Eesistuja Gea Lepik, liikmed Kairi Piirisild ja Liis Arrak
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. august 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-17798
Kohtuasi
X hagi Y ja W vastu kulutuste ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. aprilli 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6909,55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja W (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 20. aprilli 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-17798 osas, millega maakohus jättis hagi kulutuste 1763,62 euro ja kahju 504,28 euro hüvitamise ning nendelt summadelt arvestatud viivise nõuetes rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista Ylt ja Wlt solidaarselt X kasuks välja aia ehitamisel kantud kulutuste hüvitis 1763,62 eurot ja kahjuhüvitis 504,28 eurot, ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva (9. august 2024) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 444,51 eurot ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 2267,90 eurot (1763,62 + 504,28) alates 10. augustist 2024 kuni põhinõude täitmiseni. Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 64,55% X kanda ja 35,45% solidaarselt Y ja W kanda.
2.Jätta Harju Maakohtu 20. aprilli 2023. a otsus muutmata osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata kulutuste 3625,10 euro ja kahju 504,73 euro hüvitamise ning nendelt summadelt arvestatud viivise nõuetes.
2-22-17798
3.Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 64,55% X kanda ja 35,45% solidaarselt Y ja W kanda.
5.Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus:
5.1.Rahuldada hagi osaliselt.
5.2.Mõista Ylt ja Wlt solidaarselt X kasuks välja aia ehitamisel kantud kulutuste hüvitis 1763,62 eurot ja kahjuhüvitis 504,28 eurot, 9. augusti 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 444,51 eurot ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 2267,90 eurot alates
10.augustist 2024 kuni põhinõude täitmiseni.
5.3.Jätta hagi rahuldamata kulutuste 3625,10 euro ja kahju 504,73 euro hüvitamise ning nendelt summadelt arvestatud viivise nõuetes.
5.4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 64,55% X kanda ja 35,45% solidaarselt Y ja W kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 25. novembril 2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja I) ja W (kostja II) vastu, milles palus mõista kostjatelt hageja kasuks välja hüvitis kantud kulutuste eest 5388,72 eurot ja kohtueelsete õigusabikulude eest 1009,01 eurot, samuti võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivis nimetatud summadelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Krei külas asuv Lepiku kinnistu. Lepiku kinnistu naaberkinnistu on Peetrivilla kinnistu. OÜ OX Invest ostis 2021. a oktoobris Peetrivilla kinnistu ja hakkas 2021. a detsembris ehitama kinnistule maja, eesmärgiga see maha müüa. Maja Peetrivilla kinnistul ehitati sisuliselt hageja aiamaa vastu. Privaatsuse tagamiseks soovis hageja rajada kahe kinnistu vahele piirdeaia. Sellest teavitati ka OÜ-d OX Invest. 17. jaanuaril 2022 esitas hageja ehitisregistrisse teatise piirdeaia rajamise kohta ja hakkas aeda ehitama asendiskeemis näidatud kohale. Eelnevalt oli hageja lasknud projekteerijal teha aia vaated. Aed sai valmis 2022. a aprillis. Sel ajal sõlmiti ka Peetrivilla kinnistu ostu-müügileping ning kinnistu uuteks omanikeks said kostjad. Hagejale teadaolevalt olid kostjad sõlminud eellepingu kinnistu ostuks juba 2021. a detsembris.
1.2.Kinnistu uute omanikena lubasid kostjad tasuda pool piirdeaia ehitamisel kantud kulutustest. 26. augustil 2022 peetud sõnumivestlusest hageja ja kostja I vahel nähtub, et kostja 2 (15)
2-22-17798 I oli nõus aia ehitamisele tehtud kulutused hüvitama. Seega olid hageja ja kostja I jõudnud kokkuleppele, et kumbki naabritest tasub 50% tehtud kulutustest. Hageja väljastas 12. septembril 2022 kostjale I arve, mille tasumisest kostja I keeldus. Hageja pidas kostjatega kohtueelseid läbirääkimisi ja esitas mh nõudekirja kulutuste hüvitamiseks ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks, millele kostja I ka vastas.
1.3.Hageja nõuab kostjatelt asjaõigusseaduse (AÕS) § 151 lg 3 alusel kulutuste hüvitamist summas 5388,72 eurot.
1.3.1.Vaidlusalune aed hageja ja kostjate kinnisasjade vahel on piirirajatis AÕS § 151 lg 1 mõttes. Aed asub hagejale kuuluval kinnistul. Sõltumata aia asukohast, on see AÕS § 151 lg 1 järgi siiski poolte ühiskasutuses. Kuna aeda kasutavad privaatsuse tagamiseks mõlemad naabrid, tuleb neil AÕS § 151 lg 3 kohaselt võrdselt kanda aia korrashoiukulud. Hageja leiab, et säte reguleerib analoogselt ka piirirajatise rajamiseks tehtud kulutuste kandmist.
1.3.2.Aia projekt telliti projekteerijalt, kuid aia ehitas hageja ise, sest on elukutselt ehitaja. Aia ehitamiseks kasutati hagejale varasemalt kuulunud töövahendeid ja materjale, kuid soetati ka uusi materjale ja laenati vajalikke tööriistu (aiapostid, tsement, terrassikruvid, puitmaterjalid, maapuur). Seetõttu ei ole hagejal aia väärtuse hindamiseks kõiki vajalikke kuludokumente. Hageja tellis aia väärtuse tuvastamiseks eksperthinnangu Eritex Invest OÜ juhatuse liikmelt Raivo Kokserilt, mille kohaselt on aia väärtus 10 777,44 eurot. Kuna pooltel tuleb kanda aia ehitamiseks tehtud kulud AÕS § 151 lg 3 järgi võrdselt, siis on hageja nõue kostjate vastu 5388,72 eurot. Eksperthinnangut aia väärtuse kohta toetavad ka hinnapakkumised Aiakoda OÜlt, kes hindas aia väärtuseks 11 040 eurot, ja Aed Puit & Kodu OÜ-lt, kes hindas aiale tehtud kulutusteks 8268 eurot.
1.4.Alternatiivselt on hagejal õigus nõuda aia ehitamiseks tehtud kulutusi käsundita asjaajamise sätete (VÕS § 1023 lg 1) alusel.
1.4.1.Hageja viitas VÕS § 1018 lg 1 p-dele 1 ja 2. Hagejal ei olnud seadusest tulenevat kohustust piirdeaeda ehitada. Kostja I 10. septembri 2022. a e-kirjast nähtub, et aia ehitamiseks puudus ka kokkulepe ehk soodustatu ei andnud asjaajajale õigust tegu teha. Seega on täidetud käsundita asjaajamise eeldusena kohustuse puudumine. Aia ehitamine soodustas kostjate privaatsust ja piireaed tõstis kostjate kinnisasja väärtust. Järelikult on hageja kostjaid aia ehitamisega soodustanud. Kuna hagejal oli tahe, et aed tagaks ka naabri privaatsuse, s.o ta tahtis osaliselt teha midagi ka kostjate kui naabrite heaks (mitte ainult enda), tegutses ta teise isiku soodustamise tahtega. Kostjad on käsundita asjaajamise heaks kiitnud, mh hagejaga vesteldes ja kostja I 26. augustil 2022 saadetud SMS-i teel. SMS-st nähtub, et kostjad on nõus aia eest tasuma ja ei vaidle aia olemasolule vastu. Alternatiivselt vastas asjaajamine kostjate huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Hageja võis aeda ehitades eeldada, et ka kostjad on huvitatud privaatsusest aia näol, sest kostjate maja ja hageja aiamaa asuvad väga lähestikku.
