lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-10709/27

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-10709/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3211
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.08.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-10709

Tsiviilasi

X (X) hagi Y (Y) vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise-, kasutuseelise- ja kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.02.2024 otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

31 698 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Y 17.03.2024 apellatsioonkaebus (täpsustatud 01.04.2024)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Liina Karlson (epost:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kunnar Korsten (epost:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 19.02.2024 otsus tühistada osaliselt, osas, milles hagi rahuldati, anti menetluskulude jaotus ning määrati kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus ja saata tühistatud osas asi uueks arutamiseks maakohtule. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja kasutuseeliste hüvitamise nõude perioodi 01.09.202004.07.2023 eest summas 17 166,20 eurot ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude, neilt arvestatud viivis ja jäeti rahuldamata hageja kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlus.
2.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Y (Y) apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

1(8)

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1.Hageja X esitas Harju Maakohtule 28.07.2023 hagi kostja Y vastu kinnisasja valduse vabastamise, kasutuseelise tasumise ja kahju hüvitamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hageja ainuomandisse kinnistu asukohaga XXX, registriosa nr XXXXXX. Hageja ja kostja kooselu lõppes 01.01.2015, misjärel hageja kolis kinnisasjalt minema. Hageja ei andnud kostjale luba kinnistut elukohana edaspidiselt kasutada. Kostja keeldus kinnistult lahkumast, mistõttu jäi kinnistu kostja otsesesse valdusesse. Kooselu lõppemise järgselt on hageja olnud sunnitud elama üürikorteris.
3.Hageja esitas kostjale 04.04.2023 nõude valduse vabastamiseks. Samas nõudes teatas hageja, et soovib kasutuseeliste hüvitamist alates 01.01.2015 kuni valduse vabastamiseni, hinnates seisuga 04.07.2023 kasutuseelise nõude suuruseks kokku 60 000 eurot. Kostja on nõude kätte saanud 21.04.2023, ühendust võtnud ei ole, vastuväiteid esitanud ei ole, kuid on jätnud valduse vabastamata.
4.Õiguslik alus kinnistu valdamiseks on kostjal puudunud alates 01.01.2015. Võimalike vastuväidete ennetamiseks jälgis hageja ülesütlemisel üürilepingu ülesütlemise regulatsiooni, millest johtuvalt ei saa olla vaidlust, et hagi esitamise seisuga puudub kostjal igal juhul alus kinnistu valdamiseks. Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.

6.Kostja ei vaidle vastu sellele, et poole kooselu lõppes, samuti ei vaidle kostja vastu sellele, et vaidlusalune kinnisasi on kostja valduses. Kostja selgitab, et kuni aprillini 2023 ei ole hageja nõudnud kostjalt valduse vabastamist ega andnud kostjale teada, et ta ei ole andnud kostjale luba kinnistut elukohana alates 2015 kasutada.
7.Hageja ja kostja on kinnistu suhtes 02.05.2002 sõlminud laenulepingu nr 070502HO, kus hageja on laenusaaja ja kostja on kaastaotleja. Kuna kinnistu soetamise ja laenulepingu sõlmimise ajaks hageja ja kostja ei olnud ametlikult abielus kuid elasid koos ja nende vahel oli seltsingulased suhted. Kuna poolte eesmärk oli kooselu ja kostja armastas ja usaldas hagejat, siis pooled aga otsustasid, et hageja ja kostja poolt soetatav kinnisasi registreeritakse hageja nimele. Poolte vahel ei olnud kunagi eriarvamust selle üle, et seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse.
8.Kostja on kõik aastaid tasunud ja tasub jätkuvalt hageja kontole vastavalt poolte kokkuleppele laenulepinguga nr 070502HO seotud makseid. Perioodi 2020-2023 eest on kostja tasunud 5286,89 eurot.
9.Kostja leiab, et hageja nõude aluseks olevates üürikuulutustes toodud maju ei saa võrrelda vaidlusaluse kinnisasjaga, sest hageja poolt esitatud eramud on tunduvalt paremas

2(8)

seisukorras kui vaidlusalune kinnisasi, mis on ehitatud aastal 1994 ja on 44,3 m2 suurune aiamaja. Maakohtu otsuse põhjendused

