Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): R. K. (isikukood xxxxxxxxxx) (elukoht: xxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost: xxxxxxxx@xxxxxxxx; tel: xx xxxxxxx) Usaldusisik: Mark Uska (Advokaadibüroo USKA OÜ; Lelle 24, Tallinn; e-post: [email protected], tel: 56 221 091)
RESOLUTSIOON
Rahuldada võlgniku R. K. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja R. K. pankrot 14. augustil 2024 kell 10.30 ning algatada R. K. kohustustest vabastamise menetlus.
1.Nimetada R. K. pankrotihalduriks Mark Uska (Advokaadibüroo USKA OÜ; Lelle 24, Tallinn; e-post: [email protected], telefon 56 221 091). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 9. september 2024 kell 10.00 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 206-2).
5.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja
nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
6.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
9.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta
14.augustiks (esimene aruanne esitada 14. augustil 2025).
Jätta menetluskulud R. K. kanda.
11.Määrata usaldusisiku Mark Uska tasuks 1350 eurot, millele lisandub käibemaks 297 eurot, s.o kokku 1647 eurot.
12.Hüvitada Mark Uskale usaldusisiku tasu 712 eurot 80 senti (millele lisandub käibemaks 156 eurot 82 senti, koos käibemaksuga 869 eurot 62 senti) menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Advokaadibüroo USKA OÜ (registrikood 16766827), konto nr EE767700771009282569, AS-is LHV Pank).
13.Mõista R. K. pankrotivara arvelt välja usaldusisik Mark Uska tasu 777 eurot 38 senti (koos käibemaksuga) Advokaadibüroo USKA OÜ kontole nr EE767700771009282569 AS-is LHV Pank.
14.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
16.Toimetada määrus kätte R. K. ja Mark Uskale ning saata täitmiseks resolutsiooni p 12 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD
1.R. K. (avaldaja, võlgnik) esitas 7. juunil 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles jättis maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi ligi 33 000 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1100 eurot ning igakuised kulud on 940 eurot. Kinnisvara võlgnikul puudub. Võlgnikule kuulub sõiduauto xxxxxxxxxxxxxx, ehitusaasta 2009, xxxxxxxxxxx hinnangulise väärtusega 2300 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt sattus ta investeerimispettusse, hakkas raha paigutama investeerimisplatvormidesse. Seejärel hakkas võlgnik olemasolevaid laene katma uute laenude arvelt.
2.Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikul on kohustusi 30 626 euro 13 sendi ulatuses. Võlgnik küll töötab, kuid tema sissetulek ei võimalda kohustused täita. Võlgniku töötasu suuruseks on 848 eurot 47 senti. Võlgnikule kuulub sõiduauto xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, ehitusaasta 2009 eeldatava väärtusega 2000 eurot. Võlgniku pangakonto jääk on 508 eurot 12 senti. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu (pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2), maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu (PankrS § 22 lg 5). Võlgniku selgituste kohaselt tegi ta juunis ja juulis 2022. a makseid erinevatele isikutele Türgis, Ühendkuningriikides ja Ukrainas avatud kontodele, kuid kõnealuste maksete summa on 959 eurot 29 senti. Ilmselt pole väidetav investeerimispettus võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Võlgniku peamise konto (Swedbank AS, nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx) väljavõtte järgi on võlgnik pikka aega (vähemalt alates jaanuarist 2020 kuni maini 2024) kulutanud oma sissetuleku juures märkimisväärselt suuri summasid kasiinodes. Usaldusisik leiab, et võlgnik on olnud laenuorjuses pikka aega. Juba septembris 2019. a on võlgnik võtnud tarbimislaenu, et mh täita olemasolevaid rahalisi kohustusi. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik suutnud sedavõrd pikka aega selliselt tegutseda põhjusel, et tema sissetulek on aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud (2021 keskmine brutotöötasu u 942 eurot, 2022 keskmine brutotöötasu u 1572 eurot, 2023 keskmine brutotöötasu u 2351 eurot). Võlgnik selgitas, et tema tööandja edutas teda tasuvamale töökohale, kuid tänaseks on ta tagasi vanal töökohal. Võlausaldajad on juba alustanud võlgniku suhtes nõuete sissenõudmist, sh kohtu ja kohtutäiturite kaudu. Kuigi võlgniku suhtes võib kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine olla põhjendatud FIMS § 45 lg 3 p 4 alusel, kuivõrd kasiinodes raha kulutamine on käsitletav vara raiskamisena, ja p 5 alusel, kuivõrd võlgnik on andnud usaldusisikule oma varalise seisu kohta ebaõigeid andmeid, on usaldusisiku hinnangul püsiva maksejõuetuse väljakujunemisel olulist rolli mänginud ka krediidiandjad. Kõigi võlgniku tänaste võlausaldajate nõuete aluseks on tarbijakrediidilepingud. Usaldusisikul on tõsine kahtlus, kas krediidiandjad on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034). Võlgniku
krediidivõimelisuse hindamisel tuleb krediidiandjal tarbijakrediidilepingu puhul mh koguda teavet tarbija varaliste kohustuste suuruse ja tarbija varasema maksekohustuste täitmise kohta. Eestis puuduvad viidatud asjaolude kindlakstegemiseks peale võlgniku konto väljavõtte muud usaldusväärsed allikad. Kontrollida tuleb konto väljavõtet, kus tarbija teeb aktiivselt (enim) igapäevaseid arveldusi ja kuhu laekub tema peamine sissetulek. Usaldusisik peab tõenäoliseks, et krediidiandjad ei ole võlgniku peamist kontot positiivse laenuotsuse tegemisel kontrollinud või isegi kui on, siis jätnud nõuetekohase krediidivõimelisuse hindamise teostamata. Võlgnikule on väljastatud suurtes summades laenusid olukorras, kus võlgnikul on väike sissetulek, palju olemasolevaid rahalisi kohustusi erinevate krediidiandjate ees ning võlgnik on teinud palju makseid kasiinodele, mis viitab hasartmängusõltuvusele. Võlgnik on vara ja kohustuste nimekirja esitamise ajaks seadnud endale 3 aastaks hasartmängu piirangu (MTA e-keskkonnas) ning on valmis pöörduma kohustustest vabastamise menetluse ajal Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse poole. Pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine on asjaolusid arvestades usaldusisiku hinnangul ebamõistlik. Võlgniku kohustused ettenähtavalt ainult suurenevad intresside, viiviste ja sissenõudmiskulude võrra. Samas on tõenäoline, et krediidiandjate nõuded ei ole täies ulatuses põhjendatud. Võlgnikul puudub sellises väärtuses vara, mille arvelt ta ise või täiturid oleksid suutelised võlad lähiajal täitma. Pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine tekitab suurt halduskoormust kohtutele ja täituritele olukorras, kus need menetlused võlausaldajate jaoks faktilist tulemust ei too.