1.4.2.Kuna VÕS § 1018 lg 1 eeldused on täidetud, on hagejal VÕS § 1023 lg 1 alusel õigus nõuda kostjatelt aia ehitamiseks tehtud mõistlike ja vajalike kulutuste hüvitamist. Hagejal oli aeda ehitama hakates kindel soov jagada aia ehitamiseks tehtud kulud naabritega võrdselt ära, sest pooled saavad aiast kasu sama palju (VÕS § 1023 lg 3). Eksperthinnangus on kajastatud aia materjalide ostmiseks ja paigalduseks tehtavaid kulutusi ning selliseid kulutusi ei saa pidada ebavajalikeks või ebamõistlikeks. Hageja on seisukohal, et mõistlik kulu, mida tal on õigus kostjatelt nõuda, on 5388,72 eurot.
1.5.Hageja nõuab ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude 1009,01 euro hüvitamist.
3 (15)
2-22-17798
1.5.1.Hagejale on tekkinud kahju, sest ta kaasas lepingulise esindaja juba enne hagiavalduse esitamist. Lepinguline esindaja pidas hageja nimel läbirääkimisi, esitas kostjatele kohtuväliselt nõudekirja ja kompromissiettepaneku kulutuste hüvitamiseks. Hagejale osutati õigusabiteenust 4 t 40 min, ühe tunni eest pidi ta maksma 180 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks kuulub kohtumenetluse eelsete kulude hulka kinnistusraamatu päring, mille eest hagejal tuli tasuda 1 euro. Kokku osutati hagejale kohtueelselt õigusabiteenust 1009,01 euro eest.
1.5.2.Kostjate tegutsemine ja hageja kohtueelsed õigusabikulud on põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 mõttes. Kui kostjad ei oleks kulutuste hüvitamisest keeldunud, ei oleks hageja pidanud kohtueelsete läbirääkimiste pidamiseks lepingulist esindajat kaasama. Kostjad pidid aru saama, et hageja pöördub oma õiguste kaitseks lepingulise esindaja poole (VÕS § 127 lg 3). Kostjate vastuväited hagiavaldusele
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta see rahuldamata.
2.1.Kostjad leiavad, et hageja nõuetel puudub õiguslik alus, nõuded on põhjendamata ja tõendamata.
2.2.Kostjad ei olnud hageja naaberkinnistu omanikud ajal, mil hageja aia ehitas. Hageja alustas ehitamist 17. jaanuaril 2022. Kostjad said Peetrivilla kinnistu omanikuks kinnistusraamatu kandega 27. septembril 2022. Kuni selle ajani oli kinnistu omanik OÜ OX Invest. Hagejal võib olla nõue OÜ OX Invest vastu, mitte kostjate vastu.
2.3.Kostjatele teadaolevalt ei ole hageja ja OÜ OX Invest sõlminud kokkulepet piirdeaia ehitamise ning sellega seotud kulude kandmise kohta. Hageja väide OÜ OX Invest teavitamisest aia rajamise kohta on tõendamata. Puudub ka OÜ OX Invest nõusolek aia ehitamiseks ja kulude kandmiseks. Isegi kui hageja ja OÜ OX Invest vahel oleks kokkulepe piirdeaia rajamise kohta, ei laieneks see kokkulepe kostjatele kui kinnisasja uutele omanikele.
2.4.Kostjad ei ole sõlminud hageja ega kolmandate isikutega kokkulepet aia ehitamiseks. Aia ehitamist, sh selleks kasutatavaid materjale, sellega seotud kulutusi materjalidele ja tööle ning aia arhitektuurilist lahendust ei ole kostjatega kooskõlastatud. Hageja ei teavitanud kostjaid, millist aeda ja millal ehitama hakatakse ning millised on aia ehitamise kulud ega palunud kulutuste hüvitamist. Kostjad ei ole lubanud hagejale tasuda poolt piirdeaia ehitamisel kantud kulutustest. 26. augusti 2022. a sõnumivestlus seda ei tõenda.
2.5.Hageja ehitatud piirdeaed asub 100% hagejale kuuluval kinnistul, vähemalt 20 cm Peetrivilla kinnistu piirist. Kuna aed ei asu kinnistute piiril, ei ole tegemist piirirajatisega. Lisaks ei ole aia ehitamise kulud piirirajatise korrashoiu kulud AÕS § 151 lg 3 mõttes. Aed ei ole piirimärk AÕS § 128 lg 3 mõttes.
2.6.Hageja ehitas aia omavoliliselt. Hageja aia ehitamise kulud ei olnud vajalikud (TsÜS § 63 p 1), vaid toreduslikud (TsÜS § 63 p 3). Ka seetõttu ei ole kostjatel kohustust hagejale aia ehitamise kulusid hüvitada.
2.7.Käsundita asjaajamise sätted ei kohaldu. Hageja ei ole tegutsenud kostjate kasuks (VÕS § 1018 lg 2), sest kostjad ei olnud aia ehitamise ajal naaberkinnistu omanikud. Kuna hageja on esitanud samasisulise arve mitmele isikule, ei ole ta ka ise veendunud, kelle kasuks ta asja ajas.
2.8.Hageja ehitas aia üksnes enda privaatsuse huvides, kostjad aia ehitamisest mingit kasu ei saanud. Aed ei tõsta kostjate kinnisasja väärtust. Kostjad seda aeda ei kasuta. Hageja on 4 (15)
2-22-17798 ehitanud aia enda kinnisasjale, enamuses hageja puude taha. Kostjatele ei olnud privaatsuse tagamiseks aeda vaja. Kostjate maja varjavad suured hageja kinnistul olevad puud ja kostjate kinnistul asuv võsa (noored puud). Lisaks on hageja ja kostjate elumajade kaugus üksteistest väga suur, mistõttu privaatsus on piisavalt tagatud.
2.9.Hageja ei ole enne asjaajamisele asumist soodustatut asjaajamisele asumise kavatsusest teavitanud ja oodanud ära soodustatu otsust asjaajamise kohta (VÕS § 1020 lg 1). Käsundita asjaajamise sätted ei võimalda isikule peale suruda soovimatuid teenuseid ja kohustada teda nende eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud. Praegusel juhul soovib hageja alusetult müüa kostjatele oma aia ehitamise teenuseid koos kallimate materjalihindadega. Hageja soovib kostjate arvel alusetult rikastuda. Hageja tegevus ja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega.
2.10.Hageja väidetavad kulud aia ehitamisele on ajas suurenenud, olles algselt väidetavalt kokku 6576,96 eurot, millest kostjate osa oli 3288,48 eurot; 4. oktoobri 2022. a nõudeavalduse kohaselt kokku 9654 eurot, millest kostjate osa 4827 eurot; hagis nõuab hageja kostjatelt juba 5388,72 euro hüvitamist, väites aia ehitamise kogukulu olevat 10 777,44 eurot.
2.11.Hageja ei ole tõendanud piirdeaia ehitamiseks kantud kulutuste suurust ega esitanud kostja nõudmistele vaatamata aia ehitamisega seotud kuludokumente. Hageja soovib alusetult saada hüvitist ka enda töö eest aia ehitamisel. Kulutuste hüvitamise nõuet ei saa esitada hinnapakkumiste ega piirdeaia kalkulatsiooni alusel. See tuleb esitada kuludokumentide alusel, et oleks võimalik kontrollida kulude tegemist ning nende vajalikkust ja põhjendatust. Hageja nõuab sisuliselt aia väärtuse hüvitamist, milleks tal ei ole õigust. Eritex Invest OÜ kalkulatsioon ei ole aia väärtuse eksperthinnang. RK ei ole aia väärtuse hindamise ekspert. Kalkulatsioonis on kuluread oluliselt suuremad võrreldes kostjatele 9. septembril 2022 esitatud arvega nr 1945 summas 3288,48 eurot, milles 50% materjalide kulu oli 1788,48 eurot.
2.12.Hageja esitatud kiri Fle (hagi lisa 15.2) tõendab, et aia on ehitanud ja kulusid kandnud F, mitte hageja. Seega ei ole hagejal kostjate vastu nõudeid.
2.13.Kostjad esitasid vastuväiteid konkreetsetele hageja esitatud arvetele ja muudele tõenditele aia ehitamisel kantud kulude kohta.
2.14.Kostjad ei ole hagejale õigusabikulude näol kahju tekitanud. Hagis nõutavad õigusabikulud on võrreldes 4. oktoobri 2022. a nõudeavalduses märgituga arusaamatult suurenenud (660 eurolt 1109,01 euroni). Õigusabi kasutamine oli hageja enda valik ja otsus. Advokaadi vahendusel nõudeavalduse esitamiseks ei olnud vajadust. Hageja esindaja töötasu (180 eurot, millele lisandub käibemaks) ei ole mõistlik. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjate kasuks solidaarselt välja menetluskulud 2754 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: • •
hagejale kuulub Krei külas asuv Lepiku kinnistu; hageja rajas ajavahemikul jaanuar – aprill 2022 enda kinnistule piirdeaia;
5 (15)
2-22-17798 • •
kostjatele kuulub alates 27. septembrist 2022 Peetrivilla kinnistu, mis on Lepiku kinnistu naaberkinnistu; kuni 27. septembril 2022 oli Peetrivilla kinnistu omanik OÜ OX Invest.
3.2.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad peavad hüvitama hagejale tema kinnistule piirdeaia rajamisega seonduvad kulud. Maakohus viitas AÕS § 151 lg-le 1 ja § 127 lg-le 1 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg-le 1. Hageja esitatust nähtuvalt ei asu piirdeaed kinnisasjade piiril, vaid täies mahus hageja kinnisasjal. Seega ei ole see piirirajatis. Maakohus järeldas AÕS § 68 lg-test 1 ja 2, et põhimõtteliselt on kõigil naaberkinnisasjade omanikel õigus oma kinnisasjaga õiguskorra piires vabalt toimida.
3.3.Maakohus ei nõustunud hagejaga, et tal on õigus nõuda piirdeaia kulude hüvitamist AÕS § 151 lg-te 1 ja 3 alusel, kuna kostjad saavad sellest sama palju kasu. Ühestki õigusaktist ei tulene nõuet, et kinnistute vahel peab olema piirdeaed. Piirdeaia olulisus on seega subjektiivne kriteerium. Hagiavaldusest nähtuvalt rajas hageja enda kinnistule piirdeaia privaatsuse tagamiseks. Maakohus leidis, et hageja on ühepoolselt, ilma naaberkinnisasja omaniku nõusolekuta otsustanud püstitada piirdeaia enda privaatsuse tagamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja nõuda selleks tehtud kulutuste hüvitamist ei naaberkinnisasja praegustelt omanikelt ega ka endiselt omanikult.
3.4.Hageja väitel on ta 16. augustil 2022 ja 26. augustil 2022 sõlminud kostjatega kokkuleppe piirdeaia kulutuste hüvitamiseks. Oma väite tõendamiseks esitas hageja kohtule ekraanitõmmise sõnumivahetusest kostjaga I ja helisalvestise. Maakohtu hinnangul ei sisalda hageja ja kostja I 26. augusti 2022. a sõnumivahetus kokkulepet piirdeaia rajamise kulutuste hüvitamiseks. Sellest ei nähtu kostja tahet olla õiguslikult kokkuleppega seotud. Kostja I on selgelt väljendanud, et arvet ei ole mõtet talle saata, mis tähendab, et kokkulepet ei ole saavutatud ei lepingu esemes ega ka hinnas.
3.5.Maakohus oli seisukohal, et hageja nõuet ei saa rahuldada ka käsundita asjaajamise sätete alusel (VÕS § 1018 jj). Hagiavaldusest ja menetluses esitatud tõenditest ei nähtu hageja tahe tegutseda kostjate kasuks VÕS § 1018 lg 2 mõttes. Lisaks ei ole hageja tõendanud vähemalt ühe VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 nimetatud eelduse täidetust. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu kostjate heakskiitu piirdeaia ehitamiseks. Sündmuste ajalist kronoloogiat arvestades ei saanud kostjad hagejale ehitamiseks heakskiitu anda, kuna nad ei olnud piirdeaia püstitamisel veel naaberkinnisasja omanikud.
3.6.Hageja on nõudnud kostjatelt nii 5388,72 euro, 3288,48 euro kui ka 4827 euro tasumist, mh nõuab hageja iseenda tööraha 1500 eurot. Lisaks nõuab hageja Peetrivilla kinnistu eelmiselt omanikult 3288,48 euro tasumist. Maakohtu hinnangul on hageja jätnud oma tegelikud kulutused piirdeaia ehitamiseks tõendamata (TsMS § 230 lg 1). Hageja on käitunud kostjate vastu nõudeid esitades vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg 2, VÕS § 6 lg-d 1 ja 2).
3.7.Hageja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamise nõue 1009,01 eurot ei kuulu rahuldamisele, kuna kostjad ei ole hagejale kahju tekitanud.
3.8.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja märkis, et TsMS § 165 lg 3 järgi tuleb menetluskulud hüvitada kostjatele solidaarselt. Maakohus pidas kostjate õigusabikulusid 2754 eurot (sh käibemaks) esindaja 13 t 13 min töö eest keskmise tunnihinnaga 170 eurot (millele lisandub käibemaks) põhjendatuks. Apellatsioonkaebus
6 (15)
2-22-17798
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda ja mõista hageja menetluskulud kostjatelt koos viivisega välja.
4.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas maakohus valesti AÕS § 151 lg-t 1, kui leidis, et kuna piirdeaed asub hageja kinnistul, ei ole tegemist piirirajatisega. Aed kulgeb mööda kahe kinnistu piiri ja eraldab kahte kinnisasja. Piiril asuvate elektripostide tõttu ei olnud võimalik ehitada seda täpselt piiri peale, mistõttu aed asub piirist maksimaalselt paarikümne sentimeetri kaugusel, kohati ka lähemal. Aed ehitati, et sellest saaks kahe kinnistu vaheline piirirajatis.
