Otsuse avalikult teatavaks 16. jaanuar 2026 Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
Aktsiaselts K.G. Knutsson hagi A, B ja C vastu tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks, kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja kostjate tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega
2.Tunnistada kehtetuks A ning B ja C vahel 04.07.2024 sõlmitud kinnisasja (reg.nr. xxxxx) müügileping ja asjaõigusleping.
3.Kohustada At, Bt ja Ct andma nõusolek otsuse resolutsiooni p-s 2 märgitud kinnistu (reg.nr. xxxxx) omanikukande muutmiseks selliselt, et kustutada B ja C ühisomanike kanne ja kanda kinnistu omanikuna sisse A. 1
4.Asendada A, B ja C nõusolek kinnistu (reg.nr. xxxxx) omanikukande muutmiseks käesoleva kohtuotsusega.
5.Viru Maakohtu 27.06.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (kohtulik hüpoteek) jääb kehtima kuni kinnistusraamatu kannete muutmiseni. Menetluskulud
6.Jätta menetluskulud A kanda.
7.Välja mõista Alt Aktsiaselts K.G. Knutsson kasuks menetluskulud 1700 eurot.
8.Välja mõista Alt Aktsiaselts K.G. Knutsson kasuks viivis menetluskuludelt (1700 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohtu 06.11.2024 kohtumäärusega maksekäsumenetluses tsiviilasjas nr 2-24-134057 kohustati võlgnikke Novo Auto OÜ ja At solidaarselt tasuma Aktsiaselts K.G. Knutsson põhinõudeid 8000 eurot, riigilõivu 240 eurot ja menetluskulu 20 eurot. 13.11.2024 algatati Novo Auto OÜ suhtes täitemenetlus nr 066/2024/4561 ja A suhtes täitemenetlus nr 066/2024/4562. Hageja raha saanud ei ole. Kohtutäitur teatas 27.05.2025 e-kirjaga, et võlgnikel puudub realiseerimiskõlblik vara, mille arvelt saaks nõuet täita. A tegi 04.07.2024 tehingu, millega müüs endale kuuluva kinnisvara asukohaga Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Sompa linnaosa, XXX juurdelõige ja Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Sompa linnaosa, XXX Cle ja Ble ning 09.07.2024 tegi A Novo Auto OÜ nimel tehingu, millega müüs kinnistu asukohaga Ida-Viru maakond, KohtlaJärve linn, Sompa linnaosa, XXX ning Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Sompa linnaosa, YYY Dle.
2.Tulenevalt TMS § 187 lg 2 on hagejal õigus kostjate I-III vastu tagasivõitmist nõuda, sest hagejal on kostja I vastu täitedokument, mis on muutunud sissenõutavaks ning nõude rahuldamine on ebareaalne. Kostja I on võõrandanud talle kuuluva kinnisasja oma lähikondsetele (TMS § 188 lg 2), vanematele. Igasugune võlgniku vara vähendamine võib kahjustada võlausaldajaid ja olla tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlausaldajate huvidele (RKTKo 3-2-1-111-16 p 20). Kui kinnistu ostu-müügilepingus kostjad väitsid notarile, et kinnistu müügihind tasaarvestatakse kostja I võlgnevusega kostjate II ja III ees, siis nüüd kohtumenetluses väidetakse, et kostja II ikkagi ostis kinnistu. Tegelikkuses on kostjate vahel 04.07.2024 sõlmitud kinnistu müügileping oma sisult pigem kinkeleping (TMS § 189 lg 1, Riigikohtu otsus 3-2-1-41-13 p 12), sest kostjad ei ole tõendanud kostja I võlgnevust kostjate II-III ees, ega ka asjaolu, et kostjad II-III oleksid enne müügilepingu sõlmimist juba kostjale I müügihinna tasunud. Hageja palub tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks A ja B ja C vahel 04.07.2024 sõlmitud kinnisasja müügileping ja 2
asjaõigusleping. Kustutada kanne, millega on kinnistusraamatu registriossa nr xxxxx teise jakku kantud ühisomanikena B ja C ning teha uus kanne, millega omanikuna sisse kanda tagasi A. Asendada vajalikud poolte tahteavaldused käesoleva kohtulahendiga.
II KOSTJATE VASTUSED
3.Kostja C kohtule vastust hagile ei esitanud.
4.Kostja, B vastuse kohaselt poeg, A kavatses laieneda ja kolida soodsamale territooriumile ja Sompas XXX asuva territooriumi müüa. Pakkusin, et ta müüks selle mulle. Tasapisi andsin talle oma palgast raha. Poja rahaasjadesse ei sekkunud ja nendega kursis ei ole.
