Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetluskulude jaotus

tuvastas, et võlgniku pangakontole on Poola ettevõtte poolt laekunud 45 000 eurot. Võlgnik tasus sama summa INTRAC Eesti AS-le. Võlgnik on jätnud teavitamata registrit vara võõrandamisest ning selle pärast on ilmselt Liikluskindlustuse Fond võlgnikule halduskorras trahvi teinud. Muu registreeritud vara puudub. Võlgniku pangakontolt nähtub ülekandeid selgitusega auto, auto vahetus ja külvik, kuid nende varade kohta puudub võlgnikul igasugune info. Kas ja kus need asuvad või kes nende valdust omab, pole teada. Võlgniku pangakonto jääk on 0 eurot. Ajutine haldur tuvastas, et osaliselt on pangakaartidega teostanud makseid juhatuse liige enda isiklike vajaduste tarbeks. Tehingud ei pruugi olla seotud võlgniku majandustegevusega (nt aasta lõpus ilutulestiku eest tasumine). Konto väljavõttel on ajutine haldur tuvastanud ka juhatuse liikme poolt suurel hulgas võlgniku konto juurde avatud deebetkaardi kasutamist ja tasumist kaupade eest, mis oma olemuselt ei saaks olla kuidagi seotud võlgniku majandustegevusega. Samuti on ilmselt juhatuse liige võlgniku vahendeid kasutanud oma isiklikule sõiduautole kütuse ostmiseks. Kontol on ka ülekandeid, mis viitaksid auto ostmisele, kuid registrisse pole võlgniku nimele ühtegi registreeritud. Samas kui juhatuse liikme enda nimele on 2021.a registreeritud kaks sõidukit. Haldur on tuvastanud, et kontolt on tasutud erinevaid summasid juhatuse liikmele erinevate selgitustega: auto kasutus, palk, agronoomiline abi jms. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul vara ja rahalised vahendid. Kohustused: Ajutine haldur tuvastas võlgnikul kohustusi kokku summas 176 188,46 eurot (19.06.2024 seisuga). Suur osa nõuetest on solidaarkohustus võlgniku juhatuse liikme Kxxxx Kxxxxxxx. Ajutine haldur on leidnud, et võlgniku kohustused ületavad vara, mistõttu on välja kujunenud alaline maksejõuetus. Võlgnikul ei ole oma tegevuse algusest toimunud mingit kasumlikku majandustegevust. Võlgnik alustas põllumajandusliku ettevõtlusega olukorras, kus tal puudusid selleks igasugused vahendid. Vaatamata sellele esitas võlgnik 2022.a avaldusi PRIA-le toetuste saamiseks, kusjuures PRIA on neid taotlusi ka rahuldanud. Mille põhjal, on küsitav. Võlgniku juhatuse liige pole korraldanud võlgniku raamatupidamist. Deklaratsioone MTA-le esitas juhatuse liige ise. Haldur oli seisukohal, et juhatuse liikmel puudus igasugune oskus ja arusaam äriühingu juhtimisest ning sellega kaasnevast vastutusest. Võlgniku juhatuse liige on eksinud kõikide äriseadustikus ja mujal seadusandluses äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmises. Ajutine haldur ei tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Eelduslikult võib võlgnikul olla kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu, aga juhatuse liikmel puudub vara. Tõenäoliselt järgneks sellele juhatuse liikme pankrot. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, mistõttu on pankrotimenetlus võimalik vaid siis, kui võlausaldajad menetlust rahastavad. Kohus määras 18.06.2024.a määrusega deposiiti makstava summa suuruse ja tähtaja. Keegi ei maksnud deposiiti. 15.07.2024 tegi kohus Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada kohtule avaldus võlgniku suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 09.08.2023 teatas Konkurentsiamet, et ei kavatse esitada avaldust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtumääruse põhjendused

PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 170 000 euro ulatuses ja vara nende täitmiseks puudub. Tagasivõidetavad nõuded võivad võlgnikul olla juhatuse liikme vastu, kuid nende maksmapanek on eeldatavalt võimatu, sest juhatuse liikmel puudub vara. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul vara puudub ja selle suurendamiseks ei ole võimalusi ette näha, on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna ei võlgnik ise, ükski võlausaldaja ega ka keegi kolmas isik ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et puuduvad isikud, kes oleks valmis pankrotimenetlust rahastama. Pankrotti pole võimalik välja kuulutada ka põhjusel, et maksejõuetuse teenistus ei esitanud avaldust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena Eeltoodust tulenevalt ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ja lõpetab menetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. 22.05.2024.a määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ning keelas võlgnikul kogu oma vara käsutamise ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta. Kuna edasist pankrotimenetlust ei toimu ning kohus lõpetab menetluse raugemisega, tuleb pankrotiavaldust tagavad abinõud tühistada (TsMS § 386 lg 4). PankrS § 29 lg 8 laused 1-3 sätestavad, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Eeltoodust tulenevalt peab ajutine haldur likvideerima juriidilise isiku seaduses sätestatud tingimustel. Kohus määrab kindlaks ka võlgniku dokumentide hoidja, kelleks tuleb määrata võlgniku praegune juhatuse liige Kxxxx Kxxxxx. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks summas 1503,06 eurot (koos käibemaksuga).

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on 2024.a kuutasu alammääraks 820 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 164 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 10h 15min tasumääraga 120 €/h, kokku 1230 eurot + km. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tehtud ülesanded on olnud vajalikud. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1230 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku on ajutise halduri tasu 1503,06 eurot. PankrS § 146 lg 11 ja § 31 lg 6 lause 3 alusel tuleb ajutisele haldurile teha väljamakse summas 1500 eurot kohtu deposiiti avaldaja poolt tasutud deposiidist. 1500 eurot ületav osa jääb võlgniku kanda. Ajutise halduri taotlusel ja vastavalt PankrS § 23 lg-le määrab kohus, et tasu tuleb maksta ajutise halduri poolt nimetatud büroole. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.