4.2.Ekslik on maakohtu järeldus, et hageja on rajanud piirdeaia oma privaatsuse tagamiseks. Aed tagab privaatsuse mõlemale poolele, olles mõlemale kasulik. Lisaks on aed tuule- ja tuisuvarjuks just kostjatele, asudes tee ääres, mis viib kostjate maja juurde. Seega saavad kostjad aiast isegi rohkem kasu kui hageja. Aed on pooltele ka subjektiivselt oluline. Maakohus neid hageja väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid ei arvestanud.
4.3.Käsundita asjaajamise eelduste täidetuse hindamisel jättis maakohus tähelepanuta, et teise isiku asja ajamisega on tegemist ka siis, kui tegu tuleb mingis osas kasuks ka asjaajajale endale. Tahe VÕS § 1018 lg 2 mõttes on asjaajajal olemas, kui ta tahab kas või osaliselt teist isikut soodustada. Seega saab jaatada hageja tahet kostjate kasuks tegutseda ka olukorras, kus aia ehitamine oli ka hageja enda huvides. Aed tagab privaatsuse nii kostjatele kui ka hagejale. Kostjate maja asub lageda ala peal, hageja kinnistust mõnekümne meetri kaugusel. Aia puudumisel näeks hageja kõike, mis kostjate maja ümbruses toimub, samuti kostjate akendest sisse. Seega kuulus aia rajamine vähemalt osaliselt ka kostjate huvisfääri.
4.4.Hageja hinnangul on täidetud VÕS § 1018 lg 1 p 1 eeldus ehk asjaajamise heakskiitmine, alternatiivselt p 2 eeldus ehk asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Aia ehitamise ajal viibisid kostjate kinnistul nii kinnisvaraarendaja, ehitajad kui ka kostjad ise. Kuna aia ehitamist ei takistatud ja vastuväiteid ei esitatud, saab lugeda tahteavalduse antuks TsÜS § 68 lg 4 järgi vaikimisega. Aed valmis 2022. a aprillis. 16. augusti 2022. a vestlusest nähtuvalt ei olnud kostjatel ka mitu kuud pärast aia valmimist ühtegi vastuväidet selle olemasolu ega välimuse kohta. Hageja sai mõistlikult eeldada, et kostjad kui kinnisasja tulevased omanikud on huvitatud kinnisasjade vahele aia ehitamisest, mis tagab neile privaatsuse. Kuna kostjad kinnitasid vestluses, et neile aed meeldib ja see on ilus, saab järeldada, et kostjad oleksid aia ehitamisega nõus olnud ja aia ehitamine vastas nende tahtele. Poolte vahel tekkis vaidlus alles pärast kulutuste hüvitamise nõude esitamist.
4.5.Käsundita asjaajamiseks ei pea asjaajaja olema kindel soodustatu isikus. Siiski oli hageja aeda ehitama hakates teadlik, et kinnisvaraarendaja plaanib maja maha müüa ja sõlmitud oli ostu-müügileping. Kostjad kinnitasid menetluses, et sõlmisid Peetrivilla kinnistu võlaõigusliku ostu-müügilepingu 7. veebruaril 2022. Kuigi hageja tegi ehitusteatise aia ehitamise kohta
17.jaanuaril 2022, hakkas ta aeda ehitama 2022. a märtsis. Sel ajal oli hageja teadlik, et naaberkinnistu omanikeks saavad kostjad, ja soovis soodustada just kostjaid.
4.6.Maakohus rikkus tõendite hindamise kohustust, jättes hindamata hageja esitatud
16.augusti 2022. a helisalvestise (27. veebruari 2023. a seisukoha lisa 1), kus kostjad kinnitavad, et nad on lubanud maksta aiale tehtud kulutuste eest. Hinnates kogumis hageja esitatud SMS-vestlust ja helisalvestist, nähtub, et kostjad olid nõus kulutusi hüvitama. Hageja ei nõustu maakohtu tõlgendusega 26. augusti 2022. a SMS-vestlusest. Kostja I ei kirjutanud seal, et ta pole kulutuste hüvitamisega nõus, vaid möönis, et arve võiks saata siis, kui ta on
7 (15)
2-22-17798 ametlikult Peetrivilla kinnistu omanikuks saanud. Kostja lubas saata arve edastamise jaoks oma e-postiaadressi, mille ta ka edastas ja millele hageja saatis arve. Poolte vahel tekkis lahkheli alles pärast arve saatmist seoses hüvitatavate kulutuste suurusega. Samuti ei ole kohus hinnanud hageja esitatud arveid ja maksekorraldusi. Kohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et hageja on jätnud piirdeaia ehitamise tegelikud kulutused tõendamata. Hageja esitas kohtule arved ja maksekorraldused, mis tõendavad kulutuste kandmist.
4.7.Kui maakohus leidis, et hageja esitatud arved ei tõenda kulutusi, oleks kohus pidanud tegema TsMS § 230 lg 2 järgi hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Lisaks on kuludokumentide puudumise korral võimalik kasutada kulutuste suuruse tõendamiseks eksperthinnangut. Hageja lähtus hagis eksperthinnangust, kuna ta kasutas aia ehitamisel ka endale varasemalt kuulunud materjale, mille kohta hagejal arved puuduvad.
4.8.Hageja käitumine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Kohus ei ole oma sellekohast järeldust põhjendanud. Hageja selgitas 27. veebruari 2023. a seisukohas, miks ta on nõudnud kostjatelt erinevaid summasid. Hea usu põhimõttega ei ole vastuolus see, kui hageja nõudis algselt naabritelt vaid aia ehitamiseks kulunud materjalide hüvitamist summas 3288,48 eurot, kuid kostjate pahauskse käitumise korral ja advokaadi kaasamise järgselt otsustas oma nõuet täpsustada. Samuti ei ole hea usu põhimõttega vastuolus see, kui hageja on hagiavalduse esitamisel oma nõuet kohtuvälise nõudekirjaga võrreldes täpsustanud. Ka asjaolu, et hageja on esitanud kulutuste hüvitamiseks arve ka kinnistu eelmisele omanikule, ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja esitas talle arve kui solidaarvõlgnikule ning ei ole nõudnud summa tasumist kahekordselt.
4.9.Kuna apellatsioonkaebuse tulemusena tuleks jätta hagi täielikult rahuldada, siis TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb jätta menetluskulud kostjate kanda. Vastustajate seisukoht
5.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hagi kulutuste 1763,62 euro ja kahju 504,28 euro hüvitamise ning nendelt summadelt arvestatud viivise nõuetes rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja aia ehitamisel kantud kulutuste hüvitis 1763,62 eurot ja kahjuhüvitis 504,28 eurot, ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 444,51 eurot ja edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 2267,90 eurot alates ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata kulutuste 3625,10 euro ja kahju 504,73 euro hüvitamise ning nendelt summadelt arvestatud viivise nõuetes. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta 64,55% ulatuses hageja kanda ja 35,45% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
8 (15)
2-22-17798
7.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks praeguse otsuse p-s 3.1 loetletud maakohtu tuvastatud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejal ei ole kostjate vastu nõuet AÕS § 151 lg 3 alusel.
