E Ki (K) hagi P Ki (K) ja U Ki (K) vastu kostjate kohustamiseks kogumismahuti hageja kinnisasjalt eemaldamiseks ja hageja omandiõiguse edasisest rikkumisest hoidumiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: E K (isikukood: xxx; elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Joonas Põder (Advokaadibüroo
LEVIN
OÜ; e-post: [email protected]); Kostja I: P K (isikukood: xxx; elukoht xxx); Kostja II: U K (isikukood: xxx; elukoht xxx); Kostjate lepinguline esindaja: (Annika&Raul Consulting [email protected]);
Asja läbivaatamine
Raul OÜ;
Uesson e-post
14.06.2024 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud
2-23-12371 tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagist nähtub, et E Ki (hageja) kinnistul kinnistusregistri registriosaga nr xxx (xxx kinnistu) asub kogumismahuti, mille on sinna ehitatud U ja P K poolt (kostjad), kes on naaberkinnistu kaasomanikud (xxx kinnistu).
2.Kogumismahuti on ehitatud hageja territooriumile, millele hageja pole andnud nõusolekut ja asub seal õigusvastaselt. Kogumismahuti asukoht nähtub jooniselt: xxx
3.Hageja nõuab kostjatelt omandiõiguse rikkumise eest kogumismahuti eemaldamist oma kinnisasjalt AÕS § 89 alusel. Omandiõiguse rikkumine on mis tahes sekkumine omandiõiguse sisu hulka kuuluvasse omaniku õiguslikku või faktilisse mõjupiirkonda, sh mis tahes tegu või tegevusetus, mille mõju avaldub omaniku omandiõiguse piires. Omandiõiguse rikkumise korral eeldatakse, et see on õigusvastane. Hageja ei ole sõlminud kostjatega ühtegi kokkulepet või lepingut, mis oleks andnud aluse kogumismahuti rajamisele hageja kinnisasjale. Kogumismahuti rajamisega sekkusid kostjad õigusvastaselt hageja õiguslikku ja faktilisse mõjupiirkonda, mille tulemusena rikuti hageja omandiõigust. Hageja õigus enda kinnisasja puutumatusele kaalub üles mistahes kostjate huvi jätkata kogumismahuti õigusvastast kasutamist või hoiustamist hageja kinnisasjal.
5.Seoses kostja vastusega märgib hageja järgmist. Hagejale väljastatud detailplaneeringust ei tulene kostjale ühtki subjektiivset nõudeõigust, sh mitte enda kogumismahuti talumise nõudmise nõudeõigust. Kostjate viide PlanS § 131 lg-le 3 on kohatu – vaidlusalune kogumismahuti ei ole avalikes huvides olev tehnorajatis. Ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon ei ole samuti asjassepuutuv – kostjate paigutatud kogumismahuti teenindab eksklusiivselt kostjate elamut ja ei ole ühiskanalisatsiooniga ühendatud.
6.Kostjate faktilised väited on väärad ja tõendamata. Kosjad ei ole tõendanud, et on 1995. kuni 1996. aastal vaidlusaluse mahuti kinnistu omanike nõusolekul rajanud; kostjate esitatud tõenditest ei nähtu sellise väidetava mahuti asukoht ega kinnistu omanike nõusolek. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja või kinnisasja eelnev omanik oleks üheski instantsis kogumismahuti asukoha ja paigutamise heaks kiitnud.
7.AÕS § 158 lg 1 ei kohaldu, sest puudub mistahes alus arvata, et kostjate poolt mahuti enda kinnistu piirides rajamine olnuks võimatu või ülemääraselt kulukas võrreldes selle praegusesse asukohta rajamisega. Kusjuures Riigikohtu selgituste kohaselt vastava kulukuse hindamisel ei arvestata juba rajatud rajatise eemaldamise ja ümbertõstmise kulukusega, vaid lähtutakse olukorrast, milles sellist alles rajama hakataks. Tegemist on
2-23-12371 ebaseadusliku ehitisega, mille kasutamiseks kostjatel õigust ei ole – sellise ehitise talumiseks ei ole hagejal kohustust.
8.Detailplaneering ei näe ega saakski näha hagejale ette kostjate kogumismahuti talumise kohustust, veel vähem kostjatele subjektiivset õigust nõuda hagejalt selle talumist.
9.Kostjad väidavad enda hagivastuse p-s 1.1, et vaidlusalune kogumismahuti on hageja kinnistule paigutatud kostja I ettevõte xxx OÜ poolt aastatel 1995 – 1996. Kogumismahuti paigutamiseks olevat loa andnud K K ning L K. Oma väidete tõendamiseks ei ole kostjad esitanud ühtki asjakohast tõendit. Kostja esitas oma vastuses käsikirjalise dokumendi (lisa 8), mille kohaselt U Vi-nimeline isik „tõendavat,“ et „P K paigaldas oma elamule kanalisatsioonimahuti ja torustikud aastatel 1995-1996, kooskõlastatult K ja L Kiga, kes siis elasid Kide majas.“. Esmalt tuleb täheldada, et kõnealuse dokumendi puhul on selgelt näha, et selle teksti on omakäeliselt kirjutanud teine isik, kui sellele allakirjutanu. Allkiri on lugematu ja stiililt järsem ja nurgelisem, kui käsikirjaline selgitus. On selge, et kui U Vi-nimeline isik sellele dokumendile allkirja andis, olid talle kostjate väited kolmanda isiku poolt juba ette antud. Sellises dokumendis toodud väiteid ei oleks U Vi tunnistajana ülekuulamisel võimalik kasutada, kuivõrd küsimused oleksid läbinähtavalt suunavad – tegemist ei ole U Vi vaid kostjate või nende esindaja selgitustega. Kui kostjad soovivad U Vi isikulise tõendiallikat kasutada, võivad nad kaaluda tema ülekuulamise taotlemist selliselt, et teda oleks võimalik ka ristküsitleda. Sel puhul tuleb L, et kõnealune „selgitus“ on tõendina kõlbmatu või vähemasti ebapiisav. Samuti on kõnealuse dokumendi ehtsus kaheldav. Teisalt ning veel olulisemalt tuleb täheldada, et sellest kirjast ei nähtu vaidlusaluseid ega asjassepuutuvaid asjaolusid. Kõnealune dokument on üldsõnaline ega kannata kriitikat oma sisult ega vormilt. Pole selge, millist mahutit teksti autor silmas pidas, kus see asus, sh täpselt millisel kinnistul ja kus vastaval kinnistul; samuti pole selge, millest järeldas autor K ja L Ki nõusoleku või kooskõlastuse – tegemist on pelga autori hinnanguga või sootuks tema vahendatud kuuldusega. Sarnaselt tunnistaja antud ütlustega ei saa mingi kolmanda isiku antud kirjalikus selgituses sisalduv õiguslik vms hinnang olla asjassepuutuv asjaolu TsMS § 238 lg 1 p 1 tähenduses. Vaidlusalune dokument ei tõenda hageja väidet, et just vaidlusalune hageja kinnistul asuv mahuti oleks paigaldatud 19951996. aastatel K ja L Ki nõusolekul, mistõttu ei saa see olla asjassepuutuv 238 lg 1 p 1 tähenduses. Kolmandaks tuleb täheldada, et K ja L Ki nõusolek, isegi kui selline oleks esinenud, oleks asjassepuutumatu. Nimetatud isikud ei olnud 1995-1996. aastatel kinnistu omanikud ega ei olnud seda ka hilisemal ajal. Nimetatud isikud ei olekski saanud hageja eest anda mistahes heakskiitu vaidlusaluse kogumismahuti paigaldamiseks. Oma 27.11.2023 seisukohas väidavad kostjad jätkuvalt, et tegemist on U Vi selgitustega ega adresseeri hageja vastuväiteid. Kuivõrd kõnealuse kirja on selgelt kirjutanud P. K, siis on täiendavalt kaheldav see, et kõnealune allkiri on ehtne. Siinkohal on võimalik nii materiaalne kui ka intellektuaalne võltsimine – on võimalik, et allkirja pole sootuks andnudki U V, kui ka, et allkirja küll andis U V, kuid ei olnud selle andmisel teadlik nt hiljem P. Ki poolt kirjutatud teksti sisust. Samuti äratab kahtlust allkirja lugematus ja konarlik kirjastiil, mis võib viidata sellele, et tegemist on jäljendusega.
