Elisabeth Kulli maksejõuetusavaldus ümberkujundamise menetluse algatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. mai 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS-i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Swedbank AS (registrikood 10060701)
esindajad
võlgade
Võlgnik: Elisabeth Kull (isikukood XXXXXXXXXXXX), usaldusisik pankrotihaldur Svetlana Pilden Puudutatud isikud (võlausaldajad): -
Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Bondora AS (registrikood 11483929) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) Modena Estonia OÜ (registrikood 14820592) Svea Finance AS (registrikood 11200943) Holm Bank AS (registrikood 14080830) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kohtutäitur Elin Vilippus
RESOLUTSIOON
kohtutäitur Kristiina Feinman
1.Tühistada Viru Maakohtu 10. mai 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-17488 ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Maakohus määrab menetluskulude jaotuse kindlaks ja lahendab Swedbank AS-i taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks asjas tehtavas lõpplahendis.
4.Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade Viru Maakohtu 10. mai 2024. a määruse, millega kinnitati Elisabeth Kulli võlgade ümberkujundamise kava, tühistamise kohta.
Edasikaebamise kord
Võlgnikul ja Swedbank AS-il on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (FIMS § 28 lg 2). Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Elisabeth Kull (võlgnik) esitas 12. detsembril 2023 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul 13 kohustust üheksa võlausaldaja ees, tasumisele kuuluvate teadaolevate kohustuste jääk kokku on ca 55 687,76 eurot (nelja võlausaldaja kohustused on märkimata). Võlgniku sissetulekuallikaks on töötasu 1500 eurot, keskmine jooksev sissetulek on 1500 eurot kuus, kulud 280 eurot (ülejäänud osas on kulud elukaaslase kanda), võlgnevuste tasumiseks jääb 1220 eurot kuus. Maakohus kuulas võlgniku 11. jaanuari 2024. a eelistungil ära. Võlgnik jäi esitatud avalduse juurde. Võlgnik oli nõus tasuma usaldusisiku tasu osamaksetena.
2.Võlgnikule määratud usaldusisik Svetlana Pilden esitas 15. aprillil 2024 kohtule taotluse ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Kava kohaselt on võlgnikul kohustusi kümne võlausaldaja ees kokku 62 460 eurot 10 senti. Kohustused täidetakse 65,61% ulatuses osamaksetena 60 kuu jooksul. Võlausaldajad Holm Bank AS ja OK Incure OÜ olid kavaga nõus. Kohtutäitur Elin Vilippus, Aktiva Finance Group OÜ ja Swedbank AS esitasid kavale vastuväiteid. Ülejäänud võlausaldajad vastuväiteid ei esitanud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Viru Maakohus kinnitas 10. mai 2024. a määrusega võlgniku võlgade ümberkujundamise kava esitatud kujul, kohustades võlgnikku tasuma võlausaldajatele ümberkujundamiskava summa 40 978 eurot 80 senti 60 osamaksega 60 kuu jooksul 682 eurot 98 senti kuus, hiljemalt kuu viimasel kuupäeval. Väljamakseid tehakse proportsionaalselt nõuetega vastavalt kavas toodud jaotise protsendile. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teeb usaldusisik Svetlana Pilden. Võlgnik on kohustatud iga kuue kuu järel esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Usaldusisik on kohustatud esitama kohtule aruande võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks. Maakohus määras usaldusisiku tasuks 1769 eurot (sh käibemaks), sh järelevalvetasu, millest 820 eurot maksti välja võlgniku kohtu deposiidina tasutud summa arvelt ja võlgnikult mõisteti välja usaldusisiku menetluskulude hüvitamiseks 949 eurot osamaksetena 17 kuu jooksul. Maakohus kohustas kohtutäitureid, kes on algatanud võlgniku suhtes täitemenetluse, vabastama arestist kõik kontod ja töötasunõuded ning tagastama võlgnikule kõik peale 12. jaanuarit 2024, mil kohus peatas FIMS § 16 lg 3 alusel kõik täitemenetlused, laekunud summad. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Maakohus leidis, et ümberkujundamiskava on võimalik kinnitada. Kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt, kõikide võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõrvalnõuete (intress ja viivis) võrra. Maakohus kavale esitatud vastuväidetega ei nõustunud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Võlausaldaja Swedbank AS esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, saata tsiviilasi maakohtule uueks lahendamiseks või alternatiivselt teha uus määrus, millega muuta ümberkujundamiskava selliselt, et võlgnik tasub võlausaldajatele tagasi kogu põhiosa. Määruskaebuse esitamisega kaasnenud kulud palub Swedbank AS jätta võlgniku kanda ja mõista võlgnikult enda kasuks välja või määruskaebuse rahuldamise korral tagastada riigilõiv 10 eurot. Kohus on määruse tegemisel rikkunud materiaal- ja menetlusõigusnorme, mis on viinud ebaõige lahendi tegemiseni, mh on kohus rikkunud põhjendamiskohustust ja kohaldanud ebaõigesti FIMS § 26 lg-t 2. Maakohtu määrus on põhjendamata ja vastuolus asja materjalidega, maakohus ei ole piisava põhjalikkusega tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja on seega jõudnud ebaõigetele seisukohtadele. Maakohus ei ole asja lahendamisel arvestanud Riigikohtu praktikaga (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098). Maakohus leidis, et ümberkujundamiskavas koheldakse kõiki võlausaldajaid võrdselt, kuid jättis hindamata, kas kõik võlausaldajad on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohtu määrusest ei nähtu, millele põhinevalt on kohus jõudnud järeldusele, et võlausaldajaid on koheldud võrdselt. Kaebuse esitaja hinnangul on võlgade ümberkujundamisel võimalik kohelda erinevalt neid võlausaldajaid, kes on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Maakohus ei ole vaatamata võlausaldaja poolt avaldatule võtnud seisukohta vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas ega teinud võlausaldajatele ettepanekut vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas tõendite esitamiseks ega ole palunud usaldusisikul neid koguda. Maakohus ei kontrollinud nimetatud asjaolusid sisuliselt ja on kõikide võlausaldajate osas eeldanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Asjaolusid kontrollimata ja tõendeid kogumata ning hindamata, on kohus võlausaldajaid ebavõrdselt kohelnud. Võlausaldaja peab tarbijale krediidi väljastamisel alati teostama klientide maksevõime analüüsi ning Swedbank AS on teinud seda ka käesoleval juhul. Küll aga ei ole välistatud, et võlgniku maksevõime halvenemine võib olla tekkinud põhjusel, et mõned võlausaldajad ei ole tema maksevõimet piisavalt kontrollinud või ei ole võlgnik ise avaldanud õiget infot oma maksekohustuste kohta. Kuivõrd vastutustundliku laenamise asjaolusid ei ole tuvastatud, ei ole võlausaldajate nõuete suurused selged. Vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud võlausaldajate nõuete suurused (sh põhiosad), peaksid olema väiksemad, sest tarbija poolt tasutu tuleb arvestada esmalt põhiosa nõude katteks (VÕS § 415 lg 2). Sellest tulenevalt muutuks ümberkujundamisele minevate nõuete kogusumma ja kohustusi kohaselt täitnud võlausaldajate nõuded saaksid praegusega võrreldes rahuldatud suuremas ulatuses. Kohtu kinnitatud võlgade ümberkujundamise kava kohtleb halvemini neid vastuväite esitanud võlausaldajaid, kes on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus on jätnud välja selgitamata, mis osas on igal võlausaldajal õigus ja võimalus saada teise võlausaldaja ees eelistatud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine on seadusest tulenev mõjuv põhjus, miks üks võlausaldaja peaks olema eelistatud seisundis teise võlausaldaja ees. Maakohtu määrusest ei nähtu, millistele asjaoludele tuginedes on kohus pidanud põhjendatuks kinnitada kava, mille kohaselt võlausaldajate nõudeid, sh põhinõudeid vähendatakse. Kohus peab nõuete ümberkujundamisel hindama ja kaaluma asjakohaseid võlgade ümberkujundamise viise. Võlausaldajad peaksid üldreeglina saama oma põhiosa nõuded täidetud. Praegusel juhul on piisavaks meetmeks kõrvalnõuete kustutamine ja põhiosa tasumise tähtaja pikendamine. Maakohtu määrusest ei nähtu, millistele asjaoludele tuginedes on kohus pidanud põhjendatuks kinnitada kava, mille kohaselt