8.1.AÕS § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Sama paragrahvi 3. lõike esimesest lausest tuleneb, et kui 1. lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt.
8.2.Sõltumata sellest, kas pidada vaidlusalust piirdeaeda piirirajatiseks või mitte, ei anna AÕS § 151 lg 3 hagejale õigust nõuda kostjatelt piirdeaia rajamise kulude hüvitamist. AÕS § 151 reguleerib olemasoleva piirirajatise kasutamist (RKTKo 17.10.2011, 3-2-1-89-11, p 15). Korrashoiukuludeks selle paragrahvi 3. lõike tähenduses on need kulutused, mis on vajalikud, hoidmaks piirirajatist ühiskasutuse eesmärgile vastavas seisundis. Nimetatud säte ei anna ühele naabrile õigust nõuda teiselt naabrilt piirirajatise, sh aia püstitamise kulude hüvitamist, kui selleks puudus naabrite kokkulepe (vt ka AÕS I komm (2014), § 151, p 3.b).
9.Hagejale ei tulene õigust nõuda kostjatelt piirdeaia rajamise kulutuste hüvitamist ka AÕS § 128 lg-st 3, millele hageja on menetluses viidanud. See säte annab kinnisasja omanikule õiguse nõuda naaberkinnisasja omanikult kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist ja reguleerib sellega seonduvate kulude kandmist. Maakatastriseaduse § 2 p 10 kohaselt on piirimärk piiripunkti tähis looduses, mille asukohta on võimalik taastada. Nõudeid piirimärgile ja piirimärgi paigaldamist reguleerib keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määrus nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“. Vaidlusaluse piirdeaia näol ei ole tegemist piiripunkti tähistava piirimärgiga, mis oleks paigaldatud vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele.
10.Hageja ei ole väitnud ning esitatud asjaolud ja tõendid ka ei võimalda tuvastada, et poolte vahel oleks olnud eelnev kokkulepe piirdeaia ehitamiseks. Hageja väitel selline kokkulepe puudus (vt hagiavalduse p 14). Seega ei tegutsenud hageja aeda ehitades kostjatega sõlmitud lepingu alusel ning hageja nõude alusena võivad tulla kõne alla käsundita asjaajamise sätted, täpsemalt VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1.
11.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et siinsel juhul ei ole käsundita asjaajamise eeldused täidetud.
11.1.VÕS § 1018 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides. VÕS § 1018 lg 2 kohaselt ei ole käsundita asjaajamisega tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks.
11.2.Maakohus leidis ekslikult, et hageja ei ole ajanud kostjate asja ja hagist ei nähtu hageja soov tegutseda kostjate kasuks VÕS § 1018 lg 2 mõttes.
9 (15)
2-22-17798
11.2.1.Millegi tegemine teise isiku (soodustatu) kasuks VÕS § 1018 lg 1 mõttes tähendab seda, et asjaajamine peab kasvõi osaliselt kuuluma võõrasse huvisfääri, isegi kui tegu tuleb mingis osas kasuks ka asjaajajale endale (vt nt RKTKo 15.01.2015, 3-2-1-118-14, p 16; 04.03.2015, 3-2-1-168-14, p 16; 18.10.2017, 2-14-61664, p 26). Tahe soodustada teist isikut VÕS § 1018 lg 2 mõttes esineb juhul, kui asjaajaja teab, et ta ajab teise isiku asja, ning tahab teha midagi teise isiku kasuks, st asjaajamise eesmärgiks on soodustada teist isikut. See eeldus on täidetud, kui asjaajaja vähemalt mingis osas tahab teist isikut soodustada, isegi kui asjaajaja tegutseb asjaajamisel ka enda huvides (vt nt RKTKo 15.01.2015, 3-2-1-118-14, p 17). Õiguskirjanduses on leitud, et teise isiku asja ajamise tahte tõendamise seisukohalt omab tähtsust see, kas tegemist on teise isiku asja objektiivse või subjektiivse ajamisega. Esimesel juhul saab asjaajamiseks tehtavast teost endast järeldada seda, et tahetakse ajada (vähemalt mingis osas) teise isiku asja, ning sel juhul eeldatakse teise isiku asja ajamise tahet (VÕS IV komm (2020), § 1018, p 3.3).
11.2.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja veenvalt põhistanud, et ta tegutses piirdeaia ehitamisel teadmisega, et selle püstitamine kuulub osaliselt ka naaberkinnisasja (tulevaste) omanike huvisfääri, ja tahtega soodustada aia ehitamisega lisaks endale ka naaberkinnisasja (tulevasi) omanikke. Asjas esitatud fotodelt (sh kaardirakendustest) nähtub, et hageja ja kostjate kinnisasjadel asuvad elamud asuvad üksteise nägemisulatuses ja kostjate elamust üle tee on hageja aiamaa; ehkki hageja kinnisasja piiripoolses ääres on puid, on tegemist lehtpuudega ja neid ei ole tihedalt (vt I kd, tl 6; kostjate 16. veebruari 2023. a vastuse hagile lisa 3; hageja
27.veebruari 2023. a seisukohta lisa 2). Hageja on esile toonud, et aia ehitamise kavandamise ajal (2022. a jaanuaris) oli talle teada, et OÜ OX Invest ehitab Peetrivilla kinnistule maja selle edasimüümiseks (millise asjaolu üle vaidlust ei olnud). Aia ehitamise ajendiks oligi uute naabrite lisandumisel naaberkinnisasjade omanike privaatsuse tagamine. Seejuures on hageja objektiivselt ajanud teise isiku asja. Kuna kahe kinnisasja piiri lähedale piirdeaia ehitamine suurendab mõlema kinnisasja omanike privaatsust, saab sellest teost järeldada hageja tahet ajada lisaks endale ka naaberkinnisasja omanike asja.
11.2.3.Teise isiku soodustamise tahte tuvastamisel ei ole oluline, et aia ehitamise ajal ei olnud kostjad veel Peetrivilla kinnistu omanikud. VÕS §-st 1019 tuleneb, et kui käsundita asjaajaja ei tea, kes on soodustatu, või kui ta peab soodustatuks ekslikult vale isikut, tulenevad asjaajamisest õigused ja kohustused tegelikult soodustatule. Seega ei kuulu teise isiku soodustamise tahtluse hulka tahe soodustada konkreetset isikut, vaid õigustatud asjaajajal on soodustatu vastu asjaajamisest tulenevad nõuded ka juhul, kui ta sai soodustatu isikust teada alles käsundita asjaajamise käigus või hiljem (vt VÕS IV komm (2020), § 1019, p 4). Siinsel juhul soodustas aia ehitamine tegelikkuses kostjaid kui isikuid, kes Peetrivilla kinnistu omandasid, hakkasid seda elamiseks kasutama ja said kasu aiaga suurenevast privaatsusest. Lisaks ei vaidle pooled selle üle, et arendaja OÜ OX Invest oli ostnud Peetrivilla kinnistu 2021. a oktoobris eesmärgiga ehitada sellele maja ja see maha müüa. Seega oli hagejale piirdeaia ehitamisel teada, et Peetrivilla kinnistut hakkavad kasutama inimesed, kes selle arendajalt ostavad, mitte OÜ OX Invest ise. Hageja väitel tegutses ta aia ehitamisel teadmisega, et kostjad olid juba sõlminud eellepingu Peetrivilla kinnistu ostmiseks (vt hagiavalduse p 2; hageja 27. veebruari 2023. a seisukoht, p 17). Seega oli hagejal teadmine ja tahe soodustada piirdeaia ehitamisega (lisaks endale) just kostjaid. Kostjad on ise menetluses avaldanud, et nad olid sõlminud kinnisasja võlaõigusliku ostu-müügilepingu 7. veebruaril 2022 (vt kostjate 28. märtsi 2023. a seisukoht, p 10), seega enne seda, kui hageja aia ehitas.
11.3.Maakohus leidis ekslikult, et tõendatud ei ole ühegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 nimetatud eelduse olemasolu.
10 (15)
2-22-17798
11.3.1.Hageja toob apellatsioonkaebuses põhjendatult välja, et maakohus on jätnud sisuliselt hindamata hageja tõendina esitatud helisalvestise hageja ja tema abikaasa ning kostjate
16.augusti 2022. a vestlusest, piirdudes üksnes hageja ja kostja I 26. augusti 2022. a sõnumivahetuse hindamisega. Helisalvestise ajahetkedel 1:22–1:41 kostuvast, sh kostja II öeldust selgub, et kostjad on aia ehitamise kulude kandmisega nõustunud. Vestluse käigus avaldasid kostjad korduvalt hagejale ja tema abikaasale, et nad on aiaga rahul ja nõus maksma kinni poole aia ehitamise kuludest, kui hageja esitab kuludokumendid. See nähtub peamiselt järgmistest helisalvestise katkenditest: -
-
hageja abikaasa: „Me ei küsi täna teie käest mingisugust muud raha, saate aru, see on materjali raha, mul on arved olemas“ (ajahetked 2:06–2:12); kostja II: „Me ei olegi öelnud ju, et me ei ole nõus seda maksma“ (ajahetked 2:23–2.26); kostja II: „Me ei ole kunagi öelnud, et me ei ole nõus selle aia eest maksma“ (ajahetked 3:12–3:15); kostja II „Me oleme öelnud, et me maksame selle aia eest hea meelega [...] Me oleme öelnud, et see aed on ilus, meile väga meeldib“ (ajahetked 3:39–3:55); kostja II: „Me oleme leppinud sellega, et aiast ühe osa maksame meie. Me oleme öelnud, et me maksame, hea meelega, aga palun esitage kuludokumendid, mille alusel on see pool hinda kujunenud. Meil ei ole mitte mingit muud probleemi ju“ 4:10–4:23); kostja II: „Palun kuludokumendid, maksame pool aeda kinni“ (ajahetked 6:13–6:17); „Esitage dokumendid, maksame ära, teema maas“ (6:24–6:27); kostja I: „Meil ei olegi mingit küsimust olnud. Me oleme alati öelnud, et maksame (ajahetked 7:20–7:22).
11.3.2.Helisalvestise põhjal saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kostjad on aia ehitamise VÕS § 1018 lg 1 p 1 mõttes heaks kiitnud. Kostjate heakskiidu andmist käsundita asjaajamisele ei välista see, et nad ei olnud aia püstitamise ajal veel Peetrivilla kinnistu omanikud. Ehkki asjas esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et kostjad oleksid andnud aia püstitamiseks nõusoleku enne seda, kui hageja hakkas aeda ehitama, kinnitab 16. augustil 2022 toimunud vestluse helisalvestis, et kostjad olid andnud aia ehitamisele vähemalt tagantjärgi heakskiidu. Sellega väljendasid kostjad nõustumist sellega, et piirdeaia ehitamine oli ka nende huvides, isegi kui see võis mingis osas olla ka aia ehitamise ajal Peetrivilla kinnistu omanikuks olnud arendaja OÜ OX Invest huvides.
12.VÕS § 1023 lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt välistab kulutuste hüvitamise nõude see, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asudes ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest tulenevalt tuleb kulutuste hüvitamise nõude puhul arvestada ka seda, kas asjaajaja ajas mingis osas ka oma asja ja millises osas ta asjaajamisest kasu sai, ning vastavas ulatuses hüvitist vähendada (vt RKTKo 18.10.2017, 2-14-61664, p 26; vt ka VÕS IV komm (2020), § 1023, p 4.1)
13.Ringkonnakohus leiab, et 16. augusti 2022. a helisalvestisega on tõendatud, et kostjad on nõustunud kandma poole aia ehitamise kuludokumentidega tõendatud kuludest. Ka hageja tõi hagiavalduse p-s 3 esile, et kostjad lubasid tasuda poole piirdeaia ehitamisel kantud kulutustest ning hagejal oli kostjatega kokkulepe, et kumbki naaber tasub 50% tehtud kulutustest. Hageja ei ole väitnud, et kostjad oleksid nõustunud või et pooled oleksid kokku leppinud, et kostjad 11 (15)
2-22-17798 maksavad hagejale tasu ka tema töö eest aia ehitamisel. Eelnevast saab järeldada, et pooled olid jõudnud üksmeelele hagejale käsundita asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamises selliselt, et kostjad maksavad kinni 50% kuludokumentidega tõendatud kuludest, kuid mitte hageja tööjõukulu. Seejuures ei annakski VÕS § 1023 lg 1 hagejale õigust nõuda enda tehtud töö hüvitamist. Mõistliku tasu nõudmise õigus on VÕS § 1023 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajajal, kuid hageja ei tegutsenud piirdeaeda ehitades oma majandus- või kutsetegevuses, vaid ehitas selle isiklikel eesmärkidel (privaatsuse tagamiseks) endale kuuluvale kinnisasjale, soodustades sellega ühtlasi ka kostjaid. Kulujaotus, mille kohaselt materjalikulu jaotatakse naabrite vahel võrdselt, vastab üldjoontes ka sellele, millisel määral kumbki pool hageja ehitatud aiast kasu saab.
14.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja ei ole aia ehitamiseks tehtud kulutusi tõendanud.
14.1.Hageja 9. septembri 2022. a arve nr 1945 (I kd, tl 8) kohaselt on ta kandnud aia ehitamisel järgmisi kulusid, millest nõudis 50% hüvitamist kostjatelt: -
projekt 30 eurot, millest 50% on 15 eurot; pinnasepuuri rent 50 eurot, millest 50% on 25 eurot; 42×55 kruvid 92 eurot, millest 50% on 46 eurot; tsement 21 eurot, millest 50% on 10,50 eurot; isepuurivad metallkruvid 15 eurot, millest 50% on 7,50 eurot; külmumisvastane aine 32 eurot, millest 50% on 16 eurot; nelikantpost 40 tk 1512 eurot, millest 50% on 756 eurot; puitmaterjal 1824,96 eurot, millest 50% on 912,48 eurot.