10.Üldisemalt tuleb L, et kostjad ei ole üheski menetlusdokumendis toonud arusaadavalt ja jälgitavalt välja, kus täpselt nimetatud detailplaneeringus või sellega seonduvas lepingus on sätestatud kohustus kogumismahutit taluda ning kuidas sellest saaks tuleneda talumise
2-23-12371 nõudeõigus kostjatele. Samamoodi jääb arusaamatuks see, millist 30.11.2021 lepingust tulenevat kohustust ja kuidas hageja saaks rikkuda – kostjad ei seleta seda. Kostjad seletavad ka ise enda 27.11.2023 menetlusdokumendi p-s 4.1, et detailplaneeringu elluviimine ei ole arendajale kohustuslik. Alles siis, kui seda on asutud ellu viima, siis tuleb selle tegevuse käigus järgida detailplaneeringuga kehtestatud nõudeid. Kostjad ei ole selgitanud ega tõendanud, et hageja oleks asunud detailplaneeringut ellu viima või kuidas selline juba vältav hageja tegevus irduks detailplaneeringus ettenähtust. Selge on aga see, et mistahes konkreetset kohustust, millest kostjatele tuleneks õigus nõuda kogumismahuti talumist, detailplaneeringust ei saakski tuleneda.
11.Riigikohus seletab lahendi nr 2-15-17137 p-s 20: „Kolleegium märgib, et AÕS §-d 158 ja 1581 reguleerisid ja reguleerivad talumiskohustust olukorras, kus tehnovõrk või -rajatis soovitakse rajada võõrale maale, kuid nendest sätetest ei ole võimalik tuletada talumiskohustust olukorras, kus tehnorajatis on hageja kinnisasjale juba rajatud.“ Kuivõrd sel puhul pole kahtlust, et vaidlusalune mahuti juba asub hageja kinnistul, ei saa AÕS §-de 158 ja 1581 kohaldamine kõne alla tulla.
12.Kostjad väidavad enda 27.11.2023 menetlusdokumendi p-s 2.4, et pooltel olevat kujunenud välja tava, mis kohustavat kostjat kogumismahutit taluma. See väide on väär ja tõendamata. Mistahes tava ei ole pooltel välja kujunenud ega saakski olla, kuivõrd kostjad ei ole hagejat teavitanud mahuti olemasolust enne 2018. aastat. Ühtlasi, isegi kui selline tava oleks kujunenud, ei järelduks sellest hageja kohustust kogumismahutit taluda. Sellist talumise alust seadus ette ei näe.
13.Riigikohus on rõhutanud, et omandipõhiõiguse riive on PS §-s 32 sätestatud õigusliku positsiooni igasugune kitsendamine ja omanikule varalise kaotuse põhjustamine (RKÜKo 31.03.2011, 3-3-1-69-09, p 57). Seega on võõra kogumismahuti hageja kinnistul asumine niisamuti hageja omandiõiguse riive; selle õigusliku aluse puudumise korral omandiõiguse rikkumine.
14.Hageja selgitab, et AÕSRS § 152 lg 1 kohaldamise eeldus on see, et vastav tehnorajatis ka sellisena kasutusel oleks. Seda ei ole kostjad tõendanud. Kostjad on selgitanud, et soovivad seada servituuti hageja kinnistule, kuna see on kogumismahuti kasutamiseks vajalik – kuivõrd seda servituuti neil seni ei ole, on ilmne, et kostjad ei ole mahutit seni saanud õiguspäraselt kasutada. Järeldus on ühene: kostjad ei saa ega ole saanud vaidlusalust mahutit õiguspäraselt kasutada, st mahuti ei ole õiguspäraselt kasutuses. Nagu eelnevalt menetluses märgitud, on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-43-06 p-s 15 selgitanud AÕSRS § 152 lg 1 kohaldamise kohta: „Kolleegiumi arvates eeldab rajatise tehnorajatiseks lugemine lisaks tehnorajatise faktilisele kasutamisele või selle võimalikkusele ka rajatise kasutamise õiguslikku võimalikkust ja lubatavust lisaks talumiskohustusele.“ Sel puhul on ilmne, et vähemalt üks eeldustest ei ole täidetud: kostjad on kas ebaseaduslikult kasutanud vaidlusalust mahutit, sest on ise selgitanud, et vajavad selleks ligipääsu hageja kinnistult (millele neil hetkel kasutusõigust ei ole ega pole eelnevalt olnud) või ei ole seda üldse kasutanud. Ühel juhul pole selle mahuti kasutamine õiguslikult võimalik, teisel juhul pole seda faktiliselt kasutatud. Lisaks sellele, et hageja kinnistu mahuti teenindamiseks kasutamise õiguse puudumise tõttu pole mahuti kasutamine õiguslikult võimalik, pole tõendanud kostjad, et kogumismahuti kasutamisele oleks väljastatud kasutusluba või oleks mistahes muu
2-23-12371 õiguslik alus selle kasutamiseks.