kava periood on viis aastat. Põhinõude vähendamata jätmisel on võimalik, et võlgniku ümberkujundamiskava tuleks pikendada. Põhjendatud ei ole piirata menetluse pikkust viie aastaga (kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1). See ei oleks kooskõlas võlgade ümberkujundamise eesmärgiga. Isik ei ole püsivalt maksejõuetu ning isikul on tekkinud vaid osalised makseraskused. Seadus ei näe võlgade ümberkujundamise menetluses ette miinimum- ega maksimumtähtaega kohustuste täitmise tähtaja pikendamisel. Võlausaldaja hinnangul on analoogia korras võimalik ja põhjendatud kohaldada täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaega kümme aastat. Olukorras, kus võlgnik omab igakuist sissetulekut 1500 eurot, suudaks võlgnik 682 euro 98 sendi suuruse maksega tasuda kogu põhivõla 7 aasta ja 7 kuu jooksul. Tegemist ei ole ebamõistlikult või põhjendamatult pika perioodiga, arvestades võetud kohustuste hulka, võlgniku vanust ja eeldatavat töötamise aega ning võlausaldajate huve.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Holm Bank AS on nõus Swedbank AS-i määruskaebuses toodud seisukohtadega ja palub määruskaebuse rahuldada. Modena Estonia OÜ nõustus samuti määruskaebuses toodud seisukohtadega.
6.Svea Finance AS nõustub määruskaebuses esitatud seisukohtadega kava täidetavuse ja ümberkujundamiskava pikkuse osas, kuid jääb määruskaebuses toodust erinevale arvamusele selles, et kava tuleks tühistada põhjusel, et võlausaldajaid võib olla koheldud ebavõrdselt nende poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest lähtuvalt. Isegi kui mõni võlausaldajatest ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on võlgnikul VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohustus tagastada võlausaldajale väljastatud krediidi põhiosa. Võlgade ümberkujundamiskavaga on juba nagunii võlausaldajate kõrvalnõuded rahuldamata jäetud ning vähendatud ka nõuete põhiosa. Võlgnik on oma kohustusi tunnistanud ja aktsepteerinud. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt on praeguses olukorras ebamõistlik ja ebaproportsionaalne koormata osapooli aja- ja ressursimahuka andmete koondamise ja analüüsimisega. Tingimused, mida krediidiandja peab vastutustundliku laenamise kohustuse järgimiseks täitma, on võrreldes krediidi väljastamise ajaga oluliselt karmistunud. Võlausaldajad ei saanud sellega krediidi väljastamise ajal etteulatuvalt arvestada. Svea Finance AS-i nõue on võlgnikult välja mõistetud jõustunud kohtulahendiga (9. novembri 2023. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-142299) ning see ei vaja täiendavat tunnustamist
7.Usaldusisik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud Swedbank AS-i kanda. Määruskaebusest võib järeldada, et Swedbank AS on enda hinnangul järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kavaga hõlmatud võlausaldajatest väljastas Swedbank AS võlgnikule laenu kõige viimasena. Jääb arusaamatuks, mis ajendil tekkis Swedbank AS-il kahtlus, et ülejäänud võlausaldajad ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning miks võis kohus kohelda teda ja teisi eelnevaid laenuandjaid ebavõrdselt. Swedbank AS-i käsutuses olid kõik andmed võlgniku maksevõimelisuse hindamiseks, sh ülevaade eelnevatest finantskohustustest, kuna kõik laenud ja laenude tagasimaksed on toimunud läbi võlgniku konto Swedbank AS-is. Võlgnikule krediiti andnud asutused tegutsevad Finantsinspektsiooni loal ning järelevalve all, nende puhul tuleks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist eeldada. Kohus on põhjendatult märkinud, et ümberkujundamismenetlus ei ole võrreldav pankrotimenetlusega. Antud menetluses ei ole ette nähtud nõuete tunnustamise protseduuri nagu pankrotimenetluses. Kui eeldada vastavalt määruskaebusele, et kohtul on absoluutne ja automaatne kohustus hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist igas menetluses, siis ümberkujundamise menetluses puuduks sellel lõplik toime (FIMS § 32 lg 3). Määruskaebuse seisukoht, et võlausaldajate põhiosa nõuded peaksid üldreeglina saama täidetud, ei tugine seadusele ja läheb sellega