15.08.2024, Tallinn kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
Tsiviilasja number
2-23-152384
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi A I vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
407,77 eurot Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja S R Kostja: A I (isikukood xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 18.08.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 49,38 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt 13.98 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 18.08.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, kogusummas 118,46 eurot, edasiulatuvalt igakuiste osamaksetena järgmiselt: 10.09.2024 9.39 eurot 10.10.2024 9.62 eurot 10.11.2024 9.85 eurot 10.12.2024 10.09 eurot 10.01.2025 10.33 eurot 10.02.2025 10.58 eurot 10.03.2025 10.85 eurot 10.04.2025 11.09 eurot 10.05.2025 11.36 eurot 10.06.2025 11.63 eurot 10.07.2025 11.91 eurot 10.08.2026 1.76 eurot.
5.Jätta rahuldamata põhivõla nõue 84,33 euro ulatuses, intressinõue 26,61 eurot, haldustasu nõue 6 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 30 eurot ja hagi esitamise seisuga (12.03.2024) sissenõutavaks muutunud viivisenõue 32,47 eurot.
6.Jätta hageja menetluskulud 59,43% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 40,57% ulatuses hageja kanda.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 451,67 eurot.
8.Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (451,67 eurot) viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 12.03.2024 hagi kostja vastu ning 15.04.2024 alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Harju Maakohtu menetluses on järgmised hagi nõuded:
1.1.välja mõista kostjalt hageja kasuks xxx AS ja kostja vahel 18.08.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 252,17 eurot, intress 26,61 eurot, haldustasu 6,00 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja hagi esitamise seisuga (12.03.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 32,47 eurot;
1.2.välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt alates 13.03.2024 kuni põhinõude summas 252,17 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 24,00% aastas;
1.3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx ja kostja vahel 18.08.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed vastavalt 15.04.2024 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule.
2.Hagi aluse ja nõude eelduste kohta on hageja esitanud järgmised selgitused.
2.1.xxx (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 18.08.2022 laenulepingu nr. XXX. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu 300 eurot (Lisa 1). Lepingu krediidi kulukuse määraks on 48,66%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 300,00 eurot, intressimäär 28,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 10.08.2025, maksete tähtpäevad 10, laenulepingu sõlmimise tasu 8,00 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,50.
2.2.Hageja esitab krediidivõimelisuse hindamise dokumendid (Lisa 5). Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning tegi päringu Maksu ja Tolliametisse. Lepingu alusel on krediidiandja teada saanud Maksu- ja Tolliameti päringust, et kostja viimase 3 kuu keskmine igakuine sissetulek oli 1719,00 eurot (Lisa 5 lk 2-3). Väljaminekuteks arvestati 0,00 eurot (Lisa 5 lk 1). Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 114,66 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1705,01 eurot (1719,00-0,00-13,99). See teeb kohustuste suhtarvuks ca 0,8%. Kliendi maksevõimekuse arvutamisel eeldatakse, et kui kliendi igakuine sissetulek on üle 1100 euro, siis tema finantskohustused tohivad sissetulekutest moodustada kuni 50% pärast laenulepingu sõlmimist. Kui eraisikust kliendil on olnud maksehäire, siis infot selle kohta kuvatakse kuni 5 aastat kohustuse rikkumise lõppemisest. xxx ei väljasta laenu klientidele,
kellel on hiljutine maksehäire, mis on lõpetatud vähem kui üks aasta enne laenutaotluse esitamist. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid polnud. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta.
2.3.Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 47,83 eurot. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 9. osamaksest, s.o 10.05.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 12. osamakseni, s.o 10.08.2023. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 28.07.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (Lisa 2), vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 29.08.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (Lisa 3). Lepingu ülesütlemise seisuga so 29.08.2023 oli kostjal tagastamata 10.05.2023, 10.06.2023, 10.07.2023 ja 10.08.2023 maksed. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega.
2.4.30.08.2023 loovutas xxx AS kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest
2.5.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 28,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 9. osamaksest, s.o 10.05.2023 kuni ülesütlemiseni 29.08.2023 summas 26,61 eurot.
2.6.Vastavalt 18.08.2022 sõlmitud laenulepingu tingimustele ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,50 eurot kuus. 29.08.2023.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.05.2023 - 10.08.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 6 eurot.