15.Oma 27.11.2023 vastuse p-s 2.6.2 väidavad kostjad: „Aastatel 1995-1996 kehtinud regulatsioon ei nõudnud hajaasustusega piirkondades ja uusasumites, kus puudus ühiskanalisatsioon, kogumismahuti paigalduseks projekti. Kuivõrd tollane ehituse regulatsioon ei nõudnud kogumispaagi paigaldamiseks ehitusloa või ehitusteatise olemasolu, siis puudub isegi kehtiva EhS-i regulatsiooni alusel loakohustuseta ehitisele kasutusloa või kasutusteatise nõue.“ Eelnev on vale. 14.06.1995 vastu võetud Planeerimis- ja ehitusseadusse § 58 lg 4 näeb ette: „Ehitist võib hakata kasutama pärast kasutusloa saamist kohalikult omavalitsuselt.“ Kuivõrd kostjad ise väidavad, et mahutit rajati 1995. kuni 1996. aastal, siis on ilmne, et ka kostjate endi käsitluse kohaselt ehitati see ajal, mil Planeerimis- ja ehitusseadus nägi ehitiste õiguspärase kasutamise eeldusena ette kasutusloa saamise. Seega, kuivõrd kõnealusele mahutile ei ole mistahes ajal väljastatud kasutusluba, on selge, et seda ei ole kasutatud ega saa õiguspäraselt kasutada. Selle asjaolu ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-43-06 p-s 15 täheldatu valguses on ilmne, et kostjad ei saa hagejalt nõuda kogumismahuti talumist.
16.Ühtlasi pole jätkuvalt nõuetekohaselt tõendatud see, et just vaidlusalune mahuti sai 19951996 aastal sellesse kohta, kus see käesoleval ajal asub, paigutatud. Esinevad samad probleemid, mis U Vile omistatud kirja puhul (vt hageja 18.10.2023 menetlusdokumendi p 18). O T väidetavast kirjast ei nähtu, kuhu ja milline mahuti paigutati. Kiri ei viita konkreetsele kinnistule.
17.Hageja esitas maamõõtja M O valmistatud skeemi, millest nähtub, et vaidlusaluse kogumismahuti suue asub hagejale kuuluval Xxx kinnistul. Sama kinnitab kohapeal tehtud foto, millelt on nimetatud mahuti suuet näha. Samuti nähtub kõnealuselt fotolt, et plastiktoru ja selle kate, millega mahuti on maapinnaga ühendatud, on uued – plastik ei ole pleekinud ega murenenud. See annab märku, et kogumismahuti ei paigaldatud 1995. aastal, vaid hiljem, või, kui 1995. aastal kogumismahuti esmakordselt paigaldatigi, siis on seda hiljem ümber ehitatud.
18.Kogumismahuti olemasolu Xxx kinnistul on tõendatud järgnevalt: a. kogumismahuti olemasolu Xxx kinnistul on ära näidatud detailplaneeringute joonisel (vt Hagiavalduse Lisa 5 – kostja valmistatud joonis kogumismahutist); b. kogumismahuti olemasolu Xxx kinnistul on kinnitatud erinevates dokumentides (vt XXX vastus 15.11.2023- teabenõue tsiviilasjas nr 2-23-12371, vastus teabenõudele ja päringule p 5), (vt kostja vastus hagile Lisa 4 - XXX küla Xxx kinnistu DP kehtestamine, - 101-Xxx_XXX- 1k- Seletus p 8.5); c. kostja on eelnevalt ise menetluses pidevalt väitnud, et kogumismahuti asub Xxx kinnistul; d. maamõõtja M O koostatud joonisel (Lisa 1 - Reoveekaevu skeem) ja asukohas tehtud fotolt (vt Lisa 2 - foto mahutist) nähtub, et mahuti asub hageja kinnistul vähemalt osaliselt
19.AÕS § 148 ei ole asjassepuutuv. Heausksus AÕS § 148 mõttes tähendab seda, et kinnisasja omanik ei teadnud ega pidanudki teadma, et ta ehitab võõrale kinnisasjale. Antud juhul ei ole kostjad väitnud, et nad ei teadnud, et kogumismahuti rajatakse võõrale kinnisasjale. Vastupidi, kostjad on menetluses pidevalt väitnud, et kogumismahuti rajati Xxx kinnistule L Ki ja K Ki suulisel nõusolekul. Selle tähenduses olid kostjad teadlikud, et rajavad kogumismahuti võõrale kinnistule. Heausksus AÕS § 148 tähenduses ei ole
2-23-12371 teadlikult võõrale kinnisasjale rajamine, sh kui selleks oli väidetav luba. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-136-15 p-s 16 selgitanud: „Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja selgitab, et AÕS § 148 lg 2 mõttes tähendab heausksus seda, et ehitaja (kinnisasja omanik) ei teadnud ega pidanudki teadma, et ta ehitab võõrale kinnisasjale. Samamoodi tähendab AÕS § 148 lg 3 mõttes pahausksus (mis vastandub heausksusele) seda, et ehitaja (kinnisasja omanik) teadis või pidi teadma, et ta ehitab võõrale kinnisasjale. /.../ Praeguses asjas on kohtud tuvastanud, et hagejad teadsid piirdeaeda rajades, et ehitis ulatub üle nende kinnisasja piiri naaberkinnisasjale. Seega ei saa lugeda hagejaid AÕS § 148 lg 2 tähenduses heauskseks. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et hagejal oli üle oma kinnisasja piiri naaberkinnisasjale ehitamiseks naaberkinnisasja omaniku nõusolek. Vastupidi ringkonnakohtu ülaltoodud seisukohaga (nõusolek ei ole käsitatav kokkleppena) leiab kolleegium, et naaberkinnisasja nõusolek on käsitatav võlaõigusliku kokkuleppena, mille sisuks on piirdeaia ehitamise lubamine üle kinnisasja piiri. Samas ei ole selline võlaõiguslik kokkulepe siduv naaberkinnisasja uue omaniku suhtes, kuna see ei lähe üle uuele omanikule.“
20.Kostjad on seisukohal, et hagejal lasub kogumismahuti talumiskohustus, sest hageja on andnud selleks nõusoleku, kui allkirjastas 17.01.2018 Xxx küla Xxx kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu protokolli. Hageja selle väitega ei nõustu. Kostja ei ole kohtule hageja allkirjastatud protokolli esitanud. Isegi, kui hageja selle allkirjastanud oleks, siis ei tuleneks käesolevast protokollist kogumismahuti talumiskohustust. Protokollis p-s 3 on kirjas: „Planeeringut korrigeeritakse ning lisatakse servituudi ala torustikele [.] Mahutite tühjendus peab edaspidi toimuma Xxx kinnistult. Planeeringu joonist korrigeerida, hetkel on joonisel salvkaev.“ Eeltoodust ei nähtu, et hageja oleks nõustunud kogumismahuti enda kinnistul paiknemisega. Protokollis pole isegi täpsustatud, millistest torustikest jutt käib. Kõnealuses protokollis ei selgitata kogumismahuti paiknemise ega talumiskohustuse kohta mitte midagi. Protokollist nähtub hoopis, et mistahes Xxx kinnistut teenindavate mahutite tühjendamine peab toimuma Xxx kinnistu kaudu – sellest järeldub pigem vastupidiselt see, et hageja ei pea taluma kogumismahutite võimaliku kasutamisega seonduvaid häiringuid. Hagejal ei ole mistahes kohustust taluda mahuti asetsemist enda kinnistul ega võimaldada selle teenindamist enda kinnistu kaudu.