Kokku oli hageja kandnud aia ehitamisel kulutusi 3576,96 eurot, millest nõudis kostjatelt 1788,48 euro hüvitamist (ülejäänud arvelt nähtuv summa oli hageja „tööraha“).
14.2.Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud 9. septembri 2022. a arvel märgitud kulutuste kandmist osaliselt, s.o summas 3527,24 eurot: -
-
-
-
projekti koostamise kulu 30 eurot tõendab AU 22. detsembri 2022. a sularahaarve nr 6 (I kd, tl 14); pinnasepuuri rendi kulu 50 eurot tõendab FIE MM 20. märtsi 2022. a arve nr 16 (I kd, tl 19); kruvide kulu kokku 75 eurot (koos käibemaksuga 40,08 eurot + 34,92 eurot) tõendavad Kose Kauplus OÜ 1. aprilli 2022. a arve nr 1489930 ja 4. aprilli 2022. a arve nr 1490249 (I kd, tl-d 16 ja 17), ülejäänud osas (s.o 92 + 15 - 75 = 32 euro ulatuses) ei ole selle kulu kandmine tõendatud; tsemendikulu vähemalt hageja märgitud summas 21 eurot tõendavad Kose Kauplus OÜ
29.märtsi 2022. a arve nr 1489679 (koos käibemaksuga 20,16 eurot) ja 1. aprilli 2022. a arve nr 1489930 (koos käibemaksuga 14,66 eurot) (I kd, tl-d 15 ja 16); külmumisvastase aine kulu 14,28 eurot (koos käibemaksuga) tõendab Kose Kauplus OÜ
29.märtsi 2022. a arve nr 1489679 (I kd, tl 15), ülejäänud osas (s.o 32 - 14,28 = 17,72 euro ulatuses) ei ole selle kulu kandmine tõendatud; nelikantpostide (koos transpordiga) kulu 1512 eurot (koos käibemaksuga) tõendab Aiakoda OÜ 28. veebruari 2022. a arve nr 1125 (I kd, tl 18); puitmaterjali (koos veoteenusega) kulu 1824,96 eurot (koos käibemaksuga) tõendab Puumarket AS 1. aprilli 2022. a arve MA526975 (I kd, tl 20).
12 (15)
2-22-17798 Tõendatud kulutuste summast 3527,24 eurot moodustab 50% ehk kostjate osa 1763,62 eurot.
14.3.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et siinsel juhul on põhjendatud lähtuda hageja kantud kulutuste suuruse hindamisel Eritex Invest OÜ-lt tellitud eksperthinnangust. Hagejal on olnud võimalik esitada kantud kulutuste kohta kuludokumendid. Hageja 9. septembril 2022 kostjatele esitatud arvelt ei nähtu mingeid selliseid kulutusi, mille kohta hageja poleks kohtumenetluses kuludokumente esitanud. Sellest järeldub, et isegi, kui hageja kasutas aia ehitamisel mingeid täiendavaid vahendeid või materjale, mis tal endal varasemast olemas olid, ei olnud tal kavatsust nõuda kostjatelt nende hüvitamist.
14.4.Hageja on esitanud menetluses ka AS Stokkeri 1. detsembri 2021. a arve-saatelehe nr AB3704420, mille kohaselt on hageja tellinud lintsaelindi ja selle transpordi kokku 51,90 euro (koos käibemaksuga) eest (I kd, tl 21). Kuna hageja ei ole sellist kulu kostjatele
9.septembril 2022 esitatud arvel välja toonud, ei ole tõendatud selle kulu seos piirdeaia ehitamisega. Isegi kui hageja seda toodet aia ehitamisel kasutas, ei olnud tal kavatsust nõuda kostjatelt selle kulu hüvitamist.
14.5.Ringkonnakohus ei nõustu kostjate menetluses esitatud vastuväidetega hageja esitatud kuludokumentidele (vt kostjate 16. veebruari 2023. a vastus hagile p-d 17–1.17.6; 28. märtsi 2023. a seisukoht, p-d 7–7.2).
14.5.1.Põhjendatud ei ole kostjate väited AU 22. detsembri 2022. a sularahaarve nr 6 (I kd, tl 14) võltsituse kohta. Sisuliselt heidavad kostjad arvele ette intellektuaalset võltsitust, mitte võltsitust TsMS § 277 tähenduses, kuna kostjate arvates on arve koostatud tagantjärele kohtule esitamiseks ja ei kajasta tegelikke asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et tõendi usaldusväärsust ei mõjuta see, et arve on koostatud detsembris 2022, samas kui aed ehitati aprillis 2022. Arve võidigi esitada tagantjärgi. Arve ebaõigsust ja sellel märgitud teenuse mitteosutamist ei saa järeldada ka sellest, et arve väljastamisel on kasutatud sama programmi nagu hageja poolt kostjatele 9. septembril 2022 väljastatud arve puhul. Projekti vastuvõtmist hageja poolt ja selle eest sularahas tasumist tõendavad arvele hageja ja AU omakäeliselt tehtud märked ja allkirjad (vt hageja 27. veebruari 2023. a seisukoha lisa 6).
14.5.2.Põhjendatud ei ole ka kostjate vastuväited Kose Kauplus OÜ 29. märtsi 2022. a,
1.aprilli 2022 ja 4. aprilli 2022. a arvetele. Asjaolu, et arvetel ei ole märgitud selle saaja ja maksja, ei anna alust järeldada, et arved oleksid võltsitud. Ekslik on kostjate väide, et arvetel pole märgitud, kas makse ka tegelikult tehti. Kõigilt kolmelt arvelt nähtub, et need on makstud kaardimaksega. 4. aprilli 2022. a arvelt nähtuva aia täisväetise (samuti töökinnaste) eest ei ole hageja kostjatelt hüvitist nõudnud; terrassikruvide kasutamist aia ehitamisel on hageja menetluses veenvalt põhjendanud (vt hageja 27. veebruari 2023. a seisukoht, p 23). Arvetel märgitud kauba vastuvõtmist hageja poolt ja selle eest tasumist kinnitavad ka hageja ja kauba väljastaja allkirjad arvetel (vt hageja 27. veebruari 2023. a seisukoha lisad 7–9).
14.5.3.Asjaolu, et Aiakoda OÜ arve nelikantpostide kohta ja Puumarket AS arve puitmaterjali kohta on väljastatud hageja abikaasa F nimele, ei välista arvetelt nähtuvate kulutuste hüvitamist hagejale. Hageja esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on Aiakoda OÜ arve tasutud F pangakontolt, kuid Aiakoda OÜ 27. veebruari 2023. a maksekinnituse kohaselt on arve nr 1125 tasutud hageja poolt (vt hageja 27. veebruari 2023. a seisukoha lisad 3 ja 4). Ka hageja esitatud kirjavahetuse kohaselt osalesid nelikantpostide tellimises nii hageja abikaasa kui ka hageja ise (vt samas, lisa 11). Seega võis kauba tegelik tellija olla hageja, kes nelikantposte aia ehitamiseks vajas, ning F võis tasuda arve oma abikaasa eest (VÕS § 78 lg 4), sh koos hageja kohustusega
13 (15)
2-22-17798 see summa abikaasale hüvitada. Puumarket AS arve on tasutud hageja pangakontolt, mida kinnitab hageja esitatud maksekorraldus (vt samas, lisa 5).