vastuollu. Ümberkujundamiskava üheks peamiseks hindamiskriteeriumiks on just võrdlus võimaliku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetlusega, kus nõuded tunnustatakse kogu, mitte ainult põhinõude ulatuses. Sellest tulenevalt on alusetu Swedbank AS-i etteheide, et ümberkujundamiskava võib kesta näiteks 10 aastat. See läheks ka vastuollu füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärkidega, lühendada menetlusaegasid ja vähendada menetluskulusid selleks, et motiveerida võlgnikku rahuldama võlausaldajate nõudeid maksimaalselt võimalikus ulatuses. Antud juhul puudub põhjus eeldada, et sõiduauto säilitamine motiveeriks võlgnikku eelistama rohkem kui kolm korda kauem kestvat ümberkujundamist pankrotimenetlusele ja kohustustest vabastamise menetlusele. Vaidlus puudub selle üle, et kinnitatud kava järgi saavad võlausaldajate nõuded oluliselt suuremas ulatuses rahuldatud võrreldes pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetlusega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3, § 659 ja § 667 lg 2 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Swedbank AS vaidles võlausaldajana ümberkujundamiskava kinnitamisele vastu, mistõttu maakohus kinnitas kava FIMS § 26 lg 2 alusel, mis võimaldab kohtul ümberkujundamiskava kinnitada ka siis, kui kava kinnitamisega ei ole nõustunud kõik võlausaldajad. Kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, kuid seda tingimusel, et ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Seega tuleb ringkonnakohtul arvestades Swedbank AS-i väiteid kontrollida, kas ümberkujundamiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.
9.Ringkonnakohus nõustub AS-i Swedbank etteheitega, et asjas ei ole kontrollitud kavaga hõlmatud võlausaldajate tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete suuruse kindlaksmääramisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Olukorras, kus osade võlausaldajate (sh määruskaebuse esitaja) nõuete põhjendatud suurused ei ole kindlaks tehtud, ei saanud maakohus tugineda ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 26 lg-le 2, sest puudub kindel veendumus, et ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Tegemist on menetlusnormi olulise rikkumisega, sest maakohus on jätnud välja selgitamata menetluse seisukohalt olulised asjaolud. FIMS § 4 lg 1 alusel kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele ning võlgade ümberkujundamise menetlusele TsMS-is hagita menetluse kohta sätestatut. Hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus (TsMS § 5 lg 3 esimene lause). Lisaks näeb FIMS § 4 lg 2 eraldi ette, et kohus peab omal algatusel maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Kavaga hõlmatud võlausaldajate (v.a kohtutäiturid) nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Ringkonnakohus tuvastas, arvestades avalduses (dtl 575) ja sellele lisatud laenulepingute ülevaates (dtl 580) märgitud ja Kohtute Infosüsteemi kaudu kättesaadavaid andmeid, et kavaga hõlmatud Holm Bank AS-i, Svea Finance AS-i, Modena Estonia OÜ ja Bondora AS-i nõuete osas on jõustunud kohtulahendid (26. aprilli 2024. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-23-146900; 9. novembri 2023. a määrus (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-23-142299; 30. oktoobri 2023. a määrus (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-23-139326; 25. augusti 2023. a määrused (maksekäsud) tsiviilasjades nr 2-23-126332 ja 2-23-126331). Võlausaldajate Swedbank AS-i, OK Incure OÜ, Aktiva Finance Group OÜ ja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõuete osas ei ole tehtud jõustunud kohtulahendit. Asja materjalidest ei nähtu, et usaldusisik ja kohus oleksid nende nõuete osas hinnanud kava koostamisel ja kinnitamisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on sõltumata menetlusliigist kohustus (algselt) tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete puhul mh kontrollida, kas krediidiandja on järginud võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg-st 1 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 11, 17, 25, 29).
