X hagi Y vastu kaasomandi lõpetamiseks Y vastuhagi X vastu kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. aprilli 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ero Liivik Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik
Menetlustoiming
Kompromissi lõpetamine
kinnitamine
ja
tsiviilasja
menetluse
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada X ja Y vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Jagada kaasomandis olev kinnisasi aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXX, katastritunnus XXXXXXX) selliselt, et kinnisasi jääb Y ainuomandisse. Pooled käsitlevad käesolevat kompromissi asjaõiguslepinguna
asjaõigusseaduse § 64 tähenduses, mille notariaalset tõestamist asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina.
Y kohustub tasuma Xle p-s 1.1 märgitud kinnisasja omandi kaotamise eest hüvitist 50 000 eurot X Swedbank AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul peale kinnistusraamatus omanikukande muudatuse tegemist.
1.3.Y ja X on kinnisasja aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXX, katastritunnus XXXXXXX) omandi üleandmises kokku leppinud. Y lubab ja X avaldab soovi kustutada kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXX teises jaos senine kanne omaniku kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Y (isikukood XXXXXXXXXXXX). Jõustunud kohtumäärus kompromissi kinnitamise kohta asendab X nõusoleku omaniku kande muutmiseks.
1.4.Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest on Y kohustuseks tasuda ainuisikuliselt Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr XXXX tulenevat laenukohustust (laenujääk 9. juuli 2024. a seisuga 62 317,20 eurot) ning X on solidaarvõlgnikevahelistes suhetes täielikult laenukohustuse täitmisest
2-22-6246 vabastatud ja X laenukohustuse ülevõtmine Y poolt on osa kaasomandi kaotamise hüvitisest.
1.5.Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest on Yl kohustus teha kõik endast olenev, et muuta Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingut nr XXXX ning vabastada X laenulepingus nr XXXX laenusaaja kohustustest Swedbank AS-i ees hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul peale kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist. X kohustub omalt poolt tegema igakülgset koostööd Y ja Swedbank AS-iga, et võimaldada laenulepingu Yle üle andmist.
1.6.X annab Yle üle X valduses oleva kinnistut puudutava dokumentatsiooni hiljemalt seitsme päeva jooksul peale p-s 1.2 märgitud hüvitise tasumist. Juhul, kui X viivitab dokumentide üleandmisega, on Yl õigus nõuda Xlt leppetrahvi 0,024% p-s 1.2 sätestatud hüvitiselt iga viivitatud päeva eest.
1.7.Pooled kinnitavad, et nad loevad kompromissist tulenevate kohustuste täitmisega tsiviilasja nr 2-22-6246 aluseks olevast õigussuhtest tulenevad vaidlused kokkuleppel lahendatuks ning neil puuduvad teineteise suhtes kaasomandi ja laenukohustusega seonduvalt tsiviilasja nr 2-22-6246 ja kompromissi esemeks olnud vara osas mistahes varalised või mittevaralised nõuded.
2.Edastada määrus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale määruse resolutsiooni pdes 1.1 ja 1.3 sätestatud asjaõigusliku kokkuleppe ja kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatu kannete tegemiseks.
3.Tühistada Harju Maakohtu 28. aprilli 2023. a otsus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-226246 menetlus.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Tagastada Yle apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot, Y arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS). Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule kolme tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 27. aprillil 2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kinnisasja asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX, edaspidi ka kinnisasi) kaasomanikud. Hageja ei soovi jätkata kaasomandiga ning palus kaasomand lõpetada selliselt, et panna kinnisasi enampakkumisele, maksta tagasi laenujääk ning jagada ülejäänud raha poolte vahel võrdselt.
2.Kostja vaidles vastu kaasomandi lõpetamisele hagis taotletud viisil ning esitas 25. novembril 2022 vastuhagi, milles taotles kaasomandi lõpetamist kinnisasja omandi üleandmisega kostjale hagejale makstava hüvitise vastu. Kaasomand on kostja ja poolte ühiste laste kodu ning kinnisasja võõrandamine avalikul enampakkumisel ei ole õiglane ega vasta kostja ja poolte ühiste laste huvidele.
3.Hageja vaidles vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viisile vastu. 2 (5)
2-22-6246
4.Harju Maakohus rahuldas 28. aprilli 2023. a otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus lõpetas kinnisasja kaasomandi selliselt, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel. Kinnisasja müügist saadud raha arvelt tasutakse enampakkumise läbiviimise kulud, seejärel täidetakse poolte ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenulepingust nr XXXX tulenevad kohustused ning peale nimetatud kohustuste täitmist kannab kohtutäitur ülejäänud tulemi võrdsetes osades poolte arvelduskontodele. Kohus märkis, et kohtuotsuse täitmiseks tuleb pöörduda kohtutäituri poole. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1020 eurot. Kohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus: 1) maakohtu otsuse tühistada; 2) kohaldada hea usu põhimõtet ja jätta hagiavalduses nõutud kaasomandi jagamise nõue kaasomandi avalikul enampakkumisel võõrandamise osas rahuldamata; 3) jagada poolte kaasomandis olev kinnisasi ja jätta see täielikult kostja ainuomandisse; 4) asendada hageja tahteavaldus kinnisasja omanikukande muutmisel ning kohustada hagejat andma nõusolek kinnisasja omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kostja; 5) jätta kaasomandi lõpetamisel hagejale hüvitis välja mõistmata või alternatiivselt tasaarvestada kostja menetlusliku tasaarvestusena esitatud nõuded välja mõistetava hüvitisega; 6) jätta menetluskulud hageja kanda.