21.Hagejale jääb siinkohal arusaamatuks, kuidas tekib hagejale servituutide seadmisega kohustus taluda kogumismahuti enda kinnistul asumist. Kirjeldatud lepingust ei mainita servituutide seadmise kohustust vaidlusalusele kogumismahutile. Lisaks ei ole detailplaneeringu seletuskirjas sätestatud kogumismahuti talumiskohustust või kohustust seada kogumismahuti talumiseks servituut. Kõnealuse lepingu p-s 5.6.7 on hageja nõustunud tasuta teeservituudi seadmisega tähisega posits. 9 ja posits. 18, mis ei ole kuidagi seotud kogumismahutiga, kuivõrd kogumismahuti asub pos 7. Detailplaneering ja selle menetlus ei ole hageja kinnistule paigaldatud kogumismahutiga seotud. Nagu märgitud, ei saa detailplaneeringust kostjatele niikuinii tuleneda subjektiivset õigust nõuda hagejalt enda paigaldatud kogumismahuti talumiseks. Notariaalne leping on sõlmitud Xxx valla ja hageja vahel ning kostjad ei ole selle lepingu poolteks. See tähendab, et detailplaneeringu elluviimisega seonduvat saab hagejale ette heita ainult Xxx vald kui lepingupool ning seda ka alles 10. aasta möödumisel alates detailplaneeringu kehtestamisest. Seega on kostjate väited, et detailplaneering kohustab hagejat õigusvastast kogumismahutit oma kinnistul taluma, väärad ja asjakohatud.
2-23-12371
22.Riigikohus seletas lahendi nr 3-2-1-43-06 p-s 15: „Kolleegiumi arvates eeldab rajatise tehnorajatiseks lugemine lisaks tehnorajatise faktilisele kasutamisele või selle võimalikkusele ka rajatise kasutamise õiguslikku võimalikkust ja lubatavust lisaks talumiskohustusele.“ Kostjad ei ole põhistanud ega tõendanud, et neil oleks õiguslik alus või kasutusluba vaidlusaluse mahuti kasutamiseks. Kuna neil puudub ligipääs hageja kinnistule, kus mahuti asub, ning neil ei ole olnud ka eelnevat kasutusõigust, ei saa nad mahutit õiguspäraselt kasutada. Seega ei saa AÕSRS § 152 lg 1 kohalduda. Kostjad on menetluse vältel väitnud, et mahuti rajati 1996. aastal ehk enne hageja maa esmakinnistamist. See väide on väär või asjassepuutumatu. Isegi kui mahuti esmakordselt rajati 1996. aastal, on ilmne, et tänaseks seda väidetavalt 1996. aastal rajatud mahutit hageja kinnistul ei asu. Seda tõendavad kohapeal tehtud fotod, millest nähtub, et mahutiga ühendatud torustik on sedavõrd heas seisus, et ei ole usutav, et see on ca 30 aastat vana. Samuti nähtub täiendavalt, et kostjad ei ole tegelikkuses kõnealust mahutit asunud kasutamagi või on seda teinud õigusvastaselt. Nimelt nähtub kohapeal tehtud fotolt, et mahuti suue asub hageja kinnistul ja seda eraldab kostja kinnistust võrkaed. Selle valguses on ilmne, et kostjad ei ole kõnealust mahutit ka enda kinnistu kaudu teenindanud, st seda kasutanud. On ilmne, et kõnealune mahuti ei ole tehnorajatis AÕSRS § 15 2 lg 1 tähenduses.
23.1995. aastal ei toimunud Xxx kinnistul vaidlusaluse kogumismahuti paigaldamist. 1995. aastal kinnistust tehtud aerofotodelt nähtub, et kinnistul ja selle piiril ei tehtud kaevetöid. Xxx kinnistust hiliskevadel-suvel tehtud fotodelt (puud on lehes) nähtub, et Xxx kinnistu läänekülg on piiratud puudest, st neid ei ole kaevetöödeks maha raiutud ega muul moel kahjustatud. Samuti pole näha rasketehnika tekitatud lähenemisteid, mis oleks eelduslikud kogumismahuti kinnistu piirile toimetamiseks ja kaevetööde teostamiseks. Hageja sai Xxx kinnistu omanikuks 1994. aastal, mil Xxx vallavalitsus tegi otsuse asjakohane õigusvastaselt võõrandatud maa omandireformi raames tagastada. Kuivõrd hageja maale oli ehitatud võõras elamu, jäeti see koos 0,15 ha maaga K Kile, kostja I isale. Otsuses märgitud xxx jagati seeläbi Xxx, Xxx ja xxx kinnistuteks.
