lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-4848/106

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-4848/106
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
01.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1667
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-23
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-12
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-08
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-06-25
Märgukiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-06-20
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2022-12-08

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 175 lg 2, 51, 6, 7, 8PankrS § 173 lg 5PankrS § 171 lg 2TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-4848/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja26.04.20162-16-4848/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja30.08.20172-16-4848/82Pärnu Maakohus Paide kohtumaja06.10.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-16-4849/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja19.04.2016

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Võlgnik)Swedbank Liising Aktsiaselts10434248Aktiva Finance Group OÜ10746479OÜ Kagu Invest11285129

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Siiri Malmberg ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

01.07.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-4848

Kohtuasi

X kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 06.10.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik X (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX) Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), lepinguline esindaja MT Võlausaldaja AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja EI Võlausaldaja kohtutäitur Enno Kermik Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja SR Võlausaldaja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248), lepinguline esindaja MK Võlausaldaja Kagu Invest AS (registrikood 11285129), lepinguline esindaja RL

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 06.10.2023 määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata X avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ja keeldus X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada X kohustustest vabastamise taotlus ning vabastada X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
2.Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
3.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 31.08.20262-26-16864/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.08.20262-26-16529/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-22-7727/44Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-26-13162/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.08.20262-23-9177/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-26-10630/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
3.1.Rahuldada X kohustustest vabastamise taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

ning

vabastada

X

3.2.Lõpetada X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
5.Avaldada teade X kohustustest vabastamise menetluse määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Pärnu Maakohus kuulutas 26.04.2016 välja X (võlgnik) pankroti. 30.08.2017 lõpetas kohus võlginku pankrotimenetluse raugemise tõttu, algatas tema kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas võlgnikku täitma enda usaldusisiku kohustusi. Võlgniku pankrotimenetluses jäi rahuldamata Eesti Vabariigi nõue 524,95 eurot, AS-i SEB Pank nõue 52 995,56 eurot, kohtutäituri Enno Kermik nõue 321,08 eurot, BIGBANK AS-i nõue 2522,06 eurot, Swedbank Liising AS-i nõue 1568,55 eurot ning Kagu Invest AS-i nõue 3984,25 eurot.
2.Võlgnik esitas 19.10.2018, 16.09.2019, 31.08.2020, 13.08.2021, 10.02.2022, 12.09.2022 ja 10.05.2023 kohtule usaldusisiku aruanded. 2018. a aruande kohaselt töötas võlgnik AS-is E, kus sai töötasu ca 1100 eurot kuus. Ta pidas üleval oma kolme last. 2019. ja 2020. a aruannete kohaselt oli võlgnik tervislikel põhjustel töötu. 2021. a aruande kohaselt elas võlgnik koos kahe lapsega Tallinnas üürikorteris ning töötas T OÜ-s. Töötasu 800–1000 eurot kuus kulus üüri ja muude eluks vajalike kulude katteks. 2022. a aruande kohaselt oli võlgnik jätkuvalt majanduslikult raskes olukorras ning ta pole suutnud võlgnevusi tasuda. 10.05.2023 aruande kohaselt töötab võlgnik alates 06.02.2022 monteerijana AS-is F, kuid töötasu ei võimalda võlausaldajate nõuete katteks väljamakseid teha.
3.Võlgnik esitas 22.08.2023 avalduse kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks.
4.Võlausaldajad Swedbank Liising AS, AS SEB Pank, Aktiva Finance Group OÜ ja kohtutäitur Enno Kermik palusid lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja jätta ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Teised võlausaldajad ei ole seisukohta esitanud.
5.Maakohus kuulas 05.10.2023 võlgniku ära. Maakohtu määrus
6.Maakohus jättis 06.10.2023 määrusega võlgniku avalduse rahuldamata, keeldus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest ning lõpetas kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik omab sissetulekuid, kuid ei ole oma sissetulekust võlausaldajatele makseid teinud. Võlgnik oli alates 2019. a maikuust kuni 2020. a jaanuarini töötu. Menetluse alguses töötas ta AS-is E, saades töötasu ca 1100 eurot kuus ning alates 06.02.2022 töötab ta monteerija AS-is F, saades enda sõnul töötasu 1300 eurot kuus. Võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtuvalt saab võlgnik töötasu vahemikus 1300–2000 eurot. Kohus selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse sisu ja põhimõtteid 25.04.2016 istungil pankroti väljakuulutamisel ning võlgniku poolt istungil antud ütlustest on selge, et ta mõistis enda kohustusi. Samuti on kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses ning 10.02.2020 kirjas selgitatud, et võlgnik täidab ise usaldusisiku ülesandeid ning on kohustatud saadud sissetulekust tegema kord aastas väljamakseid võlausaldajatele. Võlgniku viimasest aruandest ning sellele lisatud kontoväljavõttest nähtub, et võlgniku sissetulek on ületanud mittearestitava miinimumi määra, millest 75% tuli loovutada usaldusisikule ning seejärel võlausaldajatele väljamaksmiseks. Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-tes 3-5 sätestatud kohustust loovutada usaldusisikule töösuhtest saadud või sellega sarnane tulu. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Viimase aruande kohaselt ei ole võlgnikul ülalpeetavaid. Võlgnik on korduvalt viidanud, et ta on majanduslikult raskes olukorras ning tal ei ole piisavalt raha võlausaldajatele maksete tegemiseks. Samas nähtuvad kahest viimasest pangakonto väljavõttest ülekanded ettevõttele P OÜ kokku 3200 euro ulatuses. Äriregistri kohaselt on ettevõtte tegevusala hasartmängude ja kihlvedude korraldamine. Olukorras, kus võlgnik ei tee võlausaldajatele väljamakseid seaduses sätestatust määras, ei ole hasartmängude mängimine põhjendatud. Mõistlikult käituv võlgnik peaks kohustustest vabastamise menetluse kestel hoiduma tegevusest, mis võib tema keerulist majanduslikku olukorda veelgi halvendada. Kohtul puudub usaldus, et võlgnik suudaks edaspidi usaldusisikuna korrektselt kõiki oma kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt võimaldasid võlgniku sissetulekud tal võlausaldajatele väljamakseid kasvõi mingis ulatuses teha. Kuna võlgnik ei ole enam kui kuue aasta jooksul leidnud ühtegi eurot võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on selline käitumine kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist (PankrS § 171 lg 2 p 4). Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-st 3 tulenevaid kohustusi tahtlikult, s.o süüliselt PankrS § 175 g 2 p 2 tähenduses. Seega on täidetud PankrS § 175 lg 2 p 2 eeldused ning võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. PankrS § 175 lg 8 alusel kuulub kohustustest vabastamise menetlus lõpetamisele. Määruskaebus
7.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja kohustustest vabastamise menetlust jätkata. Võlgnik kinnitab, et võtab võlausaldajatega ühendust ja proovib saada nendega kokkuleppele võlgnevuste tasumise osas.