6.Pooled sõlmisid kompromissilepingu ja esitasid ringkonnakohtule 10. juulil 2024 taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Pärast ringkonnakohtu 16. juuli 2024. a selgitusi esitasid pooled 22. juulil 2024 täpsustatud kompromissilepingu ja taotluse selle kinnitamiseks.
6.1.Kompromissilepingu kohaselt on pooled leppinud kokku siinse tsiviilasja lõpetamises kompromissiga järgmistel tingimustel (kompromiss): 1) Jagada kaasomandis olev kinnisasi aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXX, katastritunnus XXXXXXX) selliselt, et kinnisasi jääb kostja ainuomandisse. Pooled käsitlevad käesolevat kompromissi asjaõiguslepinguna asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 tähenduses, mille notariaalset tõestamist asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 6 järgi. 2) Kostja kohustub tasuma hagejale p-s 1 märgitud kinnisasja omandi kaotamise eest hüvitist 50 000 eurot X Swedbank AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul peale kinnistusraamatus omanikukande muudatuse tegemist. 3) Kostja ja hageja on kinnisasja aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXX, katastritunnus XXXXXXX) omandi üleandmises kokku leppinud. Kostja lubab ja hageja avaldab soovi kustutada kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXX teises jaos senine kanne omaniku kohta ning ainuomanikuna sisse kanda kostja. Jõustunud kohtumäärus kompromissi kinnitamise kohta asendab hageja nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 8, TsMS § 594) omaniku kande muutmiseks. 4) Pooled on kokku leppinud, et kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest on kostja kohustuseks tasuda ainuisikuliselt Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr XXXX tulenevat laenukohustust (laenujääk 9. juuli 2024. a seisuga summas 3 (5)
2-22-6246 62 317,20 eurot) ning hageja on solidaarvõlgnikevahelistes suhetes täielikult laenukohustuse täitmisest vabastatud ja hageja laenukohustuse ülevõtmine kostja poolt on osa kaasomandi kaotamise hüvitisest. 5) Pooled on kokku leppinud, et kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest on kostja kohustus teha kõik endast olenev, et muuta Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingut nr XXXX ning vabastada hageja laenulepingus nr XXXX laenusaaja kohustustest Swedbank AS ees hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul peale kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist. Hageja kohustub omalt poolt tegema igakülgset koostööd kostja ja Swedbank AS-iga, et võimaldada laenulepingu kostjale üle andmist. 6) Hageja annab kostjale üle hageja valduses oleva kinnistut puudutava dokumentatsiooni hiljemalt seitsme päeva jooksul peale p-s 2 märgitud hüvitise tasumist. Juhul, kui hageja viivitab dokumentide üleandmisega, on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi 0,024% p-s 2 sätestatud hüvitiselt iga viivitatud päeva eest. 7) Pooled kinnitavad, et nad loevad kompromissist tulenevate kohustuste täitmisega tsiviilasja nr 2-22-6246 aluseks olevast õigussuhtest tulenevad vaidlused kokkuleppel lahendatuks ning neil puuduvad teineteise suhtes kaasomandi ja laenukohustusega seonduvalt tsiviilasja nr 2-22-6246 ja kompromissi esemeks olnud vara osas mistahes varalised või mittevaralised nõuded.
6.2.Kompromissilepingus sisaldub ka poolte kokkulepe, et kompromissileping jõustub kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisel. Kui kohus kompromissilepingut ei kinnita või kui kompromissilepingut kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromissileping tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissilepingu sel juhul algusest peale kehtetuks.
6.3.Pooled esitasid kompromissi kohtule kinnitamiseks, paluvad kompromissi kohtumäärusega kinnitada ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-6246. Pooled avaldasid, et nad ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamist kohtuistungil, ja palusid, et kohus kinnitaks kompromissi kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.
6.4.Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded sundtäitmisele. Pooled on aru saanud kompromissi sisust ja kompromissi tingimused vastavad poolte tahtele.
6.5.Kostja palub kohtul tagastada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust pool, s.t 210 eurot, kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS).
6.6.Pooled taotlevad menetluskulude jätmist poolte endi kanda ning lühendavad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme tööpäevani.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Maakohtu 28. aprilli 2023. a otsus tuleb TsMS § 430 lg 1, § 431 lg 2 ja § 645 lg 1 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 645 lg 1 alusel lõpetada.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. 4 (5)
2-22-6246
9.Asjaõigusseaduse § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. AÕS § 120 lg 1 teise lause kohaselt võib asjaõigusleping sisalduda ka kohtulikus kompromissis. TsMS § 430 lg 6 järgi kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Siinsel juhul sisaldub poolte sõlmitud kompromissis nende asjaõiguslik kokkulepe jätta kinnisasi kostja ainuomandisse. Kompromissi kinnitamise korral on asjaõiguslepingule ette nähtud vorminõue täidetud. Poolte kompromiss sisaldab ka kinnistamisavaldust (KRS § 34) ja hageja kui puudutatud isiku nõusolekut kinnistusraamatus kinnisasja omanikukande muutmiseks (KRS § 341).
10.Pooled kinnitasid kompromissi kinnitamise taotluses, et nad on teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja et kohtu poolt kinnitatud kompromiss on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 mõttes. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega (TsMS § 432).
11.Pooled taotlesid kohtule esitatud menetlusdokumendis, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Selline menetluskulude jaotus vastab ka TsMS § 168 lg-s 3 sätestatule.
12.Kompromissiga samas menetlusdokumendis sisaldus kostja taotlus tagastada temale pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS). Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 ja kostja taotlusele tuleb tagastada kostjale pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 210 eurot.
13.TsMS § 433 lg 1 järgi saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse. Pooled lühendasid kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4 kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja kolme tööpäevani. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.