24.Kostjate väide, et kogumismahuti kinnistule 1995. aastal heauskselt ja kolhoosi esimehe G A nõusolekul rajati, on eelneva valguses vale. Kinnistu tagastati hagejale juba 1994. aastal. Kinnistute piirid määrati kindlaks 1998. aastal. Ajalooliselt on Xxx kinnistu piirid olnud väiksemad, kui need on käesoleval ajal. Kuigi 1994. aasta otsusega jäeti K Kile 1500 m 2 pindalaga määda, siis 1998. aastal piiri kindlaks määramisel võimaldati Xxx kinnistu omanikul ca 500 m2 maa võrra enda kinnistut nö laiendada – 1998. aasta eksplikatsioonikaardi järgi on Xxx kinnistu pindala 2081 m2. Enne piiriküsimuse lahendamist oli Xxx kinnistu omanik juba enda valduses oleva maa võrkaiaga ümbritsenud ja ajalooliselt oli Xxx kinnistu õueala veel väiksem. Piiriläbirääkimiste tulemusel ei laiendatud Xxx kinnistu piire lääne suunas, st tänasel päeval kogumismahuti suunas, kuigi see kostjate väitel juba alates 1995. aastast samas kohas on asunud. On ilmne, et kui Xxx kinnistu omanikud ei soovinud 1998. aastal kinnistu piire selliselt seada, et kogumismahuti asukoht nende kinnistule jääks, siis
2-23-12371 kogumismahutit 1998. aastal vastavas kohas ka ei olnud. Vähemasti nähtub Xxx kinnistu omanike käitumisest 1998. aastal, et selle olemasoluga ei ole arvestatud.
25.See, et plastik aastate jooksul päikese käes pleegib, on üldtuntud asjaolu. Samuti on üldtuntud asjaolu, et plastikelemendid määrduvad loodusolude tõttu (rahe, happeline vihm, õietolm jne). Plastikus sisalduva pigmendi pleekimine ja elemendi määrdumine ei ole protsess, mis võtaks aastasadu, nagu väidavad kostjad enda 07.04.2024 menetlusdokumendi p-s 2.12. Sellist pleekimist ega määrdumist, mis oleks ootuspärane ca 30 aastat samas kohas olnud plastikelementide suhtes, vaidlusaluse kogumismahuti plastikelementide osas ei nähtu.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
26.Kostjad leiavad, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Ajavahemikul 1995 – 1996 on P K ́i (Kostja I) ettevõte xxx OÜ rajanud Xxx valla Xxx kinnistu (katastritunnus xxx) kogumismahuti enda kinnistuga piirnevale Xxx maaüksusele, mis kuulus kuni 17.02.1999 riigile. Xxx kinnistu (katastritunnusega xxx) esmakinnistamine on toimunud 17.02.1999, mil kanti selle omanikuna kinnistusregistrisse E K.
27.Detailplaneering on vastu võetud Xxx Vallavalitsuse 16.04.2015 korraldusega nr xxx. 17.01.2018 aset leidnud Xxx küla Xxx kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu käigus on huvitatud isik E K mh nõustunud ning kinnitanud alljärgnevat: a. kuna Xxx kinnistu omaniku kanalisatsioonimahuti asub planeeritaval alal ning puudub mahutile ligipääsuks hooldustee, siis on detailplaneeringust huvitatud isik E K 17.01.2018 Xxx Vallavalitsusega kokku leppinud detailplaneeringu korrigeerimise ning lisama servituudi ala torustikele. Mahutite tühjendus peab edaspidi toimuma Xxx kinnistult. Planeeringu joonist korrigeerida, hetkel on joonisel salvkaev (Lisa2. 17.01.2018 Vallavalitsuse protokoll, lk 1, p 2 ja 3) b. planeeritavale alale jääb mh Xxx kinnistu (katastritunnus xxx). (Lisa4. Xxx küla Xxx kinnistu DP kehtestamine1, xxxx-DP-1k-Seletus, lk 5, p 3.1). Xxx kinnistul asub Xxx kinnistu kogumismahuti, ulatusega ca 1 m kinnistu piirist. Planeeringulahendus näeb mahutile ette 2 m ulatusega kuja. Mahuti tühjendus peab edaspidi toimuma läbi Xxx kinnistu. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele Asjaõigusseaduse § 158 sätted.
28.Xxx kinnistul asub kostjatele kuuluv elamu (Ehitisregistri kood xxxx), mis on kasutusele võetud 1937. a. 1995/1996 aastatel Xxx kinnistule rajatud Xxx kinnistu kogumismahuti ja osa selle torustikust on Xxx kinnistu elamu eesmärgipäraseks kasutamiseks ning majandamiseks vajalikud. Seega on täidetud AÕS § 158 lg 1 sätestatud eeldused eelnimetatud rajatiste talumiseks Xxx kinnistul.
29.Hageja on Xxx Vallavalitsuse protokollis juba 17.01.2018 kinnitanud, et on teadlik Xxx kinnistu kogumismahuti paiknemisest planeeritaval Xxx kinnistul. Ühtlasi on E K eelnimetatud protokolliga nõustunud planeeringut ja selle joonist korrigeerima ning lisama servituudi ala torustikele ja mahutile. Hageja on võtnud huvitatud isikuna, s.o detailplaneeringu koostamise taotlejana endale Xxx kinnistu kogumismahuti talumiskohustuse. Ajavahemikul 1995/1996 on toonasele riigimaale (praegusele Xxx kinnistule), mis on esmakinnistatud 17.02.1999, andnud P K ́ile Xxx kinnistu kogumismahuti rajamiseks
2-23-12371 suulise loa hageja vend K K ning E K ́i ema L K, kes koos õe perega kõnealusel kinnistul elasid (U V ́i selgitus).
30.Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe, mille alusel on E K võtnud kohustuse mh korrigeerida DP joonistel ja koondplaanil kajastatud Xxx kinnistu salvkaevu kogumismahutiks, kuid E K ei ole eelmärgitud kohustust täitnud.
31.Isegi kui eeldada, et E K ́i hagiavalduses väljatoodud väited on objektiivsed, mida need ei ole, siis AÕSRS § 152 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või - rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Xxx kinnistu kogumismahuti ning selle torustik on rajatud ajavahemikul 1995/1996, kuid Xxx kinnistu esmakinnistamine on toimunud 17.02.1999, mistõttu tuleb hagejal taluda Xxx kinnistu kogumismahutit ja selle torustikku Xxx kinnistul.
32.E K on asunud Xxx kinnistu detailplaneeringut ellu viima, mistõttu on selle tingimuste realiseerimine hagejale kohustuslik (Riigikohtu 05.03.2019 otsus kohtuasjas nr 3-13-385, p 12, teine lõik). E K on talunud kostjate poolt reformimata riigimaale osaliselt rajatud kogumismahutit alates 17.02.1999, s.o 24-aastat, mida saab pidada poolte vahel väljakujunenud tavaks. Aaastatel 1995-1996 kehtinud regulatsioon ei nõudnud hajaasustusega piirkondades ja uusasumites, kus puudus ühiskanalisatsioon, kogumismahuti paigalduseks projekti. Kuivõrd tollane ehituse regulatsioon ei nõudnud kogumispaagi paigaldamiseks ehitusloa või ehitusteatise olemasolu, siis puudub isegi kehtiva EhS-i regulatsiooni alusel loakohustuseta ehitisele kasutusloa või kasutusteatise nõue. Aastatel 1995-1996 kehtinud ehitusregulatsiooni järgi tuli reovee kanaliseerimine lahendada mahuti paigaldamise teel võimalikult loogilisse ning sobilikku asukohta. Kuna Xxx maaüksusel paiknesid WC ja aia vahel peenrad, marjapõõsad ja õunapuud, siis osutus kõige sobilikumaks mahuti paigaldamise asukohaks sel ajal veel Xxx Kolhoosi haldusalas oleva põllu vaheline tühermaa. Kogumismahuti paigaldamiseks on kostjad luba küsinud ka Xxx Kolhoosi esimehelt G A ́ult, kes selleks loa andis.
33.Hageja viide Ehitisregistri andmetele on seda kummastavam, et Ehitisregistri andmetel on üksnes informatiivne ja statistiline tähendus. (EhS § 61 lg 1). Pealegi omab kostjate elamu nii veevarustust kui kanalisatsiooni, kusjuures kanalisatsiooni olemasolust kostjate elamus on hageja teadlik alates Xxx kinnistu omandamisest 17.02.1999 ehk üle 24 aasta. Xxx kinnistu kogumismahuti on Xxx kinnistu kasutusloaga elamu eesmärgipäraseks kasutamiseks ning majandamiseks vajalik. Seega on täidetud AÕS § 158 lg 1 sätestatud eeldused eelnimetatud rajatise talumiseks Xxx kinnistul. Kogumispaagi asukohas ei võimalda kehtiv detailplaneering hagejale ehitusõigust, mistõttu ei riiva pinnases paiknev Xxx kinnistu kogumispaak hageja omandiõigusi. Kogumispaagi teisaldamine või uue kogumispaagi rajamine ning selle Xxx kinnistu elamuga ühendamiseks / teenindamiseks tarviliku torustiku ehitamine teise kohta on Kostjatele ebamõistlikult kulukas ning seda ei näe ette kehtiv detailplaneering ega 30.11.2021 notariaalakt.
2-23-12371
34.Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostjatele kuuluva xxx kinnistu kogumismahuti paikneb Xxx kinnistul, siis ei ole tõendatud E K ́i väidetava omandiõiguse rikkumine, mistõttu on hagi alusetu. Hageja ei ole detailplaneeringu kehtestamisel ega selle järgselt kostjatele, kes on E K ́ile kuuluva Xxx kinnistu piirinaabrid, piiriprotokolli kooskõlastamiseks esitanud, siis tõusetub küsimus, millisel õiguslikul alusel saaks hageja üldse tõendada Xxx kinnistu kogumismahuti väidetavat Xxx kinnistul paiknemist kui kinnistute piirid ei ole piirinaabrite vahel nõuetekohaselt kooskõlastatud. Xxx kinnistuga piirneva Xxx kinnistu piiride paiknemine ei ole hageja poolt tõendatud, mistõttu ei ole teada, kas ja millises ulatuses Xxx elamu teenindamiseks 1995-1996 rajatud kogumiskaev üldse Xxx kinnistule ulatub.
148.Xxx kinnistu kogumismahuti on rajatud heauskselt, mistõttu peab E K seda taluma. Kui hageja tõendab, et xxx kinnistu kogumismahuti asub Xxx kinnistul, siis on hagejal võimalik taotleda kostjatelt kokkuleppelist hüvitist, kuid mitte kogumismahuti eemaldamist.
36.Alusetu on hageja väide, nagu kohalduks AÕSRS § 152 lg 1 antud õigusvaidluses üksnes juhul, mil kostjad tõendaksid kogumismahuti kasutamist hageja ees kogumismahuti tühjendamist tõendava dokumentatsiooni alusel.
37.Hageja on väitnud, et sai esmakordselt teada vaidlusaluse kogumismahuti enda kinnistul asumise kohta 17.01.2018 Xxx kinnistu avaliku väljapaneku avalikul arutelul. See on eluliselt on väheusutav. Xxx küla Xxx kinnistu detailplaneering algatati Xxx Vallavalitsuse 01.06.2011.a korraldusega nr xxx. Xxx Vallavalitsuse 28.09.2017 korraldusega nr xxx võeti Xxx küla Xxx kinnistu detailplaneering teistkordselt vastu ning suunati avalikule väljapanekule. Seega pidi hageja olema juba 01.06.2011 teadlik Xxx kinnistul paiknevatest ehitistest. Isegi kui hageja oleks viidanud Maa-Ameti kaardirakendusele, siis on ka see üksnes informatiivne, mitte ametlik kinnistute piire tõendav dokument. Maamõõtja koostatud skeem ei ole asjakohane mõõdistusdokument, vaid ühe inimese väidetav seisukoht. Maamõõtja Marja Osa digiallkirjastatud skeem ei ole käsitletav nõuetekohase piiriprotokollina järgevatel põhjustel: tegemist ei ole piiriprotokolliga; skeem ei ole kinnistute vahelise piiri asukoha mõõdistusdokument, vaid maamõõtja poolt arvutis koostatud subjektiivne ning kinnistute vahelisi piire, sh kogumispaagi paiknemist mittetõendav joonis. Sellise joonise võib koostada igaüks. skeemil puuduvad andmed, millises süsteemis on maamõõtja piiri mõõdistanud. Pealegi ei saaks seda infot skeemil olla, kuna maamõõtja ei ole piire mõõdistanud ega neid (nõuetekohaselt) tähistanud. fotol ning skeemil puuduvad piiripunktid. Fotol olev aed ei tähista kinnistute tegelikke piire. kõnealusel skeemil puuduvad hageja enda ning kostjate, kui Xxx maaüksuse piirinaabrite allkirjad, mistõttu ei ole kostjad sellega nõustunud. hageja ei ole detailplaneeringu kehtestamisel ega selle järgselt kostjatele, kes on E K ́ile kuuluva Xxx kinnistu piirinaabrid, piiriprotokolli kooskõlastamiseks esitanud, mistõttu ei ole hageja tõendanud Xxx kinnistu kogumismahuti väidetavat osalist Xxx
38.Alusetu on hageja väide, justkui oleks ta saanud Xxx kinnistu omanikuks 1994a. AÕS § 119 kohaselt saadakse kinnisomand pärast kinnisasja omandamise tehingut, st tehingut, millega kohustutakse omandama (ostja) või võõrandama (müüja) kinnisasja. Kinnisasja omandamise tehing peab olema notariaalselt kinnitatud. Kinnistusraamatust nähtub, et hageja on saanud Xxx kinnistu omanikuks alles 17.02.1999, mitte 1994.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
39.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
40.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: hagejale kuulub Xxx kinnistu, mis on esmakinnistatud 17.02.1999; kostjatele kuulub Xxx kinnistu, mis on Xxx kinnistu naaberkinnistu.