10.Maakohus tuvastas, et hageja esitas kostjale 04.04.2023 nõude valduse vabastamiseks alates 05.07.2023 ning kostja on vastava nõude kätte saanud. Järelikult ei põhine kostja valdus alates 05.07.2023 enam õiguslikul alusel ja on alates 05.07.2023 muutunud ebaseaduslikuks.
11.Kostja avaldused, et poolte vahel oli suuline seltsinguleping ja kostja on panustanud kinnisasja omandamisse, ei muuda õiguslikku olukorda ehk seda, et alates 05.07.2023 ei ole kostjal enam õiguslikku alust vaidlusaluse kinnisasja valdamiseks.
12.Kostja enda käsitluse kohaselt oli pooltevaheline seltsinguleping suunatud kinnisasja omandamisele. AÕS § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Vaidlus puudub, et notariaalselt tõestatud lepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Seega isegi kui poolte vahel oli suuline seltsinguleping kinnisasja omandamiseks, on see kohustusliku vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, kostja ei ole saanud kinnisasja omanikuks ja kostjal puudub õigus kinnisasja vallata.
13.Asjaolu, et kostja või kostja eest tema õde on kuni 08.05.2023 teinud hageja kontole või otse krediidiandjale makseid, mis on seotud vaidlusaluse kinnisasja laenulepingu teenindamisega, ei anna samuti kostjale õigust kinnisasja vallata pärast seda, kui hageja on teinud selge tahteavalduse, millega nõuab valduse vabastamist. Regulaarne maksete tegemine kostja poolt või kostja eest hagejale võib aga viidata sellele, et kinnisasja kasutus aastate jooksul vastas hageja tahtele ja poolte vahel oli mingisugune kokkulepe kasutustingimuste osas.
14.Kuivõrd kostja valdus on ebaseaduslik, on täidetud AÕS §-s 80 sätestatud vindikatsiooninõude primaarne eeldus ehk hagejal on õigus nõuda kostjalt asja väljaandmist ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse, mistõttu rahuldab kohus hagi.
15.Hageja on esitanud taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja kohustada kostjat vabastama valdus 3 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning selle tähtaja möödumisel tõsta kostja kinnisasjalt välja.
16.Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuivõrd eraldi kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks puudub vajadus ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 reguleerib küsimust ammendavalt. Ka Riigikohus on 13.01.2016 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-162-15 (p 19) selgitanud, et TMS § 180 kohaldub ka kinnisasja väljanõudmisel kohtulahendi alusel.
17.Hageja nõuab kostjalt kasutuseeliste hüvitist perioodil 01.09.2020-26.07.2023 summas 17 648,40 eurot, samuti kasutuseelist alates 28.07.2023, st alates hagi esitamisest 629 eurot kalendrikuus.
18.Vaidlus puudub, et hageja esitas esmakordse kirjaliku nõude valduse vabastamiseks 04.04.2023 ning nõudis valduse vabastamist hiljemalt 04.07.2023. Hageja väited varasematest suulistest nõuete esitamistest ei ole tõendatud, hageja 04.04.2023 nõudekirja kohaselt ei ole hageja ka ise kindel, mil viisil mõista pooltevahelist õigussuhet ja peab ise võimalikuks, et kostja on vallanud kinnistut kas tasuta kasutamise lepingu või üürilepingu alusel. Asjas on samuti tõendatud ja hageja ei vaielnud vastu, et kostja või kostja eest kostja õde on perioodil veebruar 2020 kuni mai 2023 tasunud kas hagejale või otse krediidiandjale laenu teenindamisega seotud summasid. Nimetatu annab alust arvata, et kuni hageja teateni valduse

3(8)

vabastamiseks valdas kostja kinnistut pooltevahelise kokkuleppe alusel. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kuni 04.07.2023 oli kostja valdus seaduslik ning kostja ei ole hageja õigusi rikkunud.