5.Kostja, A vastuse kohaselt lõi ta ettevõtte Novo Auto OÜ, mis alguses asus aadressil XXX, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve. Ettevõttes töötas minu isa B. Alguses läks ettevõttel hästi minu sooviks oli rentida suurem territoorium, et omakorda anda see allrenti. Mu isa pakkus osta vana territoorium välja. Kuna tal ei olnud tervet summat, siis leppisime kokku, et ta maksab mulle võimaluse korral. B tasus raha osade kaupa, kuid vormistada kinnisvara omandit isa nimele me ei jõudnud. Kui ettevõttel tekkisid rahalised raskused, siis vormistasime tehingu, kuna ma kartsin jääda ka isale võlgu. Tegelikkuses oli kogu summa isa poolt makstud 3 aastat tagasi ning oleks ebaõiglane jätta isa kinnisvarast ilma. Ma ei rääkinud isale oma rahalistest raskustest. Tal on probleemid tervisega.
III KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud hagi võlgniku tehtud tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks. Täitemenetluses tehingu tagasivõitmise alus on sätestatud TMS §-d 187, 188 ja 190. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on kostja I vastu täitedokument, hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ja sissenõude pööramisega kostja I varale ei ole kaasnenud hageja nõuete rahuldamist. TMS § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Lõike 2 kohaselt sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 188 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Lõike 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Lõike 3 kohaselt võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt.
7.Kohus leiab, et TMS §-s 187 sätestatud tagasivõitmise nõude esitamise eeldused on täidetud. Hagejal on kostja, A vastu sisse nõutavaks muutunud nõue, kohtutäituri 25.05.2025 tõendist nähtub, et A suhtes on alustatud täitemenetlus nr 066/2024/4562 täitedokumendist (kohtulahend tsiviilasjas 2-24-134057) tuleneva nõude täitmiseks. Kohtulahendist tsiviilasjas 2-24-134057 nähtub, et hageja nõude suurus on 8260 eurot. Kostjad on 04.07.2024 teinud tehingu sõlmides kinnisasja (reg.nr. xxxxx) müügilepingu ja 3
asjaõiguslepingu. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ning olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlgniku võlausaldajate huvidele. Kuna võlgnik võib tehingu sõlmimisel arvestada sellega, et võlausaldajate vara võib tehingu tulemusel väheneda, kuid vaatamata sellele tehingu siiski teeb, on tegemist võlausaldajate huvide teadliku kahjustamisega (RKTKo 3-2-1-62-12 p 10). Tehing on tehtud võlgniku, A, tema isa, B ja isa uue abikaasa C vahel. Viimased on võlgniku lähikondsed ning tehinguga on kahjustatud võlausaldajate huve. A on võõrandanud vara, mille realiseerimisel täitemenetluses oleks saanud rahuldada võlausaldajate nõudeid.
8.Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada ja tunnistada kehtetuks A ning B ja C vahel 04.07.2024 sõlmitud kinnisasja (reg.nr. xxxxx) müügileping ja asjaõigusleping. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohutatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 1 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Hageja on vastavad nõuded kohtule esitanud ning järelikult tuleb kohustada kostjaiod andma nõusolek kinnistu (reg.nr. xxxxx) omanikukande muutmiseks ja asendada kostjate nõusolek omanikukande muutmiseks käesoleva kohtuotsusega.
9.TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohtu hinnangul tuleb Viru Maakohtu 27.06.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (kohtulik hüpoteek) jätta kehtima kuni kinnistusraamatu kannete muutmiseni, kuna see tagab kohtulahendi täitmise. Menetluskulud jaotus ja kindlaksmääramine
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Üldjuhul kannab hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti, samas on kohtul alati õigus kohaldada ka TsMS § 162 lg 4. Kohus leiab, et kuna menetlus oli tingitud kostja I, A tegevusest, on õiglane jätta menetluskulud tema kanda, mitte kostjate kanda solidaarselt nagu taotleb hageja. Kostjad II ja III selliste kulude eest vastutama ei pea, kuna menetlus ei ole nende põhjustatud ja huvides ning kulude jätmine ka nende kanda oleks äärmiselt ebaõiglane.
11.Hagejat esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud riigilõivu kokku 980 eurot ja õigusabi on hagejatele osutatud 4,30 tundi tunnihinnaga 160 eurot, kokku 720 eurot. Kokku menetluskulud 1700 eurot (ilma käibemaksuta). Riigilõivud 980 eurot on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on lepingulise esindaja ajakulu ja tunnihind põhjendatud ja 4
vajalik. Kokku on menetluskulud 1700 eurot (980+720), mis tuleb kostjalt I, Alt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 kohaselt ja hageja taotlusel tuleb kostjalt, Alt välja mõista viivis menetluskuludelt.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.