Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

2-24-7640

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Hageja esitas 15.05.2024 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 26 526,62 eurot, hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 63,50 eurot ja täiendava viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 16.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni, samuti menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt toimus 16.09.2022 Soomes Oulus liiklusõnnetus, kus kostja juhitud AUDI A7 QUATTRO (xxxxxx) sõitis otsa pargitud sõidukitele MITSUBISHI CARISMA (EIE731), MB E200 (xxxxxx) ning jalakäijale OxxxRxxxxxx Sõiduki Audi A7 liikluskindlustus oli sõlmitud hageja poolt ning hagejal oli kindlustusandjana liikluskahju hüvitamise kohustus. Kuna liiklusõnnetus toimus Soomes, siis käsitles kindlustusjuhtumit Motor Insurers’s Centre (MIC) ning teatas toimunud liiklusõnnetusest hagejale. Kostja oli sõiduki juhtides joobes. Liiklusõnnetuse tulemusena said kahjustada sõidukid MITSUBISHI CARISMA ja MB. MIC käsitles kindlustusjuhtumit ning esitas hagejale kahjunõude summas 7912,83 eurot, mille hageja hüvitas. Liiklusõnnetuse tulemusena sai vigastada OxxxRxxxxxx MIC käsitles xxxxRxxxxxx vigastamisega seotud kindlustusjuhtumit ning esitas hagejale kahjunõude summas 18 613,79 eurot, mille hageja hüvitas. Kokku on hageja hüvitanud kahju summas 26 526,62 eurot (7912,83+18613,79). Hageja esitas kostjale 24.04.2024 kahjunõude ja palus kahju hüvitada hiljemalt 08.05.2024. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud. Hageja nõuab lisaks põhinõudele viivist seadusjärgses määras perioodil 09.05.2024-15.05.2024 summas 63,50 ning täiendavat viivist seadusjärgses määras hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Tartu Maakohus võttis hagi 15.05.2024.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte TsMS § 322 lg 1 alusel 13.07.2024. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa

2-24-7640 ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 3 ja 6, § 108 lg 1, VÕS § 127, 132, § 113 lg 1, LKindlS § 36 lg 1, LKindlS § 53 lg 1 p 4, VÕS § 492 lg 1 ja TsMS § 367 alusel on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 26 590,12 eurot, millest 26 526,62 eurot on põhivõlgnevus ja 63,50 eurot 15.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised ja täiendava viivise alates 16.05.2024 VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras põhinõudelt 26 526,62 eurot, kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 1400 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 1400 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see on põhjendatud. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 240 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja tunnitasu määraks on 120 € (ei lisandu käibemaks, kuna hageja on käibemaksukohustuslane). Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 140-150 eurot. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta), 170 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 190 eurot tunnis (käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013, 32-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115 14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24, 218-17536 p 18). Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega eelduslikult tõusnud. Arvestades, et menetlus ei olnud keerukas, mahukas ega kestnud kaua, leiab kohus, et esindaja tunnitasumäär on põhjendatud. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust ning menetlusdokumentide sisu, on õigusabi ajakulu 2 h põhjendatud.

2-24-7640 Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 1640 eurot, millest 1400 eurot on riigilõiv ja 240 eurot (km-ta) lepingulise esindaja tasu ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.