19.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja kasutuseeliste hüvitamise nõude perioodi 01.09.2020-04.07.2023 eest summas 17 166,20 eurot.
20.Riigikohus on selgitanud (lahendis 2-16-6563), et kasutuseeliseid on õigus nõuda alates rikkumisest kuni asja tagastamiseni. Seega on hagejal VÕS § 1037 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt kasutuseeliseid alates 05.07.2023 kuni valduse hagejale üleandmiseni.
21.Hageja arvestuse ja tõendite (dtl 20-24) alusel oli keskmine kinnistu ruutmeetri üürihind juulis 2023 oli 14.2m2, millest johtuvalt saab hinnata kinnistu üürihinnaks hagi esitamise aja seisuga 629 eurot (44.3m2x14.2m2). Seega nõuab hageja alates 05.07.2023, so alates kinnisasja vabastamise tähtpäevale järgnevast päevast kasutuseelist 629 eurot kalendrikuus.
22.Kostja on esitanud üürihinnale üldsõnalise vastuväite, kuid ei ole sealjuures esitanud omapoolset põhjendatud üürihinda ning oma vastuväidet kinnitavaid tõendeid. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda ja pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
23.Kohus küsis kostjalt 18.01.2024 kohtuistungil selgitust sellele, et kostja ei ole oma vastuväitele tõendeid esitanud, millele vastuseks selgitas kostja, et ka hageja ei ole esitanud tõendeid, et maja on sama luksuslik, nagu keskmise üürihinnaga välja üüritud majad (dtl 91, ajamärge 00:18:53).
24.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et hagi rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 2-19-7379 ja seal viidatud praktika). Kostja ei ole oma vastuväite toetamiseks mistahes tõendeid esitanud.
25.Kohus loeb hageja esitatud tõendite (dtl 20-25) alusel tõendatuks, et kostja rikkumise teel saadu harilik väärtus, mis on võrdsustav asja üürihinnaga, on alates 05.07.2023 629 eurot kuus.
26.Kohus rahuldab hageja kasutuseeliste hüvitamise nõude alates 05.07.2023. Hageja nõuab kasutuseelist arvestusega 629 eurot kuus.
27.Alates 05.07.2023 kuni kohtuotsuse tegemise ajani 19.02.2024 on hagejal õigus nõuda hüvitist kokku summas 4733,93 eurot, mis kujuneb järgmiselt: perioodil 05.07.2023 kuni 31.07.2023 summas 547,83 eurot (629 / 31 *27), perioodi 01.08.2023 kuni 31.01.2024 summas 3774 eurot (629 * 6) ja perioodi 01.02.2024 kuni 19.02.2024 eest summas 412,10 eurot (629 / 29 * 19).
28.Põhjendatud on ka hageja edasiulatuv kasutuseelise hüvitamise nõue alates 20.02.2024 kuni valduse hagejale üleandmiseni vastavalt TsMS § 369 sätestatule ja kohus rahuldab nõude.
29.Hageja nõuab kostjalt varalise kahju hüvitist kohtueelsete õigusabikulude näol summas 615 eurot, mis vastab lepingulise esindaja 4,1 töötunnile koos käibemaksuga (150 eurot/h). Hagejale osutatud kohtueelne õigusabi seisnes asjaolude analüüsimises ja nõudeavalduse koostamises ning esitamises kostjale.

4(8)