15.Eelnevat arvestades on hagejal õigus nõuda kostjatelt VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 alusel aia ehitamisel kantud kulutuste hüvitamist summas 1763,62 eurot. See summa tuleb mõista kostjatelt hageja kasuks välja solidaarselt, sest Peetrivilla kinnistu omanikena peavad nad täitma hagejale sama sisuga kohustuse ja tuvastatud asjaoludel on kostjad lubanud hagejale asjaajamisel kantud kulutused hüvitada ühiselt (VÕS § 65 lg-d 2 ja 4). Ülejäänud osas (s.o 5388,72 - 1763,62 = 3625,10 eurot) ei ole hageja hagis esitatud nõue aia ehitamise kulutuste hüvitamiseks põhjendatud.
16.Hageja nõuab kostjatelt ka võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude 1009,01 euro hüvitamist. See nõue on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud osaliselt.
16.1.VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju mh mõistlikke kulusid kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1. Hageja nõuab kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist lepingulise esindaja 4 t 40 min töö eest tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks, samuti kinnistusraamatu päringu esitamise kulu 1 euro hüvitamist. Hageja väitel tekkisid õigusabikulud seoses kohtueelsete läbirääkimistega, mil hageja lepinguline esindaja esitas kostjatele nõudekirja ja kompromissiettepaneku.
16.2.Nõudekirja koos kompromissiettepanekuga on hageja esitanud kostjatele 4. oktoobril 2022 (I kd, tl-d 10–11). Sellele ei olnud lisatud aia ehitamise tegelikke kulusid tõendavaid dokumente ja nõudekirjas hageja ka ei nõudnud kostjatelt tehtud kulutuste hüvitamist, vaid soovis aia väärtuse hüvitamist vastavalt kolmandatelt isikutelt saadud hinnapakkumistele. Oma
31.oktoobri 2022. vastuses hageja nõudekirjale (I kd, tl-d 12–13) juhivad kostjad tähelepanu, et neile ei ole esitatud ühtegi aia ehitamisega seotud kuludokumenti, ehkki nad on neid hagejalt nõudnud. Hageja ei ole ka väitnud, et ta oleks enne kohtusse pöördumist kostjatele kuludokumendid esitanud.
16.3.Tuvastatud asjaoludel olid kostjad nõustunud hüvitama 50% aia ehitamisel kantud kuludest, ja hageja aktsepteeris seda ning oli teadlik, et kostjad soovivad näha kuludokumente (mh poolte 16. augusti 2022. a vestluse helisalvestisest ja kostja I 10. septembri 2022. a e-kirjast (I kd, tl 9) nähtuvalt). Käsundita asjaajaja kohustus esitada soodustatule ülevaade käsundita asjaajamisega seotud kuludest koos selle aluseks olevate tõenditega tuleneb ka VÕS § 624 lgst 2 (vt VÕS IV komm (2020), § 1020, p 4.2). Kohtueelne nõudekiri, milles hageja nõudis kostjatelt hoopis poole aia väärtuse hüvitamist, tuginedes erinevate teenuseosutajate hinnapakkumistele, ei olnud siinse vaidluse asjaoludel tervikuna asjakohane.
16.4.Siiski on nõudekirja koostamisega seotud õigusabikulud aidanud hagejal rääkida kostjatega läbi kohtuvälise kokkuleppe sõlmimise osas, püüdes vältida kohtusse pöördumist. Samuti on need aidanud valmistuda kohtusse pöördumiseks osas, milles lepinguline esindaja on tutvunud kliendi sisendi ja tõenditega, teinud õiguslikku analüüsi ja kliendiga eelneva raames suhelnud. Osaliselt võis ka 4. oktoobri 2022. a nõudekirja koostamine aidata vähendada hiljem hagiavalduse koostamisele kuluvat aega (asjaolude kirjapanemise ja käsundita asjaajamist puudutava õigusliku analüüsi osas). Eelnevat arvestades on hageja kohtueelsed õigusabikulud põhjendatud 2 t 20 min ulatuses, s.o 30. septembri 2022. a arvele nr 22090102 lisatud aruandelt nähtuvad 25. septembri 2022. a ja 28. septembri 2022. a toimingud ning 1 t ulatuses 30. septembri 2022. a toiming (I kd, tl-d 27 – 27 pöördel). Hilisemate õigusabikulude, s.o arvetelt nr 22100110 (I kd, tl-d 26 – 26 pöördel) ja nr 22110008 (I kd, tl-d 28 – 28 pöördel)
14 (15)
2-22-17798 nähtuvate kulude vajalikkust ja seotust kostjatele kohtuvälise nõude esitamisega ei ole hageja põhjendanud. Osaliselt näivad need kulud olevat seotud kohtusse pöördumisega, s.o hagi ettevalmistamisega (sh suhtlus kliendiga ja tõendite kogumine), millisel juhul need on osa hageja menetluskuludest ja neid kahjuhüvitisena TsMS § 174 lg-st 11 tulenevalt nõuda ei saa; osaliselt seonduvad need hageja vaidlusega OÜ-ga OX Invest, mitte kostjatega.
16.5.Tunnitasu 180 eurot (ilma käibemaksuta) on advokaadist esindaja puhul põhjendatud, jäädes turuhinna piiresse. Samuti on nõude esitamisega seotud kuluna põhjendatud 25. septembri 2022. a kinnistusraamatu väljavõtte kulu 1 euro. Kokku on hageja põhjendatud kohtueelsed kulud koos käibemaksuga (hageja on füüsiline isik) 504,28 eurot (2,33 × 180 × 1,2 + 1). See summa tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel välja mõista, kuna hagejale nende kulude näol tekkinud kahju on põhjuslikus seoses sellega, et kostjad rikkusid kohustust hüvitada hagejale pool piirdeaia ehitamisel kantud kuludest.
17.Hageja nõuab kostjatelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist hüvitamisele kuuluvatelt summadelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku rahuldamiseni. See nõue on VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel põhjendatud. Ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva (9. august 2024) seisuga on põhinõudelt 2267,90 (1763,62 + 504,28) eurot alates 26. novembrist 2022 sissenõutavaks muutunud seadusjärgses määras viivis viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 444,51 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS §-le 367 tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista ka edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude 2267,90 euro täitmiseni. Menetluskulude jaotus
18.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahendamise osas, tuleb seda TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Samuti tuleb TsMS § 173 lg 1 järgi jaotada apellatsioonimenetluse kulud.
19.Arvestades, et tegemist on rahalise nõudega hagiga ja see rahuldatakse osaliselt, on põhjendatud jaotada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Võttes aluseks tsiviilasja hinna, rahuldab ringkonnakohus hagi 35,45% ulatuses (2449,33 ÷ 6909,55 × 100%). Seega tuleb jätta poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 64,55% hageja kanda ja 35,45% solidaarselt kostjate kanda.
20.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust ja maakohus ei ole hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, määrab menetluskulud TsMS § 177 lg 2 järgi määrusega kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).
21.Vastavalt TsMS § 178 lg 1 esimesele lausele saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes praeguse otsuse peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt)
15 (15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.