2.7.Hageja esitab tõendina hageja poolt kostjale saadetud kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust ning lepingu tingimuste punktist 9.3. Hageja selgitab sissenõudekulude summa 30,00 eurot kujunemist: 13.09.2023 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 20.09.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 13.11.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot* Muud võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
2.8.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 252,17 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 29.08.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni lepingujärgses viivisemääras s.o 24,00% aastas. 2.9 Hageja on esitanud ka nõude ümberarvestuse, määranud tagasimaksed uuesti ning selleks puhuks ka alternatiivse nõude. Hageja märgib, et lepingu alusel sai kostja laenu 300 eurot ning on esialgsele võlausaldajale teostanud tagasimakseid kokku 121,92 eurot. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 178,08 eurot (300,00-121,92). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.08.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 10.03.2024 osamaksest kuni 10.04.2024 osamakseni summas 13,98 eurot (5,64+8,34). Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 13,98 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus võttis hagi 19.03.2024 menetlusse ning toimetas kostjale kätte 20.03.2024. Kohus menetles hagi lihtmenetluses ja teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses. Hageja alternatiivse nõude võttis kohus menetlusse 19.06.2024 ning toimetas kostjale kätte 05.07.2024 (kohtuteade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.06.2024). Mõlema määrusega andis kohus kostjale tähtaja vastamiseks (14 päeva kättetoimetamisest), kostja vastanud ei ole. Kohus andis lõpptähtaja hagejale ning märkis, et sellega on kohus ühtlasi andnud lõpptähtajad eelmenetluses ja teeb seejärel asjas otsuse.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Hageja on tõendanud, et kostja ja esialgse krediidiandja vahel on sõlmitud 18.08.2022 sõlmitud väikelaenuleping nr XXX, mis on kostja poolt digiallkirjastatud (dtl 30) ja sisaldab seaduse kohaselt nõutavaid andmeid. Lepingu krediidi kulukuse määr 48.66% jääb lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (48,90%) piiresse. Hageja on tõendanud, et kostjale on välja makstud laenusumma 289,76 eurot (dtl 56).
5.Nõude loovutamine Hageja väitel loovutas 30.08.2023 xxx kostja vastase nõude hagejale. Nõude loovutamise kontrollimine on oluline selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue ning teiseks välistada võimalus, et algne krediidiandja esitab sama nõude hiljem kohtusse, väites, et nõuet ei ole loovutatud. Nõude loovutamise teate, mille hageja kohtule on esitanud (dtl 48) on koostanud hageja ise. See dokument seega ei tõenda, et algne krediidiandja on nõude hagejale loovutanud. Lihtmenetluses võib kohus lugeda poole seletuse tõendiks. Arvestades, et hageja valduses on lepingut puudutavad andmed, tugineb kohus hageja selgitusele ning peab usutavaks, et nõue on hagejale loovutatud.
6.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine
6.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
6.2.Hageja on seisukohal, et algne krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on kohtule esitanud dokumendi „Krediidianalüüs“ (dtl 49). Hageja on esitanud faktiväited: Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning tegi päringu Maksu ja Tolliametisse. Lepingu alusel on krediidiandja teada saanud Maksu- ja Tolliameti päringust, et kostja viimase 3 kuu keskmine igakuine sissetulek oli 1719,00 eurot (Lisa 5 lk 2-3). Väljaminekuteks arvestati 0,00 eurot (Lisa 5 lk 1). Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 114,66 eurot. Kohus märgib, et kohtule esitatud dokumendis ei ole eristatud, milliseid andmeid kostjalt laenu taotlemisel nõuti ning mis andmed kostja esitas. Dokument kajastab „Palgalaekumiste“ nime all kuude kaupa summasid, mis võivad olla EMTAst päritud. Ent vastutustundliku laenamise kohustus ei tähenda üksnes tarbija sissetuleku tuvastamist ning sellest laenumakse summa maha arvutamist. Hageja väitel arvestati väljaminekuteks 0 eurot. Ilmselgelt ei ole ühegi inimese igakuised püsikulud 0 eurot. Krediidiandja ei ole seega mingilgi määral välja selgitanud kostja igakuiseid majandamiskulusid ega kohustusi. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei täitnud vastutustundlikku laenamise kohustust nõuetekohaselt.
7.Põhivõla ja viivisenõue Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab hageja siiski nõuda tagasi põhivõlga. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei võlgne kostja muid tasusid, st laenusummana ei saa arvestada lepingus märgitud 300 euroga, mis sisaldas ka lepingutasu 8 eurot ning millest on teadmata põhjusel tehtud veel mahaarvamisi, mistõttu kostjale kanti reaalselt üle 289,76 eurot. VÕS § 396 kohaselt tuleb kostjal laenuks saadud rahasumma tagastada. Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostjale kanti laenusummana üle 289,76 eurot, hageja väitel on kostja teinud tagasimakseid kokku 121,92 eurot, on kostjal tagastamata 167,84 eurot. Hageja on esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ümberarvestuse ning määranud tagasimaksed uuesti. Tagasimaksete uuesti määramisel on hageja arvestanud laenusummaga 300 eurot, millega kohus, nagu märgitud, ei nõustu. Seetõttu vähendab kohus maksegraafikus viimase osamakse summat.