30.Kohus on seisukohal, et põhimõtteliselt on kohtueelselt õigusabi kasutamine mõistlik ja vastustundlik käitumine, mis on suunatud kohtuvaidluse ennetamisele kohtuvälise lahenduse otsimise kaudu. Samas asub kohus seisukohale, et hageja kantud kulud ei ole mõistliku suurusega. Hageja 04.04.2023 kohtueelne nõudekiri ei ole õiguslikult keerukas ja sisaldab suures ulatuses seaduse sätete kopeerimist. Kohus peab maksimaalselt põhjendatud ajaks sellise nõudekirja koostamisele 1,5 tundi ehk 225 eurot.
31.Hageja esitas koos rahalise nõudega viivise nõude seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 28.07.2023. Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud.
32.Kohus rahuldab ühtlasi hageja viivisenõude alates 20.02.2024 kuni kohustuse täitmiseni ning mõistab hagejalt välja viivise põhinõudelt 4958,93 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja apellatsioonkaebus
33.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt, osas, milles hagi rahuldati ja saata asi tühistatud osas uueks arutamiseks maakohtule.
34.Maakohus on ekslikult tuginenud kitsalt vaid AÕS § 80 omaniku õigusele asja väljanõudmiseks, tuvastamata hageja poolt väidetud ebaseadusliku valduse paikapidavuses ning jättes tähelepanuta valdaja vastuväited asjaga seotud kulutuste tegemise kohta ning AÕS § 88 lg 1 kohaldamise võimaluse.
35.Vaidlusalust kinnisasja koormavad kitsendused (ühishüpoteek). Seega, vastustaja õigus kinnisasjale ei ole piiramatu, kui vastustaja ei ole kinnisomaniku kohustusi täitnud ning seda on teinud apellant vastustaja eest. Tänaseni ei ole vastustaja kinnisasja omandamisega seotud osamakseid kordagi ise tasunud, vaid seda on teinud apellant tema eest. Lisaks on ühishüpoteegiga koormatud tänaseni apellandi õe kinnisasi, mille vabastamist on apellandi õde korduvalt taotlenud vastustajalt, kuid tulemusteta.
36.Apellant leiab, et maakohus oleks pidanud tuvastama, et apellant on õigustatud kinnisasja kasutama, kuna on vastustaja eest kinnisasja korras hoidnud, tasunud kinnisasjaga seotud ostuhinna tasumise kohustust ning laenumaksete tasumisega hoidnud ära kinnistu sundtäitmisele pööramise. Vastustajal endal vajalikud sissetulekud ja finantsvõimalused puudusid. Eeltoodu tõttu oli apellant ka õigustatud poolte kokkuleppel kinnisasja valdama ja kasutama. Juhul, kui kinnisasi nõutakse erandkorras välja apellandi valdusest ja kasutusest, siis tuleb lahendada ka apellandi poolt tehtud kulutuste ja panuste tegemine ning apellandi õe kinnisvara tagatisena kasutamine.
37.Põhjendamatult on kohus jätnud kinnisasjaga soetusväärtuse (ostuhinna) tagasimaksmisega seotud kohustustest apellandi ja tema sugulased (õe) vabastamata. Kohus on jätnud maakohtus apellandi poolt esitatud sellekohased vastuväited ja viited laenukohustuste täitmise osas tähelepanuta ja täielikult arvesse võtmata antud asja lahendamisel. Apellandi seisukohtadega mittearvestamise tõttu ning kinnisasja omandiga seotud õigussuhteid tervikuna hindamata ja arvesse võtmata jätmise tõttu on apellandi õigusi kohtumenetluses oluliselt rikutud.
38.Apellant on kuni apellatsiooni esitamiseni tasunud igakuiselt edasi kinnisasja ostuhinna tagasimaksmisega seotud osamakseid ning kandnud kõik kinnisasjaga seotud kulud. See vastab poolte vahelisele kokkuleppele ning sellega on loetud kasutusõigus hüvitatuks. Turuhinna alusel uue tasu leidmine on põhjendamatult meelevaldne ega vasta poolte vahelise õigussuhte iseloomule ega poolte tegelikele panustele. Maakohtu poolt apellandile määratud kasutustasu vastustaja kasuks on ebaõiglane ning võimaldab vastustajal alusetult rikastuda apellandi arvelt.
39.Poolte vahelise kinnistu senise kasutamise kokkuleppe erakorralise ülesütlemise tõttu vastustaja poolt, on apellandil õigus nõuda vastustajalt tagasi kinnistule tehtud ja vastustaja asemel täidetud rahaliste kohustuste (omandi eest osamaksed) täitmise alusetu rikastumise 5(8)

(VÕS §1041 ja § 1042) sätete alusel ja solidaarvõlgnike (VÕS § 69) sätete alusel tehtud kulutusi koos valduse tagastamisega.