3.Võlgnik taotles 13. augusti 2024. a ärakuulamisel, et kohus kuulutaks tema suhtes välja pankroti ja algataks kohustustest vabastamise menetlust.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
5.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
6.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 30 626 eurot 13 senti. Mitmed võlausaldajad on juba asunud nõudeid kohtu ja kohtutäiturite kaudu sisse nõudma. Võlgnikul puudub kohustuste täitmiseks piisav sissetulek, võlgniku töötasu vähenes kuni 848 euroni kuus. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv
maksejõuetus. Võlgnik oli 12. augustil 2024 toimunud ärakuulamisel nõus, et tema suhtes tuleb kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kuigi võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt on tema kulutanud suuri summasid kasiinodes ning see on käsitletav vara raiskamisena FIMS § 45 lg 3 p-s 4 mõistes, tuleb kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetlus võlgniku suhtes siiski algatada. Võlgnik on seadnud MTA keskkonnas hasartmängu keeldu maksimaalseks ajaks, s.o kolmeks aastaks ning seda nii loto, õnnemängu, kui ka toto mängimise puhuks (dtl 1180). Võlgnik kinnitas ärakuulamisel, et oleks seadnud keeldu ka pikemaks ajaks, kuid süsteem ei lubanud. Lisaks on võlgnik kinnitanud, et on valmis ja soovib oma hasartmängusõltuvuse ravimiseks pöörduma asjakohase nõustaja poole (dtl 1176). Sellega on võlgnik kohtu hinnangul näidanud enda tahet ja valmidust oma probleemidega tegelema ning võlgnikule tuleb anda võimalus seda oma käitumisega tõendada ning seaduses kehtestatud kohustuste täitmisel anda võlgnikule võimalus kohustustest vabaneda. Võlgnikul on püsiv sissetulek, mis on küll väike (umbes 850 eurot kuus), kuid võlgniku kinnitusel on ta valmis ka sellest vabatahtlikult loovutama oma kohustuste katteks kuni 150 eurot kuus. Võlgnik tunnistas ärakuulmisel ausalt üles, et töötasu vähenemise põhjuseks oli asjaolu, et ta ei saanud kõrgemal ametipositsioonil ise hakkama, mistõttu tööandja viis ta üle tagasi madalamale positsioonile. Ka võlgniku selline aus ülestunnistus annab kohtule kinnituse võlgniku soovis oma majanduslik käitumine parandada. Kohus selgitas võlgnikule ärakuulamisel, et võlgnik ei tohi mängida hasartmänge ega võtta endale uusi kohustusi. Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (vastutustundetu ja oma maksevõimet ületavate laenude võtmine, kasiinodes raha kulutamine), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Maksejõuetuse tekkimisele on aidanud kaasa võlgniku poolt vastutustundetu laenude võtmine eelmiste laenukohustuste täitmiseks.
7.Kohus nimetab pankrotihalduriks Mark Uska, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
8.Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara käsutamise keeldu).
9.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 9. september 2024. a kell 10.00 (PankrS § 78 lg 1).
10.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
11.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud
pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata.
13.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1350 eurot, millele lisandub käibemaks. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
14.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 10,8 tundi tunnitasuga 125 eurot, millele lisandub käibemaks, tasu kokku koos käibemaksuga 1647 eurot. Kuna võlgnikul puudub raha usaldusisiku tasumiseks, taotles usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku ajakulu 10 tundi on vajalik ja põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära (praegusel hetkel piirmäär 164 eurot). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane
käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole Advokaadibüroo USKA OÜ-le, mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on Advokaadibüroo USKA OÜ käibemaksukohustuslane (nr EE102630938). Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 1647 eurot (koos käibemaksuga).
15.Usaldusisik taotles tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine osaliselt riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 10,8 tunni eest summas 712 eurot 80 senti (10,8 x 2 x 33), s.o koos käibemaksuga 869 eurot 62 senti. Ülejäänud ulatuses 777 eurot 38 senti (1647 – 869,62) tuleb usaldusisiku tasu mõista välja pankrotivara arvelt.