Arvestades kostja poolt tasutud 121,92 uue maksegraafiku katteks, oleks tasutud täielikult 1-18. osamaksed ning osaliselt, 2,5 euro ulatuses ka 19. osamakse. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on uuesti määratud tagasimaksetest sissenõutavaks muutunud 19. osamakse, tähtajaga 10.03.2024 summas 5.64 eurot, 20. osamakse summas 8.34 eurot, 21. osamakse summas 8.54 eurot, 22. osamakse summas 8.74 eurot, 23. osamakse summas 8.95 eurot ja 24. osamakse summas 9.17 eurot, kokku 49.38 eurot. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Edasiulatuvad maksed, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud, on (kokku 118.46 eurot): 10.09.2024 9.39 eurot 10.10.2024 9.62 eurot 10.11.2024 9.85 eurot 10.12.2024 10.09 eurot 10.01.2025 10.33 eurot 10.02.2025 10.58 eurot 10.03.2025 10.85 eurot 10.04.2025 11.09 eurot 10.05.2025 11.36 eurot 10.06.2025 11.63 eurot 10.07.2025 11.91 eurot 10.08.2026 1.76 eurot. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude seega osaliselt (sissenõutavaks muutunud 49,38 eurot, edasiulatuvalt 118,46 eurot), sest poolte vahel oli laenuleping, hageja tõendas, et laen summas 289,76 on kostja kasutusse antud, kostja ei ole laenu täielikult tagastanud ning hagejal on TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt täita. Tulevikus sissenõutavate kohustuste väljamõistmine ei kahjusta kostjat. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 13,98 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Viivis ei ole VÕS § 4034 lg 7 mõttes muu tasu ning VÕS § 113 alusel on hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses määras. Kohus rahuldab hageja nõude selliselt, nagu see ümberarvestuse juures on esitatud. Hageja algset viivisenõuet, mõista viivist põhivõla summalt 252,17 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 29.08.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni lepingujärgses viivisemääras s.o 24,00% aastas, kohus rahuldada ei saa. Sest leping ei ole kehtivalt üles öeldud, lepingujärgse viivisemäära kohaldamine ei ole kooskõlas vastutustundliku laenamise kohustuse regulatsiooni mõttega ning sissenõutavaks ei ole muutunud põhivõlg summas 252,17 eurot. Hageja on ka ise välja toonud, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.08.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses.
8.Haldustasu, intressi ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne tarbija muid tasusid, st lepingutasu ega haldustasu. Sellest tulenevalt jääb hageja haldustasu nõue rahuldamata. Lepingus sätestatud intressimäära järgi VÕS § 4034 lg 7 kohaselt hageja intressi nõuda vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa. Lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgse intressi määr 0%, mistõttu jääb hageja intressinõue rahuldamata. Kuivõrd lepingu üles ütlemine ümberarvestuse tõttu toimet ei oma, leping kehtib, st ei ole lõppenud ning seega ei saa hageja ka nõuda lepingu lõppemise järgselt tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist. Samuti ei oleks kostja ümberarvestuse kohaselt sissenõudmiskulude tegemise ajal (2023. a lõpus) olnud võlgnevuses.
9.Menetluskulud Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja esitas 15.04.2024 menetluskulude nimekirja, mis on kostjale kätte toimetatud 14.06.2024 (kohtuteade avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.05.2024). Alternatiivse nõude menetlusse võtmise määrus, millega määrati kostjale tähtaeg hageja menetluskuludele vastamiseks, on kostjale kätte toimetatud 05.07.2024 (kohtuteade väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.06.2024). Kostja vastanud ei ole. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 140 eurot; hageja poolt esindajale makstud tasu on 1034,00 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 407,77 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 140 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 140 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja kohaselt, hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 6 tundi tunnihinnaga 169 eurot, kokku summas 1014 eurot järgmiselt: -nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine, komplekteerimine, esitamine kohtule 2 tundi; -04.04.2024 kohtunõudele vastamine ja kohtule esitamine 3 tundi; -15.04.2024 kohtunõude koostamine ja kohtule esitamine 1 tund. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20).
Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt
Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega ja põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel on hageja poolt avaldatud 6 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 620 eurot ilma käibemaksuta (6 tundi × 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 760 eurot, millest 140 eurot on riigilõiv ja 620 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. 12.03.2024 esitatud hagi hind oli 407,77 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 167,84 eurot ja viivise nõudes 13,98 eurot. Kohus loeb nõude rahuldamise proportsiooni määramisel rahuldatuks hageja edasiulatuva viivisenõude, mis oli esitatud algses nõudes summas 60,52 eurot (252,17 x 24%), kuna hageja sisuliselt vähendas nõude ulatust. Ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 242,34 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (407,77 eurot) 59,43%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 59,43% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 40,57% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 59,43% hageja põhjendatud menetluskuludest (760 eurot), millele vastab summa 451,67 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks
tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.