40.Maakohus tegi apellandi jaoks üllatava lahendi ega selgitanud kohtumenetluse käigus, kuidas ta kavatseb õigussuhet kvalifitseerida ja milliseid väiteid ja taotlusi peavad pooled täiendavalt tõendama. Antud juhul on kohus jätnud selgituskohustuse täitmata ning võtnud arvesse üksnes ühe osapoole tõendeid, millest tulenevalt ei olnud apellandile kui menetlusosalisele tagatud õigus esitada taotlusi ja tõendeid (TsMS § 199 Vastus apellatsioonkaebusele
41.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
42.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles hagi rahuldati, anti menetluskulude jaotus ning määrati kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurus ja saata tühistatud osas asi uueks arutamiseks maakohtule. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja kasutuseeliste hüvitamise nõude perioodi 01.09.2020-04.07.2023 eest summas 17 166,20 eurot, kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude, neilt arvestatud viivis ja jäeti rahuldamata hageja kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlus. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
43.Asja materjalidest nähtub: -Hageja on kinnisasja XXX, registriosa nr XXXXXXX omanik (dtl 7); -Poolte vahel oli kooselu, mis hageja väidetel lõppes 2015.a; -Kooselu lõppedes jäi kostja kinnisasjale elama, kostjal on käesoleva ajani vaidlusaluse kinnisasja valdus; -Kostja väidete järgi sõlmiti kinnistu ostmiseks ning sellele elamu rajamiseks seltsinguleping; -Kostja väidete järgi tegi ta kinnistu ostmiseks sissemakse, pooled sõlmisid pangaga laenulepingu, milles hageja on laenaja ja kostja on kaaslaenutaotleja, laenulepingust tulenevaid osamakseid tuleb tasuda seniajani; -Kostja väidete järgi on laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud tema selliselt, et kandis krediidiasutusele tasumisele kuuluva osamakse summa hageja kontole või tasus osamakse otse pangale. Hageja väidete järgi nõudis kostja temalt osamaksete tasumist esmalt endale sularahas, siis tegi saadud summast sissemakse oma kontole ja seejärel kandis summa hageja kontole; -Kostja väitel on tema alates kinnistu ostmisest kinnistut hooldanud ning sinna investeeringuid teinud; -Hagejale kuuluv kinnisasi on koormatud hüpoteekidega, kostja väitel on laenulepingu täitmise tagamiseks kaaskoormatud ka kostja õele kuuluv kinnisasi; -Hageja esitas kostjale nõude valduse vabastamiseks 04.04.2023 ja nõudis valduse üleandmist 04.07.2023. Samas nõudes teatas hageja kasutuseeliste nõudmisest alates 01.01.2015 kuni 04.07.2023 summas 60 000 eurot (dtl 10-12).
44.Apellatsioonkaebuses leiab kostja mh, et maakohus mõistis ebaõigesti kostjalt kinnisasja valduse välja. Selleks, et tuvastada, kas kostjal võib esineda õiguslik alus kinnistu valdamiseks, tuli tuvastada, kas poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping nagu väitis kostja.
45.Maakohus leidis, et kostja väide poolte vahel seltsingulepingu sõlmimise kohta tõendamist ei leidnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks asjaõiguslikus mõttes, sest kinnistu ainuomanikuks on hageja. Maakohus on jätnud siiski kontrollimata aga selle, kas poolte vahel võis olla oli sõlmitud seltsingulaadne leping ühisvara loomiseks poolte sisesuhtes.

6(8)