42.Kostjad vaidlevad hagile vastu ning kokkuvõtlikult märgivad, et: (i) hageja ei ole tõendanud, et kogumismahuti asub hageja kinnistul; (ii) pinnases paiknev kogumispaak ei riiva hageja omandiõigust; (iii) kogumispaagi teisaldamine või uue kogumispaagi rajamine ning selle Xxx kinnistu elamuga ühendamiseks / teenindamiseks tarviliku torustiku ehitamine teise kohta on kostjatele ebamõistlikult kulukas (iv) nõue on välistatud, kuna hageja on kohustatud Xxx maaüksusel Xxx kinnistu kogumismahutit taluma 30.11.2021 notariaalakti, 25.05.2022 kehtestatud detailplaneeringu, AÕS § 158 ning AÕSRS § 152 lg 1 alusel; (v) nõude välistab AÕS § 148.
43.Hageja nõude õiguslikuks aluseks on AÕS § 89 lg 1, mille kohaselt on omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõude esitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: hageja on omanik; rikutakse hageja omandiõigust (AÕS § 68 lg 1 - rikkumine takistab või piirab omanikul asja vallata, kasutada või käsutada, samuti PS-ga kaitstud omaniku õigused; rikkumine ei tohi olla seotud valduse kaotusega); rikkumine peab tulenema kostjate tegevusest (kostjate tegu või tegevusetus, mis toob kaasa hagejale kahjuliku tagajärje, st põhjuslik seos rikkumise toimepanija ja tagajärje vahel). Tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise nõude puhul lisandub eeldusena oht, et
2-23-12371 rikkumine võib korduda (RKTKo nr 3-2-1-104-12, p 10). Nõude rahuldamiseks peavad lisaks eeltoodud eelduste esinemisele puuduma nõuet välistavad asjaolud (AÕS § 89 ls 3 – omanik on kohustatud rikkumist taluma). Omandiõiguse rikkumine eeldab õigusvastasust, kusjuures õigusvastane ei pea olema mitte omandiõiguse kaasa toonud tegu või tegevusetus, vaid teo või tegevusetuse tulemusena tekkinud seisund (Asjaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, lk 405, p 3.2.2.a). Kõik omandiõiguse rikkumised ei anna siiski omanikule õigust esitada AÕS § 89 tulenevat nõuet. Oma eesmärgi kohaselt on AÕS § 89 suunatud kestva omandiõiguse rikkumise kõrvaldamisele või ähvardavast omandiõiguse rikkumisest hoidumisele. Sätte selline eesmärk piirab eelkõige selle alusel tekkivate nõuete sisu (Asjaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, lk 405, p 3.2.2.b). Omand on AÕS § 68 lg 1 järgi isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Seega on igal omanikul põhimõtteliselt õigus vallata ja kasutada oma omandit enda äranägemise järgi ning tema õigusi piiravad üksnes teiste omanike või muude isikute õigused või üldised huvid tervikuna (vt ka Riigikohtu 13. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-04, p 13; 11. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 13). Kinnisomandi kitsendused on AÕS § 140 järgi seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. Seadusjärgse kitsenduse aluseks peab olema seadus ja selline kitsendus võib olla seatud üldsuse huvides (n-ö avalik-õiguslik või avalik kitsendus) või konkreetsete isikute (nt naabrite) huvides (eraõiguslik kitsendus). Seadusjärgne kitsendus kehtib AÕS § 141 lg 1 järgi igakordselt kõigi isikute suhtes kinnistusraamatusse kandmata.
44.Kostjad leiavad, et vaidlusalune kogumismahuti ei asu hageja kinnistul. Hageja ja ka kohus on vastupidisel seisukohal. Kogumismahuti paiknemist osaliselt hageja kinnistul on varasemalt kinnitanud ka kostjad ise, kuid on vaidluse käigus vastuoluliselt oma positsiooni muutnud. Kogumismahuti paikneb (vähemalt osaliselt või täielikult) hageja kinnistul, mida kinnitab maamõõtja skeem (dtl 528) ja detailplaneeringu skeem (vt käesoleva otsuse asjaolude kirjelduse p 2). Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et kogumismahuti asuks üksnes nende kinnistul, mistõttu jätab kohus vastuväitega arvestamata. Asjakohatu on menetlusosaliste vaidlus piiriprotokollide kinnitamise ja paiknemise osas. Maa-ameti andmed piiride paiknemise kohta on tõepoolest informatiivsed, kuid annavad kõige täpsema ja ajakohasema seisu maakatastris registreeritud katastriüksuste üldandmete kohta. Vastupidist peab tõendama menetlusosaline, kes vastuväite on esitanud.