Menetluse edasine käik

8.Võlausaldajad Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), AS SEB Pank, Swedbank Liising AS ja OÜ Kagu Invest palusid määruskaebuse rahuldamata jätta.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks ning jättis ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue määruse, millega rahuldab võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks ning vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
11.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele PankrS-i redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.
12.Võlgnik taotleb määruskaebuses lisaks määruse tühistamisele kohustustest vabastamise menetluse jätkamist. PankrS § 175 lg 51 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Praegusel juhul on kohustustest vabastamise menetlus algatatud 30.08.2017, seega saabub 7-aastane tähtaeg juba 30.08.2024. Arvestades menetluse ajalist kestust, ei ole menetluse jätkamine enam otstarbekas.
13.Maakohus leidis, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-tes 3-5 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mistõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p-st 2 sätestatud alus võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Maakohus heitis võlgnikule ette, et ta ei ole menetluse kestel võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuigi tema sissetulekud on tal seda teha võimaldanud. Maakohtu määrusest ei nähtu, millistes summades oleksid võlgniku sissetulekud võimaldanud tal väljamakseid teha, arvestades, et võlgniku töötasu varieerus nii aastate kui kuude lõikes. Võlgnik esitas maakohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruandeid koos konto väljavõtetega. Kui maakohus leidis menetluse kestel aruannetega tutvudes, et võlgniku sissetulek võimaldanuks tal PankrS § 175 lg-tes 3-5 sätestatud korras (arvestades sh täitemenetluse seadustikust tulenevate piirangutega) väljamakseid teha, pidanuks ta seda võlgnikule selgitama ning veenduma, et võlgnik ka tegelikult mõistab, kuidas tuleb väljamakseteks minevaid summasid arvestada. Olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks, peab kohus võlgnikule selgitama kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku kohustusi. Ei ole piisav, kui menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt märgitud usaldusisiku kohustused. Võlgnik (eriti kui tal ei ole õigusteadmistega esindajat) ei pruugi standardvormis koostatud kohtumääruse sisu piisavalt mõista. Seepärast peaks kohus olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle kohus kavatseb määrata ka usaldusisikuks, võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel (näiteks ärakuulamisel või ka kohtuistungil) tema kohustusi selgitama (RKTKm 30.10.2015, 2-11-24696, p 27).

Maakohus viitas, et võlgnikule on tema kohustusi selgitatud 25.04.2016 kohtuistungil enne pankroti väljakuulutamist ning lisaks sisaldusid selgitused ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses ja 10.02.2020 kohtu kirjas. See ei ole aga piisav tagamaks, et võlgnik ka päriselt kohustuste sisu (eelkõige väljamakseteks kuuluvate summade arvestamise metoodikat) mõistis. Kohus on oma selgitustes viidanud üldsõnaliselt seaduses sätestatud kohustustele. Maakohus ei ole menetluse kestel võlgniku tähelepanu kohustuste rikkumisele juhtinud, vaid on aruandeid aktsepteerinud. Samuti ei ole maakohus selgitanud, kuidas peaks võlgnik oma sissetulekuid arvestades võlausaldajatele väljamakseid tegema. Kuigi võlgnik on panustanud raha ka hasartmängudesse, ei saa praegusel juhul väita, et ta tegi seda just PankrS § 175 lg-tes 3-5 alusel võlausaldajatele väljamakseteks arvestatavate summade arvelt ning et tema eesmärgiks oli seejuures võlausaldajate huvide süüline kahjustamine. Kui võlgniku käitumises ei ole võlausaldaja huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11). Kuna asja materjalide põhjal ei ole võimalik järeldada, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele, ei ole alust jätta teda kohustustest vabastamata.

14.Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgniku taotlus rahuldada ning ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
15.Arvestades kohustustest vabastamise menetluse olemust, on õiglane jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
16.Ringkonnakohus avaldab PankrS § 175 lg 7 järgi teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
17.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 6 teise lause kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.08.20262-26-15851/5Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 24.08.20262-18-16419/75Tartu Maakohus Tartu kohtumaja