FIMS § 20 lg 3 järgi hindab usaldusisik ümberkujundamiskava koostamisel ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning annab hinnangu nõude kohta, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata. FIMS § 53 lg 3 p-st 3 tulenevalt peab usaldusisik sellisest nõudest ka kohut teavitama. Seega saab kohus hinnata ümberkujundatavate nõuete puhul vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist eelkõige usaldusisiku esitatud ja kogutud andmete ja tõendite põhjal. Usaldusisiku vastusest määruskaebusele nähtub, et usaldusisik ei kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, ning toimiku materjalidest ei nähtu, et seda oleks teinud ka kohus. Ringkonnakohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ja kohustus kontrollida selle järgmist kehtis ka enne viidatud Riigikohtu lahendi tegemist. VÕS § 4034 lg 7 esimese ja teise lause alusel loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega puudub vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud võlausaldajal alus lugeda makstust tasutuks ja/või nõuda mh lepingutasu ja haldustasu, samuti intressi rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud määras lepingu sõlmimise ajal (perioodil 1. juuli 2016 kuni 31. detsember 2022 sõlmitud lepingute puhul oleks intressimäär 0%). VÕS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (152 SE) seletuskirja kohaselt tuleks tarbija juba tehtud makseid, milles ei ole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu need on olnud suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses (lk 28). Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõude aluseks on kompromissileping/võlatunnistus (dtl 467), millest nähtub, et kavas märgitud põhiosa võlgnevuse (28 271 eurot 36 senti) puhul on tegemist kompromissisummaga, mis koosneb ligikaudu võrdsetes osades põhiosa nõudest ja viivisenõudest (lepingu p 1.1). Kui nõue tuleneb algselt tarbijakrediidilepingust, on kohtul omal algatusel kohustus mh kontrollida, kas võlatunnistus võib olla tühine VÕS § 421 või VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14, RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 28). Kokkuvõttes ei ole vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral tugineb võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 28-29). Ringkonnakohus leiab vastuseks usaldusisikule, et kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei sõltu sellest, et määruskaebuse esitaja sõlmis võlgnikuga lepingu kõige viimasena.
11.Kuna asjas ei ole kontrollitud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist, ei ole selge kõigi võlausaldajate õiguspäraste nõuete suurus. Seda teadmata ei ole võimalik hinnata, kas ja millises ulatuses peaks võlausaldajate nõudeid vähendama või milline peaks olema ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg.
12.FIMS § 27 lg 2 alusel võib kohus määrata usaldusisikule kas enne ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamist või ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel täiendava tähtaja ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks võlausaldajate esitatud seisukohtade alusel või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas, kui see võib olla vajalik
kokkuleppe saavutamiseks võlausaldajatega. Muudetud ümberkujundamiskava saadetakse esmalt puudutatud võlausaldajatele seisukoha võtmiseks FIMS §-s 24 sätestatud korras. Kuna edasine menetlus eeldab olulisel määral uute asjaolude tuvastamist (sh võlausaldajate nõuete kontrollimist) ja vajadusel usaldusisiku poolt uue kava koostamist, tuleb asi saata läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Maakohtul tuleb anda usaldusisikule tähtaeg kontrollida võlausaldajate poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja sellest tulenevalt hinnata nõuete tõendatust, õiguspärasust ja võlgniku makseraskusi ning vajadusel muuta ümberkujundamiskava, järgides FIMS § 24 ja § 25.
13.FIMS 54 lg 3 teise lause alusel määrab kohus usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu kava kinnitamise määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb määrus tühistada ka usaldusisikule määratud tasu osas ning saata asi ka selles osas samuti uueks läbivaatamiseks maakohtule.
14.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 2 teine lause). Kuigi määruskaebus kuulub rahuldamisele, ei lahenda ringkonnakohus Swedbank AS-i taotlust määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel kuulub kaebuse rahuldamisel määruskaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele üksnes juhul, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kuivõrd menetluses osaleb teisi menetlusosalisi ja menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel, siis sõltub ka vastavalt menetluskulude jaotusest riigilõivu tagastamise võimalikkus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.