45.Kostjad leiavad, et hagejal on kogumismahtu talumiskohustus AÕS § 158 ning AÕSRS § 152 lg 1 alusel. Puudub vaidlus, et kogumismahuti on täna olemas ja see on lokaalne rajatis, st see on vajalik üksnes kostjate elamu ja majapidamise teenindamiseks ning see ei ole osa suuremast tehnovõrgust. Puudub vaidlus ka selles, et kinnistusraamatusse ei ole kogumismahutiga seonduvalt kandeid tehtud. AÕS § 158 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal
2-23-12371 maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või sUseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Sama paragrahvi teine lõige nägi ette, et eelnimetatud juhul võis kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Riigikohus on märkinud, et AÕS § 158 kui ka § 158 1 lähtuvad eeldusest, et tehnorajatist ei ole veel ehitatud, vaid seda alles hakatakse võõrale kinnisasjale rajama (RKTKo nr 2-1517137, p 15). Sama lahendi p-is 19 on Riigikohus lisanud: „Seega ei näinud 3. juulil 2007 kehtinud ega näe ka praegu kehtivad AÕS §-d 158 ega 158 1 ette üldist seadusest tulenevat talumiskohustust, vaid andsid üksnes õiguse nõuda teatud olukorras piiratud asjaõiguse või sundvalduse seadmist.“ Käesoleval ei ole vastavat nõuet kohtu menetluses, mistõttu ei ole viidatud sätted asjakohased. Liiati ei ole tegemist seadusest tuleneva talumiskohustuse alusnormidega. Seega ei välista AÕS § 158 hageja nõuet. AÕSRS § 152 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Sätte eesmärk on tagada enne omandireformi läbiviimist väljakujunenud olukorra säilimine. Tegemist on kinnisomandi vahetu seadusjärgse kitsendusega. AÕSRS § 152 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -rajatise omaniku kulul. Olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste kõrvaldamiseks on omaabi keelatud. Seega nõude lahendamiseks peab kohus analüüsima, millal on hageja kinnistu esmakinnistatud ning millal on vaidlusalune kogumismahuti rajatud. Hagejale kuuluv Xxx kinnistu on esmakinnistatud 17.02.1999 (dtl 36 – kinnistusraamatu väljavõte). Pooled vaidlevad, millal on kõnealune kogumismahuti rajatud. Kostja märgib, et kogumismahuti on rajatud 1995-1996, hageja märgib, et see on tõendamata ja tegelikkuses on mahuti paigutatud oluliselt hiljem. Kostjad tuginevad U. Vi kirjalikule seletusele (dtl 334). Hageja on väitnud, et tõend ei ole U Vi kirjutatud, vaid tõenäoliselt kostja I poolt kirjutatud. Kostjad kinnitavad, et selle on allkirjastanud U V. Kui isik väidab, et dokumendile alla kirjutanud keegi teine kui dokumendis või sellele tugineva poole väites märgitud isik, siis on tegemist dokumendi ehtsuse vaidlustamisega TsMS § 277 mõttes. Sellisel juhul piisab dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 mõttes isiku samast väitest, sest isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi. Hageja on dokumendi ehtsuse vaidlustanud ja seda põhistanud. Vaatamata kohtu sellekohasele selgitustele ei ole kostjad pidanud vajalikuks tõendi ehtsuse kinnitamiseks käekirjaekspertiisi taotlust esitada. Seega leiab kohus, et tõendi ehtsus ei ole tõendatud, mistõttu jätab kohus sellega arvestamata. Kostjad tuginevad mh O. T kirjalikele seletustele (dtl 476 ja 517), kust nähtub, et isik aitas
2-23-12371 aastatel 1995-1996 kostjal I kogumismahutit kinnistule paigaldada. Isik andis kohtuistungil tunnistajana ütlusi (dtl 671 – istungi protokoll, alates ajamarker 00:07:03), kus kinnitas, et 1995. a kevad-suvel aitas ta vaidlusalust kogumismahutit paigaldada. Tunnistaja kirjeldas tööde kulgemist ja sisu ning enda panust. Samuti kirjeldas tunnistaja seda, kuhu kogumismahuti paigaldati. Kohtul puudub põhjus tunnistaja ütlustes kahelda, mistõttu loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalune kogumismahuti on paigaldatud enne maa esmakinnistamist. Hageja on esitanud tõendeid (dtl 573-574 - aerofotod), kust peaks nähtuma, et kõnealusel ajal kinnistul kaevetöid ei teostatud. Arvestades fotodelt nähtuvat, ei ole kohtu hinnangul võimalik neilt tuvastada, kas kinnistul toimusid kaevetööd või mitte. Fotode kvaliteet ei ole selleks piisav. Samuti ei ole kostjad ega tunnistaja märkinud, et kogumismahuti paigaldamiseks oleks olnud tarvis eemaldada puid jms kinnistul paiknenud haljastust, mistõttu on hageja sellekohased viited ja seosed aerofotodelt nähtuvaga asjakohatud. Liiati ei ole täpselt esile toodud, mil kõnealused aerofotod tehtud on. Seega ei ole hageja vastuväide viidatud tõenditega tõendatud. Hageja on ka viidanud, et mahutist tehtud fotod (dtl 530) pinnalt peaks saama järeldada, et see on paigaldatud pärast maa esmakinnistamist või vähemalt oluliselt hiljem kui kostjad väidavad. Kohus möönab, et fotodelt nähtuvad rohelised kaaned ei ole tõenäoliselt ajastukohased ega ole vastavuses ka tunnistaja antud kirjeldusega (malmist kaaned), kuid eeltoodu ei anna tõsikindlat alust järeldamaks, et hageja väide peab paika. Kostjad on selgitanud, et malmist esialgsed kaaned on vahetatud hiljuti plastikkaante vastu, et neid oleks lihtsam ära võtta ja paaki tühjendada. Asjakohatu on ka hageja viide, et talumiskohustuse seisukohalt on oluline, et kogumismahutit kasutatakse. Hageja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-43-06 (p 15) on tehnorajatise faktilise kasutamise või selle võimalikkuse ja rajatise kasutamise õiguslikku võimalikkust ja lubatavust analüüsitud, kuivõrd esines vaidlus, kas mingit rajatist on võimalik tehnorajatiseks lugeda. Käesolevas tsiviilasjas selline vaidlus ei tõusetunud – puudub vaidlus, et kogumismahuti puhul on tegemist tehnorajatisega, mille eesmärgiks on kostjate kinnistul paikneva elamu teenindamine seoses reovee kanaliseerimisega. Asjakohatud on ka viited sellele, et kogumismahutit ei kasutata – hageja on esitanud paljasõnalise vastuväite ega ole esile toonud ega tõendanud, et kanalisatsioon toimuks kostjate kinnistul mingil teisel viisil. Hageja on küll väitnud, et kogumismahuti on ebaseaduslik, kuid hageja viidatud kohtulahendist tuleneb põhimõte, et talumiskohustus võib puududa, kui tehnorajatise sihtotstarbeline kasutamine on õiguslikult võimatu (nt seda takistab kolmanda isiku õigus, seda ei ole võimalik tühjendada vms). Selliseid asjaolusid ei ole esile toodud, mistõttu jätab kohus hageja vastuväite kõrvale.
46.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagejal on vaidlusaluse kogumismahuti talumiskohustus AÕSRS § 152 lg 1 alusel, mistõttu puudub kostjatel kohustus selle eemaldamiseks. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei pea eeltoodu tõttu vajalikuks analüüsida teisi kostja väiteid, mis puudutavad võimalikke talumiskohustuse aluseid (detailplaneering, hageja ja valla vahel sõlmitud leping, AÕS § 148, ümberpaigutamise ebamõistlikkus).
2-23-12371
47.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
48.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kohus jätnud hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
49.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
50.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.