lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-111486/6

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 12.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-111486/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1364
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

12 juuli 2024, Jõhvi

Kohtuasja number

2-24-111486

Kohtuasi

G. G. hagi N. V. vastu 1 350,14 euro võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad

1 350,14 eurot Hageja: G. G. (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja: J. P. (e-post XXX ) Kostja: N. V. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX )

Asja läbivaatamise kuupäev

12. juuli 2024 / kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada G. G. hagi N. V. vastu 1 350,14 euro võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt N. V.lt hageja G. G. kasuks võlgnevus kokku summas 1 350,14 eurot (üks tuhat kolmsada viiskümmend eurot ja 14 senti).
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 640 eurot (s.o riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 360 eurot) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
6.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus 1(4)

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.G. G. esitas 25.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1350,14 euro saamiseks. Kohus tegi 03.04.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 02.05.2024 aadressil xxx. Võlgnik N. V. esitas 13.05.2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 29.05.2024.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule. Esitatud hagiavalduse kohaselt, augustis 2022.a tuli ilmsiks, et korterelamu, asukohaga xxx katus ei pea vett, mille tõttu tekkisid veekahjustused hageja korteris ja ka sissekäigus. Xxx korterelamus on 4 korterit. Korterelamus ei ole korteriühistut. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Hageja teavitas kõiki korteriomanike, et katusekatte vajab väljavahetamist. Septembris 2022 teostas JSM GRUPP UÜ katusekatte väljavahetamise, mille eest hageja tasus oma isiklikest vahenditest. Välja vahetati 1⁄2 katusekattest 1⁄4 jagu mõlemal maja poolel. Tööde maksumus koos materjaliga kokku oli 5081, 40 eurot. Nelja korteri peale jagatuna teeb see 1270,14 eurot. Novembris 2023.a tekkis vajadus kanalisatsiooni töödeks. OÜ Inaks-Viru teostas kanalisatsiooni puhastustööd ja torustiku läbipesu, mille maksumus oli 160 eurot. Iga korteriomaniku osa tööde maksumusest moodustab 40 eurot. Detsembris 2023 oli vaja välja vahetada avariilises seisukorras üldveetoru liitumiskohast kuni veearvestini, kokku 5m. Tööde maksumus oli samuti 160 eurot, seega 40 eurot igalt korterilt. Tööd teostas OÜ Kotlis Pluss. Teised korteriomanikud on oma osa kaasomandi korrashoiuks vajalike kulutuste tegemise hagejale hüvitanud. Kostja keeldub oma osa so 1350,14 euro tasumisest. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja võlgnevuse 1 530,14 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 360 eurot, ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus rahuldada hagi tagaseljaotsusega juhul, kui kostja hagile ei vasta.

MENETLUSE KÄIK

2(4)

2.Viru Maakohus võttis 19.06.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale menetlusdokumendid, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Kohus saatis menetlusdokumendid nii hagis märgitud aadressile, kus kostja on hagi saanud kätte isiklikult 26.06.2024. Samuti on dokumendid tehtud kostjale kätte toimetatud KÄPO-vahendusel 25.06.2024. Kostja vastust/vastuväiteid kohtule ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
4.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 38 kohaselt ei saa ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 esimese lause kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikel õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. AÕS § 72 lg 5 järgi on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 kohaselt, esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest.
5.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
6.TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele KrtS § 38, AÕS § 72 lg 4, 5, TsÜS § 63 p 1 alusel kogu haginõude 1 350,14 euro ulatuses.

MENETLUSKULUD

8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 3(4)
9.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 280 eurot ja õigusabikulud kokku 360 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 640 eurot, s.h riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud hagi esitamisel 360 eurot.
10.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja