinnangul on rõdude ohtlikkus tõendatud, need võivad alla kukkuda ja tekitada kolmandatele isikutele ning korteriomanikele nõudeid korteriühistu vastu.
2-23-15458 Määruskaebuses on hageja tuginenud sellele, et kostjad on teadlikud hagejal EhS § 19 lg 4 ja rõdude auditi kohaselt avariiremondi teostamise kohustusest.
38.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelkirjeldatud asjaoludel välistatud, et rõdude remonti takistanud ja selleks laenu võtmise vastu hääletanud kostjad võivad olla rikkunud KrtS § 12 lg-st 2 ja/või TsÜS §-st 32 tulenevaid kohustusi, mis võib olla kaasa toonud nende vastutuse VÕS § 115 lg 1 alusel. Ühinguõigust puudutavas kohtupraktikas on leitud, et aktsionäride kohustuse panustada vastavalt nii omavahelises suhtes kui ka suhtes aktsiaseltsiga aktsiaseltsi juhtimisse ja mitte kahjustada aktsiaseltsi või teiste aktsionäride õigustatud huve, kui seadusjärgsest võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, võib kaasa tuua aktsionäri vastutuse VÕS § 115 lg 1 alusel (vt RKTKo, 31.03.2010, 3-2-1-7-10, p 31). Nagu eespool märgitud, kehtib analoogne kohustus ka korteriomanike suhtes. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga jätta hagi kostjate 3 ja 5-9 vastu esitatud nõudes TsMS § 371 lg 2 p 2 kolmandale alternatiivile tuginedes menetlusse võtmata.
39.Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt RKTKo, 31.01.2008, 3-2-1-13407, p 13). Võttes arvesse eeltoodut tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ja avaldus saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks osas, milles kohus keeldus hageja kahju hüvitamise nõuet kostjate 3 ja 5-9 vastu menetlusse võtmast. Juhul kui maakohus leiab, et avaldus on selle menetlusse võtmiseks endiselt puudustega, tuleb hagejale anda võimalus need kõrvaldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.TsMS § 173 lg 3 teisest lausest tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
41.Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata jättis, saab esitada määruskaebuse tulenevalt TsMS § 372 lg-st 5 ja ja § 696 lg 3 esimesest lausest.