46.Ringkonnakohtu arvates on maakohus liialt kitsalt keskendunud vaid sellele, kas pooled sõlmisid seltsingulepingu asjaõiguslikus mõttes, kuid jätnud tähelepanuta, et vaidlusalune kinnistu võib olla käsitletav ühisvarana poolte sisesuhtes, kuigi kinnistusraamatus on omanikuna sisse kantud hageja.
47.Riigikohus on asunud seisukohale, et seltsingu sätteid (konkreetselt seltsingu likvideerimise sätteid) saab osaliselt kohaldada analoogia korras, sh saab seltsingu likvideerimise sätteid kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele (ja seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest), kui: · mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes); · pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 19).
48.Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli abieluväline kooselu ning asjast nähtuvalt ei vaielda ka selle üle, et nimetatud kooselu jooksul omandati kinnistu. Kostja väitel tegi ta vaidlusaluse kinnistu omandamiseks sissemakse, pooled sõlmisid krediidiasutusega laenulepingu kinnistu omandamiseks, laenulepingus oli laenajaks hageja, kaaslaenusaajaks kostja, kostja väidetel on ainult tema tasunud laenulepingu järgseid osamakseid. Kostja väidetel on ta kinnistut hooldanud ja parendanud, sh ehitanud sinna hoone. Laenulepingu täitmise tagamiseks on kostja väidete järgi kaaskoormatud kostja õele kuuluv kinnistu hüpoteegiga.
49.Maakohus tuvastas küll hageja kasutuseeliste nõuet lahendades, et teatud perioodi jooksul on kostja laenulepingust tulenevaid laenu tagasimakseid teinud, kuid ülejäänud kostja väited on jäänud täielikult tähelepanuta.
50.Kostja väitel oli pooltel kinnistut omandades ja seda parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks. Hageja on eitanud seltsingulepingu sõlmimist asjaõiguslikus mõttes. Asjas on jäänud aga tuvastamata, kas poolte sisesuhtes soovisid pooled ühise kooselu jooksul vaidlusaluse kinnistu näol ühisvara luua. Selle tuvastamiseks tuleb mh hinnata ka poolte väidetavate panuste suurust, sh seda, miks on laenulepingus väidetavalt kaaslaenusaajaks (st ka kohustuste võtjaks laenulepingu järgi) kostja ning millistel asjaoludel seati väidetavalt laenulepingu täitmise tagamiseks kostja õele kuuluvale kinnistule hüpoteek. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks esile tuua, et kostja on hagiavaldusele esitatud vastusele väidetavalt lisanud laenulepingu ja selle muudatused, kuid toimikus selliseid dokumente avada ei õnnestu. Seega ei ole võimalik aru saada, kas kostja need tõendid esitas, millise menetlusliku otsustuse maakohus nimetatud dokumentidega seonduvalt tegi ning, kas neid otsuse tegemisel on üldse arvestatud.
51.Kui asjas leiab tuvastamist, et kinnistu on poolte sisesuhte mõttes poolte ühisvara, siis ei saa ka väita, et kostja kasutas kinnistut täielikult aluseta.
52.Juhul, kui asjas leiab tõendamist, et pooled soovisid kooselu jooksul luua sisesuhtes ühisvara vaidlusaluse kinnistu näol, peaks kaaluma seltsingusuhte likvideerimise sätete kohaldamist, sest kostja on soovinud tehtud panuste tagastamist ning kostja õde on soovinud väidetavalt tema kinnistule poolte poolt sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seatud hüpoteegi kustutamist. Kui laenujääki krediidiasutusele ei ole võimalik koheselt tagastada, saab esmajoones kõne alla tulla kinnistu võõrandamine ja sellest saadud raha jaotamine VÕS §-de 602-604 kohaselt (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p-d 20, 21). See tähendab esmalt kinnistu omandamisega seotud võimalike kohustuste (esmajoones võimalike tasumata laenumaksete) mahaarvamist tulemist (VÕS § 602), seejärel panuste tagastamist tulemi arvel (VÕS § 603) ja lõpetuseks ülejäägi

7(8)

jaotamist vastavalt panustele (VÕS § 592 lg 1, § 604). Kui laen on tagastatud, siis saab nõuda ka samaaegselt krediidiasutuselt hüpoteegi (hüpoteekide) kustutamist.

53.Kohus peab üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust ning esitada asjaolud ja tõendid (vt nt TsMS § 348 lg-d 1-3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4) (vt ka Riigikohtu 23. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Seejuures on kohtul kohustus osutada õigusnormidele, mida võidakse asjas kohaldada, arvestades, et sellest sõltuvad poolte võimalikud seisukohad ja see, kas ja mida peavad pooled menetluses tõendama (vt Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 19).
54.Kuna maakohus on jätnud kostja vastuväited olulises ulatuses tähelepanuta, sellest tulenevalt on jäänud õigussuhte võimalik kvalifikatsioon kohtu poolt avaldamata ning tõendamiskoormis selgitamata, on ka asja lahendamiseks vajalikud asjaolud olulises ulatuses tuvastamata. Asjas võib nõuetekohase eelmenetluse läbiviimisel lisanduda oluliselt uusi asjaolusid ning tõendeid, seega tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
55.Menetluskulud jätab kohus asja uuel arutamisel sõltuvalt vaidluse lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja